Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud). Kuningalt ...
Kellele : Teema : Parlamentalism Kellelt : Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlusorgan. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse XIX sajandit, mil nad olid Lääne-Euroopas valitsemissüsteemides selgelt juhtivaks institutsiooniks. Tänapäeval nähakse parlamendis ka demokraatia olulist garantiid ja sümbolit. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks Skandinaavia ja Balti riikidel. Sageli nimetatakse parlamendi kodasid ka ülem- ja alamkojaks, kuid see ei tähenda , et ülemkoda oleks tähtsam või võimukam kui alamkoda. Pigem vastupidi riigi poliitika põhijooned määr...
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprots...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
Ülemkoja moodustamisel on kaks erinevat põhimõtet: Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib p...
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
Riigivalitsemise ja -korralduse vormid, Riigikogu, valitsus & president Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemine ehk põhiseaduslik ehk konstitutsonalism. Põhiseaduslik kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Diktatuur on piiramatu võim, aga Demokraatia on piiratud võim. Üldjoonte liigitatakse need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt t...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
Absolutistlik Prantsusmaa Absolutism- riigi valitsemisviis 17-18 saj: kuninga piiramatu võim * võim on jagamatu * pürgimine ühtsuse poole *alalise sõjaväe loomine *ametnike vajadus Prantsusmaa, Venemaa, Rootsi. Kuidas toetas absolutismi: *sõjavägi- tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht ametnikkondi, keeruline haldus- ja maksusüsteem, võim bürokraatiseerus *majandus merkantilismi näol- oma kaupa võimalikult palju müüa, kaupade väljaveo soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *vil...
Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb sead...
Tallinna 32. Keskkool Püssirohu vandenõu Uurimistöö Tallinn 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................... 4 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................... 6 2 SISSEJUHATUS Püssirohu vandenõud võib pidada üheks tähtsaks ajaloosündmuseks religiooni mõistes see sündmustik ei keerle pelgalt Parlamendihoone õhkamises, vaid katoliiklaste võitluses tolerantsuse eest, küll ehk äärmus...
Parlamentalism- kogu võim parlamendi käes. Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täi...
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?
• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja
rahvuse sünd.
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana
feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks).
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
• Kaotati kirikukümnis - dîme
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
• Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused
• Kehtestati ühtne mõõdusüsteem
• Kaotati gildid
• Vähendati riigi sekkumist majandusellu
Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said
isikuvabadust, t...
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja mee...
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest alamkoda pidi esindama rahva meeleolusid ja ülemkoda pidi peegeldama riigimehe tarkust 4.Riigikogu valimised ja koosseis. Kuidas riigikogu töötab? Riigikogu juhatus-korralab parlamendi tööd. Sinna kuuluvad: esimees-Nestor; l ...
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Ra...
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub parlamendile. Eesti riigipea on president Toomas.Hendrik Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigi...
Keskaegne Inglismaa Elisa Litvin 7C GAG 2012 Võõramaiste sissetungijate ohvrid Taani liideti Inglismaaga kokku 1066. aastal olevad troonipärimisküsimused Krahv Haroldi ning Norra kuninga Harald Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga ...
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri ...
Parlamentarismi areng Inglismaal Parlamentarism - poliitiline süsteem, kus parlamenti liigid otsustavad rahvusprobleeme ja annavad uut seadust. Iga liigil on oma ülesanne ja funktsioon Parlamentarism Konstitutsiooniline Parlamentaarne monarhia monarhia on parlamentarismi vorm, on riigikord, kus monarhi võim on kus riigipeaks on monarh, kellele piiratud põhiseaduse ja teiste kuulub vaid esindusfunktsioon ja seadustega. Põhiseaduslik monarhia ta ei oma poliitilist võimu võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik Inglismaa kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi Sõja puhkemise põ...
Hispaania Angelina Silk 8.Klass Lauka Põhikool Asukoht Asub Edela-Euroopas. Külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja- Atlandi ookeaniga ja Pürenee mäestikuga. Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania...
1227 Liivi ordu võim Pindala: 45 227 km2 1583 Rootsi võim Rahvaarv: 1 340 341 (01.01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust....
Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika ees...
PTK 13 Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustunud riik oli Inglismaa, kus tegutses kuninga ametnikuna serif ning kõigi astmete vasallid vandusid kuningale truudust. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium ja selle liitis ühtseks valitseja, kellel võis valdusi olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas r...
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suure...
Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hak...
ÜHISKONNAÕPETUSE MÕISTED I Advokaat jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu ...
Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist? 1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik) 2) sotsiaalne seisund 3) ajaloolised tavad 4) gruppi kuuluvus 5) väärtusorientatsioon 6) kokkupuude parteiga 7) valitsuse tegevus 8) sõprade mõju 9) valimiskampaania mõju 10) massiteabe mõju üldiselt VALIMISSÜSTEEMI...
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel o Iirlane katoliiklane (vähemus) o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Ras...
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutav...
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
Eesti Vabariigi põhiseadused 1920-1938 1 Sisukord: Sisukord...2 Sissejuhatus...3 1920. aasta põhiseadus...4-5 1934. aasta põhiseadus...6 1938. aasta põhiseadus...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 2 Sissejuhatus Selles esitluses räägin teile Eesti Vabariigi põhiseadustest aastatel 1920-1938 ja mis nende põhiseadustega kaasnes. 3 1920. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseadus on Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, kuid rahvahääletust selle kehtestamiseks ei korraldatud.Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 1920. aasta põhiseadust on iseloomustatud väga demokraatliku põhikorra aktina. 1920. aasta põhiseadus tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõ...
Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fr...
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alam...
Külastuskohtad ja vaatamisväärsused Westminster Abbey Ajalugu · Kuningad, kuningannad, riigimehed ja sõjaväelased; poeedid, preestrid, kangelased ja lurjused - koht kus näeb elavalt Briti ajalugu. · Gooti kirik Westminsteris (Londonis), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 12451745 aastatel. · See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. · Kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistne klooster · Peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks. · Inglaste jaoks on see palju olulisem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid on võidelnud ja praegugi võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid; paljud neist on siia maetud. · Eduard Pihtija rajas benediktlaste kloos...
Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat. Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatek...
1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut ises...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
