Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, millest on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Parema ja vasaku südamepoole tsükli kestuses ja mahu muutustes pole erinevusi, erinevus on vatsakeste poolt arendatavad rõhud. Kodade tsükkel- kodade kokkutõmme (0,1 sek) lisab lõõgastumise ajal täitunud vatsakestesse täiendava koguse verd (kogumahust 8 10 %). Kodade kokkut. Lõpetab vatsakeste täitumise faasi TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks
südametsüklis) I toon e. süstoolne toon – tekib süstoli alguses (madal ja kestev) II toon e. diastoolne toon – tekib diastoli alguses (kõrgem ja katkendlik) III toon – vatsakeste seina võnkumine täitumisfaasi alguses IV toon – kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul 8.Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht e. süstoolne maht on vere hulk, mida vatsake ühe kontraktsiooni ajal väljutab. See sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Rahulolekus 60-80ml ja kehalise töö ajal 100-140ml. Süda mahutab 250-300ml verd. Kehalise töö ajal süda venib ja võimaldab verd rohkem omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest
toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim
Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vereringet mõjutab asjaolu, et vedelikud püüavad alati raskusjõu mõjul allapoole voolata. Vereringe perifeerne takistus on ühine nimetus kõigile teguritele, mis aeglustavad vere voolu suurtest arteritest. See tuleneb peamiselt vere ja veresoonte seinte vahelisest hõõrdumisest. Vererõhu all mõeldakse tavaliselt suurte artesite rõhku, mis on maksimaalne siis, kui vasak vatsake surub süstoli ajal verd suurtesse arteritesse. Rõhulaine liigub süstoli ajal mööda artereid ja on mitmel arteril pulsina kombeldav. Distoli ajal langeb rõhk vasakus vatsakeses nullini. Sulgunud aordikapi taga alaneb rõhk aeglaselt, seda mööda kuidas veri liigub peenematesse arteritesse. Suurtes arterites väiksemat vererõhku nimetatakse diastoolseks vererõhuks. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse südamekõrguselt. Maa raskusjõud suurendab näitu, kui mõõdetakse
Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite
kopsuvereringe. See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol- kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol- lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Löögisagedus- frekvents, normaalselt 60-80 (90) korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses.
2) Stimuleerib ensüümide sünteesi, nn ensüümiinduktsioon. Rakkudes intensiivistub ribonukleiinhappe (RNH) ja desoksüribonukleiinhappa (DNH), selle kaudu valkude ja nende ensüümide süntees. Et see nõuab aega, saabub hormoonide toime tundide jooksul. 3) Rakusiseste sekundaarsete signaalikandjate(trantsmitterite) tsükliliste adenosiinmonofosfaadi(cAMP) ja tsüklilise guanosiinmomofosfaadi (cGMP) kaudu aktiveerib hormoon ensüüm adenüültsüklaasi, mille mõjul moodustub ATP-st cAMP. Hormoon täidab vastava toime üleandja rolli ja on primaarseks transmitteriks, c AMP on sekundaarne transmitter ja olulisim rakusisene ülekandeaine. Adenüültsüklaas reageerides hormoonpetsiifiliselt kindla hormooniga ja tekkinud cAMP mõjutab ainevahetusprotsessi ensüümide aktiivsuse muutuse kaudu: aktiveerub
See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta. Süstol kontraktsioon. Veri surutakse vatsakestest välja. Diastol lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega. Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis. 5 Löögimaht normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse.
Nende toime täielikuks avaldumiseks kulub pärast manustamist mitu päeva. Glükoositasakaal Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mM/liitris. Kõhunäärme (Langerhansi) saarekesed toodavad insuliini ja glükagooni. Vere glükoosi taset tõstab ainult maksa glükogeeni lõhustamine! Vere glükoositaset tõstvad: ·1)glükagoon ·2)adrenalin ·3)glükokortikoidid ·4)kasvuhormoon Glükagoon on maksa-spetsiifiline hormoon, mis tingib maksa glükogeeni lõhustamise. Vere glükoositaset langetab ainult: ·Insuliin Tema mõjul suureneb glükoosi sissevool lihas-ja rasvarakkudesse. Insuliini eritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus (negatiivne tagasiside!), suurendab GIP, glükagoonitase ja sümpatikuseärritus. ·Glükagoontõstab vere glükoositaset, insuliin aitab glükoosi transportida teistesse rakkudesse. ·Seega, glükagoonja insuliin nad teevad pigem koostöödkui on antagonistid! Diabetesmellitus
kolmnurgas. unipolaarsed - potentsiaalide registreerimine toimub kehapinna teatavas kindlas punktis paikneva aktiivelektroodi ning nn. referentselektroodi e. nullelektroodi vahel. SFÜGMOGRAMM (SFG) näitab vatsakeste väljutus- ja verega täitumise aega. FONOKARDIOGRAMM (FG) registreerib helilisi nähtusi, mis tekivad südame talitlusel. 10. Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused kehalisel tööl. Südame löögimahuks e. süstoolseks mahuks nim. vere hulka, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljastab. Löögimahu suurus sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja kontraktsioonijõust. Vatsakeste süstoli lõppedes jääb nende õõnde veel teatud vere hulk, mida nim. jääkmahuks. Rahulolekus on südame löögimaht 60-80 ml, kehalise töö ajal 100-140 ml (üksikjuhtudel isegi rohkem). Südame löögimaht sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab ühes minutis
Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist. 15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus (eraldi lehel terve skelett) Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel 16
1.eluaastal kujunevad avaosad – lõgemed. Suur lõge on kolju laepiirkonnas (eesmine lõge) , mis sulgub 2. eluaastaks, ning väike lõge (kuklal) sulgub juba 3. kuul.Lõgemete sulgumise abil kontrollitakse last luuhaiguste peale (rahhiit) Kasvu ja luustumisprotsesse mõjutavad: 1. Pärilikkus 2. Toitumine 3. Kilpnäärmehormoon 4. Suguhormoonid 5. Kasvuhormoon (STH- somatotroopnehormoon)produtseerib hüpofüüsi eessagar 6. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool 7. Kõrvalkilpnäärmehormoon (PTH-paratüreoidhormoon) Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Kui Ca sisaldus langeb alla normi, siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt toodetud PTH produktsioon ning PTH mõjul hakkab Ca minema luudest verre. PTH aktiveerib osteoklastide tegevust, vähendab Ca eritumist neerukanalites ning mõjutab vitamiin D3. Nimelt muudetakse vit D3 maksas ja neerudes aktiivseks kaltsitriooliks, mille mõjul suureneb Ca imendumine peensoolest verre
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad
– 1/600. Lihaskontraktsioon. Libisevate filamentide teooria – Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi nihkumisega (libisemisega) müosiini filamendi suhtes – Rist-sillakeste moodustumine aktiini ja müosiini filamentide vahel – Z-ketaste vahelise vahemaa vähenemine sarkomeeris Libisevate filamentide teooria I: • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri – Aktiin ja müosiin ei muutu pikkuses – Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest • Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb Lihaskontraktsiooni mõjutavad : 14 Stimuleeritud lihaskiudude arv – mida enam motoorseid ühikuid värvatakse, seda tugevam on kontraktsioon Lihaskiudude suhteline suurus – mida suuremad on lihased (suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti
venitusel suurendavad nad oma pikkust · Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus · Kontraktsiooni amplituud ei muutu ehkki lihaspikkus võib varieeruda Silelihaste regulatsioon · Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt · Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin · Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid · Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse · Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10) Süda Üksik tsentraalselt paiknev tuum Ristivöödilisus, mittetahtlikud, tihedad ühendused rakkude vahel 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile kui ka vöötlihases on mehhanism sarnane. Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
tõttu. Voolutakistus sõltub veresoonte arvust, pikkusest, läbimõõdust, hargnemistest ja vere viskoossusest. Südame parem ja vasak pool on vereringes järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Südameklapid paiknevad mõlema vatsakese sisse- ja väljavooluavades ning tagavad vere ühesuunalise liikumise. v. cava -> parem koda ->parem vatsake -> kopsu arterid -> kopsud -> kopsu veenid -> vasak koda ->vasak vatsake -> aordi kaudu organismi laiali, va. kopsud. Südames pumbatakse veri vatsakestes „alt-üles“ – paremast vatsakesest kopsu arteritesse ning vasakust aorti. See on tagatud südame apex’ist algava ja ülespoole liikuva vatsakeste kontraktsiooniga (vt järgmine punkt) ning südame lihaskiudude spiraalse asetusega, sest just selline asetus lähendab kontraktsiooniajal.
● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin
enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate
enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate
produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor
Süda. Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe, parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse. Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine- hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud. Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid. Lõõgastumise
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.
numbritega. Vere hüübimisel osalevate ensüümide substraadiks on proensüüm, mis muutub järgmise reaktsiooni jaoks aktiivseks faktoriks. Selline asjaolu on vaadeldav ensümaatilise võimendajana. Väikene muutus süsteemis protsessi alguses põhjustab lõpuks suure trombiini- ja fibriinikoguse tekke. Fibriin on plasmas lahustumata ja sadenev. Sellest moodustub võrkjas hüübetoes, kuhu sadenevad vere rakud. Hüübimise tagajärjel veresoon topistub. Seepärast on oluline, et leidub tegureid, mis takistavad hüübe levimist kahjustusest kaugemale. Sündmuste käiku saab moduleerida nii positiivse kui negatiivse tagasiside abil. Positiivse tagasiside avalduseks on näiteks trombiini võime suurendada X faktori aktivatsiooni kiirust, negatiivse tagasisidena on vaadeldav trombiini aktiivsuse langetamine fibriini poolt. Vere hüübimisel on eristatavad aktivatsiooni-, koagulatsiooni- ja fibrinolüüsifaas
impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis ADH Hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis
Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid: oksütotsiin reguleerib emaka tegevust kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
