väljasoolastamine.Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed on omased kõikidele valkudele.Kvalitatiivsed on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.1.1 Biureedireaktsioon. Töö teoreetilised alused Ühendid mis sisaldavad kaks või rohkem peptiidsidet, moodustavad alulises keskkonnas Cu2+ ioonidegha violetse kompleksi.Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+ ioonid: valgumolekulidega sinikasvioletse biuretkompleksi ja lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureetkompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsideme esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad -ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik
1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Ühendid, mis sisaldavad rohkem kui kahte peptiidsidet, annavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Aluselises keskkonnas annavad Cu(II)-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüsi produktidega) roosaka värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja Cu2+-ioonide hulgast lahuses. Katse käik: Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. Lisasin sama palju 10%-list NaOH lahust ning paar tilka 1%-list CuSO4 lahust. Loksutasin ning soojendasin katseklaasi. Tulemus: Lahus värvus violetseks. Järeldused: Lahuses esinesid valgumolekulid (ühend, mis sisaldab kaht või enamat peptiidsidet), sest moodustub violetne biureetkompleks. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Mulderi reaktsiooniga saab tõestada aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus
üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureedikompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-ioonide koordinatiivsest seostumisest nelja peptiidsideme koostisse kuuluva lämmastiku aatomiga. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: · valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust · lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõne tilga 1%-list CuSO4 lahust · loksutasin hoolikalt Tulemused ja järeldused: Lahus muutus lillaks või violetseks, millest võib järeldada, et lahuses oli aluseline keskkond ning tekkis biureedikompleks. See omakorda tõestab 2 või enama peptiidsideme olemasolu lahuses. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
reaktsioonid (nt Milloni reaktsioon). Universaalsed reaktsioonid toimuvad kõikidega valkudega ning spetsiifilised reaktsioonid toimuvad ainult kindlaid aminohappeid sisaldavate valkudega. 1.1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustuvad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Leeliselises keskkonnas moodustuvad Cu2+ ioonid: Valgumolekulidega sinakasvioletse biureetkompleksi Lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) roosa värvusega biureetkompleksi Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja Cu 2+ ioonide hulgast lahuses. 1 Eda Türi 142281 YAGB21
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga
Katse põhineb aluselises keskkonnas Cu2+ -ioonide liitumisel ühendiga, mis sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet, andes positiivse reaktsiooni korral violetse kompleksi. Tulenevalt peptiidsidemete esinemisest, on tegemist valkude üldreaktsiooniga. Cu2+-ioonid ühinedes valgumolekulide nelja peptiidsideme koostisesse kuuluvate lämmastiku aatomitega moodustavad sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiidide korral roosa biureetkompleksi. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. 2) Lisasin lahusele 1 ml 10%-list NaOH lahust leeliselise keskonna tekkeks ja tilga 1%-list CuSO4 lahust Cu2+-ioonide saamiseks. Loksutasin. 3) Reaktsiooni kiirendamiseks soojendasin katseklaasi vesivannil. 4) Lahuse sinakas värvus muutus lillaks ning põhja kogunes sinine sade . Tulemused: Lahuse kuumutamisel tekkinud lillakas värvus viitab positiivsele reaktsioonile, mis tähendab,
denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest c) Väljasoolastamine - lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Mõningad neist on kasutatavad ka valkude kvantitatiivseks määramiseks. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: a) Universaalsed reaktsioonid (biureedireaktsioon), mis on omased kõikidele valkudele b) Spetsiifilised reaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on ka erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid spetsiifilisi reaktsioone. 1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas
PRAKTIKUM: Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Üliõpilane: Juhendaja Kood: Esitatud: Sooritatud: 1. AINE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse värvusreaktsiooni, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1. VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus:
Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20
Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne ning
valgus. Lisades konts. lämmastikhapet sadestub valk pöördumatult ja soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad. Moodustunud ühend on kollase värvusega (happelises keskkonnas käitub indikaatorina omandab leelises keskkonnas oranzi värvuse). Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 5 tilka konts. HNO 3 (loksutan) soojendan lahust jahutan + NH4OH (kuni ilmub ammoniaagi lõhn) Tulemus: Lisades HNO3 tekkis läbipaistmatu valge hägu, soojendamisel tekkis põhja kollakase vedelik ja valge helvesjas sade kerkis üles, lõpuks muutus kogu katseklaasi sisu üleni kollakaks. NH4OH lisamisel muutus lahus heledamaks. Järeldus: Valk sadestus ja aromaatsed tuumad nitreerusid, segule kollakas värvus, järelikult sisaldusid munavalgus aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped. 3. Milloni reaktsioon Reaktsioon sarnaneb ksantoproteiinreaktsioonile. Milloni reaktiiv on elavhõbe(II)nitraadi
primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: · Universaalsed(üldreaktsioonid),nt.biureedireaktsioon.Nad on omased kõikidele valkudele. · Spetsiifilised(erireaktsioonid),nt.tiooli-,ksantoproteiini-,Milloni reaktsioon.Nad on iseloomulikus ainult teatus aminohappeid sisaldavatele valkudele. 1.Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on oma nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon
Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisan 5-6 tilka kontsentreeritud HNO 3, loksutan ja soojendan, kuni sade värvub kollaseks. Seejärel jahutan segu ja lisan NH4OH lahust ja loksutan lahust. Järeldus Lahus värvus küll kollaseks, mis tõestab aromaatset tuuma, kuid ammooniumhüdroksiidi lisamisel ei värvunud oranziks. Selle põhjuseks võis olla vähene ammooniumhüdroksiidi lisamine, mille tagajärjel ei tekkinud piisavalt aluseline keskkond. 1.1.3.Milloni reaktsioon Milloni reaktiiviga (elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO 2 lisandiga) reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (türosiini radikaalid). Positiivse Milloni reaktsiooni korral värvub lahus või denatureerunud valgu sade roosakaks kuni telliskivipunaseks. Töö käik Valan ühte katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 5-6 tilka Milloni reaktiivi ja soojendan segu 40-50 oC- ni. Järeldus
toimub aromaatsete tuumade nitreerumine (kollane). 1.1ml munavalgu 2.6 tilka konts. HNO3 3.Loksutasin ja soojendasin 4.Jahutasin ja lisasin NH4OH Konts. Lämmastikhappe lisamisel tekkis sade => valk denatureerus pöördumatult, pärast soojendamist lahus muutus kollaseks => nitreerisid aromaatsed tuumad Tyr, Trp ja Phe aminohapetes. NH4OH lisamisel lahus muutus oranziks ja tekkis ammoniaagi lõhn => munavalgus on Tyr, Trp, Phe aminohaped. MILLONI REAKTSIOON Milloni reaktiiv: elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastihappes vähese NaNO2 lisandiga. Kasutatakse et määrata finoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid (valkude puhul Tyr radikaalid). Suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. 2.Mõlemasse lisasi 6 tilka Miloni reaktiivi. 3.Soojendasinreaktsiooni segu 50 graadini ning jälgitasin toimuvaid muudatusi
ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust. Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutatakse hoolikalt. Tulemus: Lahuse värvus läks violetseks, sellepärast et munavalk sisaldab peptiidsidemeid, mis aluselises keskkonnas(selleks lisasime lahusesse NaOH-d) moodustavad vasksulfaadis olevate Cu2+-ioonidega lillaka kompleksi. Kompleksi struktuur? Biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Mulderi reaktsioon See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. Aromaatseid tuumi sisaldavad aminohapped on trüptofaan(Trp), türosiin(Tyr) ja fenüülalaniin(Phe) Milliste? Kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valk sadestub. Katseklaasi sisu soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgu lahust ja lisame 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Reaktsioonisegu loksutame ja soojendame kuni tekkinud valge sade värvub kollaseks
· Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille tagajärjel lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast CuSO4 lisamist vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse biureetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik · Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3. · Segu loksutades ja soojendades värvus valge sade kollaseks. · Seejärel segu jahutatakse ja lisatakse NH4OH lahust ja loksutatakse. Lahus värvus oranziks.
värvusega lahus, mis leeliselises keskkonnas omandab oranzi värvuse. Töö käik Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust ja lisatakse 5-6 tilka kontsentreeritud HNO3. Segu loksutatakse ja soojendatakse kuni kollase sademe tekkeni. Segu jahutatakse, lisatakse NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna ilmumiseni ja loksutatakse. Kollane sade muutub oranziks. Järeldus Mulderi reaktsioonis tekkisid nitrofenoolid, see tõestab aromaatsete aminohapete olemasolu munavalgus. 1.1.3. Milloni reaktsioon Kasutatakse Milloni reaktiivi, mis on elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga. Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid ehk türosiini (Tyr) radikaalid. Positiivse Milloni reaktsiooni korral lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)-punaseks. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust.
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest ning on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi ehk toimub kondensatsioonireaktsioon
Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Kvalitatiivsetes reaktsioonides tehakse kindlaks mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumine, need reaktsioonid ei näita kvantitatiivset sisaldust. Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need üldlevinud aminohapped, mis on valkude koostises). Valkude puhul eristatakse:
valkudele ja spetsiifilised ehk erireaktsioonid, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Struktuur? Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10%- list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Katseklaasi sisu loksutatakse hoolikalt. Tulemus: CuSO4 lisamisel muutus lahus lillaks. Järeldus: Segu värvus violetseks ja sellest võib järeldada, et lahus
Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 07.02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside tekib aminohapete karboksüülrühma ja aminorühma vahel, eraldub vesi. Erinevaid valkude koostises sisalduvaid aminohappeid on 20. Vahel
YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1- milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil
väljasadestamine; valgufraktsioonide lahustamiseks kasutame v'ljasoolastamine. On ka kvalitatiivsed reaktsioonid valkudega, neid on kaks tüüpi. Universaalsed reaktsioonid: biureetreaktsioon saab kasutada iga valgu puhul. Spetsifilised reaktsioonid: iseloomulikud sõltuvalt aminohappe sisaldumisest (nt Mulderi, Milloni reaktsionid). Kirjutage pikemalt ja oma sõnadega. 1.1.1 Biureedireaktsioon Universaalne, kvalitatiivne reaktsioon, sest on seotud peptiidsidemete olemasolekuga. Peptiidsidemed moodustuvad CuSO4-ga leelises keskkonnas vase värvilised kompleksid. Kasutatud ained: 1 ml munavalgu lahust 1 ml 10%-list NaOH lahust 1%-list CuSO4 lahust(tilk) Töö käik: Lisame 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust munavalgu lahusele ning loksutame hoolikalt. Moodustus sini-illa värveline sade, mis tõestab peptiidsideme esitamist
YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid muudatusi. Käesolevas töös kasutatakse reaktsioonianumana normaalkatseklaase, kus 1- milliliitrisele mahule vastab umbes 1 cm kõrgune vedeliku nivoo. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil
2 Süsivesikute reaktsioonid Liina Reimann 134537KATB 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Tallinn 2015 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles “ehituskivideks” olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks
moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati ~1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, kuna leeliselises keskkonnas, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele, seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valati ~ 1 ml munavalgu lahust ja lisati 4 tilka kontsentreeritud HNO3,tekkis valge sade, saadud lahust soojendati. Lahus muutus kollakaks Pärast jahutamist lisati NH4OH kuni ammoniaagi lõhna
Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm, kuhu kuuluvad suhkrud, aga ka tärklis, tselluloos ning mitmed teised polüoosid. Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Reaktsiooni nimetus Kasutatud reaktiivid Täheldatud muutus Reaktsiooni kemism Valkude reaktsioonid 1) Biureedireaktsioon 1 ml munavalgu Lahus muutus lillakaks tooniks. lahust, 1 ml 10 % Valmistatud lahus sisaldas NaOH, mõni tilk 1% vähemalt kahte peptiidsidet. CuSO4 Biureetkompleks moodustub
happed. 1.2.1 Molisch'i test Positiivse reaktsiooni annavad nii mono- , oligo- kui polüsahhariidid, lisaks ka nukleiinhapped ja glükoproteiinind. Tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine, sest väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Seejärel reageerivad tekkinud produktid -naftooliga. Töö käik: · valan kahte katseklaasi 2 ml erinevate süsivesikute lahust ( glükoos ja saharoos) · lisan mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) tekkis sade · loksutan · lisan kaldasendis katseklaasi 1ml konts väävelhapet · väldin loksutamist hape voolab lahuse alla ja moodustub sade, kuna hapestatud keskkonnas suhkrud dehüdreeruvad ning tekkinud 5-hüdroksümetüülfurfuraal reageerib -naftooliga Sahharoosiga moodustub tumelilla sade. Glükoosiga tekib helelilla sade.
Ühtlasti tõestas katse valgu (peptiidsidemete) olemasolu leeliselises keskkonnas, kus on Cu2+ - ioone. Järelikult saab selle katsega tõestada valgu (peptiidsidemete) olemasolu (leeliselises) lahuses. Ksantoproteiinireaktsioon (Mulderi reaktsioon) Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus. Konts. HNO 3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Moodustub nitrofenool, kollase värvusega ja käitub kui hape. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalge lahust, lisasin 5 tilka konts. HNO 3 ning soojendasin vesivannil. Aromaatsete tuumade nitreerumise tulemusena moodustus kollakas sade. Seejärel jahutasin segu ning lisasin NH 4OH, mille tulemusena lahuse värvus muutus oranzikaks, mis tähendab, et lahus sisaldab aromaatse tuumaga aminohappeid. Jahutamisel tõestasime, et valk denatureerus pöördumatult ja NH 4OH lisamisel, et moodustunud ühend käitub hape/alus indikaatorina
· värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks, · väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel denaturatsiooniprotsessi uurimiseks või valkude eraldamiseks madalama molekulmassiga peptiididest, · väljasoolastamine lahusest erinevate valgufraktsioonide lahutamiseks. Töö etapid 1.1.1 Biureedireaktsioon Valkude üldreaktsioon, mis on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu+2 ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse biureetkompleksi. Töö käik: Katseklaasi valada 1 ml munavalgu lahust. Lisada 1 ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Tulemus: Esialgu oli reaktsioonisegu värvus sinine, seejärel muutus lillaks. Reaktsioon tõestas peptiidsidemete olemasolu munavalgu lahuses. Tekkinud biureetkompleksi struktuur: 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
