Mina olen senaator Lucius. Ma kuulun senatisse, ningi olen endine magistraat. Minu amet on eluaegne . Ma olen kogenud riigimees, kes tunneb rahandust ja sõjaasju. Olen sõjaväe ülem. Senatis juhime me riigi sise-kui ka välispoltiikat. Meie heakskiiduta ei panda ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekule arutlusele. Me ei võta vastu seadusi, aga kaudselt juhime me siiski riiki. Minu seisusesse tõusmiseks peab olema piisavalt jõukas. Kuna ma olen pärit rikkast perekonnast,siis pole see mulle probleemiks osutunud. Ka mu isa oli senaator, see amet pärineb tihti ka põlvest põlve. Ma olen suurmaavaldaja. Mul on palju põllumaad, mida harivad orjad . Sealt teenin ka ühe osa oma sissetulekust. Samuti on mul orjadena ka osavaid käistöölisi, kes teenivad mulle raha. Mind võib juba juba eemalt ära tunda minu toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Seda panen ma alati selga oma orja abiga, kuna kõik peab olema korrektne, kui ei taha saada laimu ja irvitu...
Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Jär...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlus Vana-Kreeka mõju Roomale oli väga suur. Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli ...
Rooma avalik elu Kui ma oleksin ori- Nagu Kreekas oli ka Roomas orje, aga Roomas oli meid palju rohkem. Me töötasime kõigil elualadel. Paljudes linnades jäi enamik töödest meile ja meie pidime kõike rasket tegema. Roomlaste saavutused olid võimalikud ainult tänu sellele, et meie, orjad, tegime kõigi eest tööd ära. Mul poleks olnud mitte ühtegi õigust ja ma pidin lihtsalt käsku täitma. Kui ma oleksin Rooma sõjaväe sõdur- Meie vallutused olid võimalikud ainult tänu tugevale ja väga hästi välja koolitatud sõjaväele. Meie sõjaväe peajõu moodustasid raskerelvastuses sõjaväelased ning meie peamisteks väeüksusteks olid leegionid. Igasse leegionisse kuulus umbes 5000 meest. Algul koosnes sõjavägi Rooma kodanikest ja siis pidime me oma relvadega vajadusel sõtta minema. Aja jooksul hakkas sõjaväegi nõrgenema, sest meil polnud raha, et endale varustust osta. Kui Vabariigi lõpuperiood hakkas lähenema asendati...
Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul] esindajad. Keisririigi perioodil oli Rooma ühiskond aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab konstateerima, et need moodustasid kogu elanikkonnast vaid ühe osa, kusjuures kindlasti vähemuse2. Kodanike õiguslik võrdsus, mid...
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
VANA - ROOMA Rooma riik ISELOOMUSTUS Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimu...
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikku...
Roomlaste igapäevaelu Laura Ruuder Hanna Loore Salumäe Orjapidajate elu Tõusti vara, et ära kasutada päevavalgust. Rikkama orjapidaja juurde tuli juuksur, et habet ajada. Esimene eine (leib, sool, juust, oliivid). Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende...
Rooma kirjandus ja kultuur on alguse saanud Rooma linna järgi, mis legendi kohaselt sai nime Romuluse nimeliselt mehelt, aastal 753 ekr. Rooma kirjandust peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks, sest Rooma kirjanduse loomises on järgitud Kreeka kirjandust, kuna teosed olid ladina keeles, mida osati rohkem. Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero.Rooma kõnekunsti areng oli oluline, sest inimesed, kes tahtsid saada kohtunikuks/ advokaadiks vms pidid oskama hästi kõnekunsti. Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis ". Tänapäeva teatri ja Antiikteatri erinevusteks olid need punktid : Tänapäeva teatri kostüümid oli arenenumad, teater toimus saalides ehk kindlates teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõ...
Miks Gracchuste reformid olid nurjumisele määratud? Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustuses...
ROOMA ÜHISKOND JA ELUOLU 1. Kultuurid : Kreeka kultuur Etruskite kultuur 2. Üks osa võttis hea meelega teiste maade kultuureüle. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastuseisu. Kardeti muistsete rooma vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. 3. Tähtsamad seisused : · Senaatorid -> valitses koos kuningaga riiki. · Ratsanikuseisus -> rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. · Käsitöölised -> tegelesid käsitööga. · Talupojad -> harisid maad, hiljem teenisid sõjaväes. · Proletaarid -> Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad -> Tegelesid põllumajandusega, kaevandustes tegutsesid, olid majateenijad, oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4. Orjad Tegelesid põllumajandusega, et põllumajandus saadusi jätkuks, hidsid riiki toiduga üleval. ...
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente....
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekuns...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur tundub olevat mitmrkesisem kui Rooma oma. Kreeka kultuur on üle võtnud ida kultuuri ja koosneb pljudest erinevatest kultuuridest, mis täiustavad Kreeka kultuuri. Rooma on sammuti mõjutanud tänapäeva kultuuri, aga arvan, et siiski kultuurilisest poolest on seda rohkem teinud Kreeka. Kreeka kultuur võib tunduda võlts, kuna koosneb mitmetest kultuuridest, aga Kreeka kultuuris on asju, mida ei ole üle võetud. Näiteks nende kiri, see ei ole varastatud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on loodud kohapeal. Sammuti on nende elulaad rõõmus ning rahumeelne, mida ei saa võrrelda ühegi kultuuriga. Kreeklaste igapäevane riietus oli lihtne. Tavaliselt kanti napilt põlvini ulatuvat õlhadelt kinnitatud ja vööga kokku tõmmatud kitooni. Toidulaualt võis leida palju puu- ning juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva. Naistel puudusid...
1. Ariuhing solmis Ilme V-ga lepingu, mille kohaselt Ilme V. pidi koristama tooruumid ja votma vastu tellimusi. Neid ulesandeid pidi ta taitma kindlatel toopaevadel. Selle too eest maksti talle iga kuu 450 eurot. Parast 6-kuulist tootamist taotles Ilme V. puhkust. Omanik keeldus puhkuse andmisest, vaites, et Ilme V. ei toota toolepingu alusel ja seetottu pole tal ka oigust puhkusele. Kuna puhkust saab ainult toolepingu olemasolul, siis on kusimus, et kas Ilmsel oli toolepinguline suhe voi tooettevotu suhe?Pohjenda. Lahendus: Vastavalt Tsiviilkoodeksile kohustub tooettevotja tooettevotulepingu jargi tegema tellija ulesandel kindlaksmaaratud too, tellija aga kohustub tehtud too vastu votma ja selle eest tasuma. Tooettevotusuhtes puudub tooettevotja ja tellija vahel toosuhtele iseloomulik alluvussuhe. Tooettevotja on kohustatud taitma konkreetse tellimuse. Tellijat huvitab vaid resultaat, mitte see, millal ja mis tingimustes too tehakse....
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass ROOMA RÕIVASTUS Referaat Juhendaja õpetaja: TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Rooma rõivastust..............................................................................................................................4 1.1 Meeste riietus.............................................................................................................................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus.............................................................................................................................
Kostüümiajalugu Sisukord Vana-Rooma Renessanss Barokk Rokokoo Vana-Rooma Esimesed bikiinid Vana-Rooma Villa Romana del Casale`st pärit mosaiik Vana-Rooma Gladiaatorisaapad Vana-Rooma ja Vana-Kreeka Sõlmitud riided Renessanss Piludega püksid Barokk Kõrged kontsad Rokokoo Laiad seelikud Rokokoo Rokokoost tänapäeva Rokokoo Korsett Bikiinid. VANA-ROOMA. Rooma naised kandsid saunas bikiine. Sitsiiliast Villa Romana del Casalest leitud 2300 aasta vanuselt mosaiigilt on selgelt näha antiikaja sportlikke daame treeningul bikiine kandmas. Villa asub Piazza Armerina linnas Sitsiilias ja on kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi on kujutatud kandmas nähtavasti tolle aja kohta ...
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Va...
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõ...
Eluolu ja usk Vana-Kreekas ja Vana- Roomas Kool ja Haridus : Kreekas : Kooli mindi ~ 7.aastaselt.Kooli haridus oli tasuline , käisid koolis ainult rikaste vanemate POJAD. Poistele õpetati koolis , lugemist , aritmeetikat ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlite peale. Igal ühel oli oma tahvel , polnud ühte suurt , kuhu peale kirjutati. Tähtsal kohal olid ka kehakultuur ja tantsu tunnid. Vaesematest perekondadest pärit lapsed ,õppisid kodus. 18.aastaselt hakati õpetama poistele võitluskunsti ,et nad saaksid sõtta minna. Ka tüdrukud oskasid lugeda ja kirjutada ,aga see polnud nii oluline , kui see, et nad oskaks majapidamistöid. Spartas oli kord karmim , seal saadeti juba 7.aastaselt sõjaväebarakkidesse, seal anti nii vähe süüa ,et poisid pidid varastades süüa juurde teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu-ja laulutundides. Roomas oli kolm koolide astet: 1) algkool 2) grammatiku ko...
Raffael ,,Ateena kool" 16.sajand (1510-1511) Maal- Fresko Filippino Lippi ,,Tarkade imetlemine" 15.sajand Maal- Õlimaal lõuendil Kahe maali võrdlus: Raffaeli ,,Ateena kool" kujutab suurt avatud koda või saali, kus tegutsevad toogades kreeklased. Nad seisavad, räägivad, vestlevad ja vaidlevad omavahel, mõtisklevad, õpetavad, puhkavad ja uurivad. Saal kus nad viibivad, on dekoreeritud skulptuuridega, mis on paigutatud saali seintesse uuristatud avaustega. Sein on samuti kaunistatud, sellesse uuristatud sammastega. Põhiline rahvamass on koondunud keskele, kuid freskol on märgata renessanssiajale omast kolmnurgakujulist paigutust, mida edaspidi nimetan kolmainsuseks: rahvamass on jagunenud kolmeks, millest kaks väiksemat gruppi paiknevad maali allosas; Kaugemal, maali keskosas paikneb aga suur rahvamass. Kuid ka sellest rahvamassist eralduvad kaks inimest, kes on perspektiivilt, paigutatud täpselt keskele. Nad tunduvad olevat ükstei...
SEE JA VEEL TEISED MUINASJUTTUD Adam Poikpea on 12, kes huljati pere poolt ja anti ule Pan Kleksi Akadeemiasse. Akadeemia asub sokolaadi tanava lopus. Kus on ainult a tahega poisid.Seal hoitakse paljusid muinasjutte. Kleksi arust olid tedretahed medalid. MATTEUSE KUMMALINE LUGU Matteus oli kuninga ainuke trooniparija. Ta elas kullatud marmorlossis. Matteuse isa oli kuningas, kes valitses paljusid riike. Tal oli neli tutrekest, koik olid kuningatega abielus. Matteusele meeldis ratsutada ja jahti pidada. Tal oli sada kakskummend hobust. Matteusele tehti tema jargi pussid. Isa keelas tal ratsutamise ara. Matteus laks, aga ikkagi ratsutama ja vottis pussi kaasa. Metsas kohtasid nad hunti ja hobune laks rahutuks. Hunt aga hammustas Matteusele reide. Matteuse isa lubas anda terve varanduse, kui nad verejooksu peatavad. Doktor andis Matteusele vol...
Linda Maria Pärn 10.A ,,Eluolust Vanas Roomas" Roomlaste silmis olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatud osad. Nad hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Peale vallutussõdu aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Teine osa roomlasi avaldas sellele teravat vastupanu, kuid nad ei suutnud pidurdada kreeka kultuuri levikut. Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõige kõrgemal astmel ühiskonnas asus pärilik senatiaristokraatia. Senaatorite järgnes ratsanikuseisus. Senatooritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nad olid enamasti mõne ratsaniku või senatoori kleindid, kes või...
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
1. Millised on itaalia looduslikud eripärad? Rannajoon liigendamata, ühendusteed maismaal, tasandikud on sobilikud põlluharimisek. 2. Millised hõimud on elanud itaalias? Itaalikud latiinid, sabiinid, samniidid. Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võ...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
Kreeka ja Rooma kultuuri erisused Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust, püüdes samal ajal jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoe...
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
1. 12 tahvli seadused 450 eKr avaldati plebeidide nõudmisel 12 tahvli seadused. Nüüdsest alates olid plebeidid ja patriitsid seaduste ees võrdsed. 2. 395 Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida- Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne". Valitses 30 eKr 14 pKr, oli Rooma riigile igati soodne. Hoidis häid suhteid lihtrahvaga ja nobliteetidega. Oli senati liige, võttis endale aunimetuse princeps. 8. Caesar hävitas Pompeiuse väed, sai Rooma riigi ainuvalitseja...
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia v...
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, s...
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
ROOMLASED VANAL AJAL. Roomlaste usust: Usuti, et maailm on täis vaime ja hingi. Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid ...
1. Etruskid. 2. Rooma linna tekkimine. 3. Vabariiklik kord. 4. Rooma varane ühiskond. 5. Muutused ühiskonnas vabariigi ajal. 6. Rooma võim vallutatud maades. 7. Kodusõjad ja vabariigi lõpp. 8. Rooma sõjavägi. 9. Varane keisririik, riigikorraldus. 10. Rooma õigus. 11. Rooma seisused. 12. Orjad ja vabakslastud. 13. Perekond ja kasvatus. 14. Kristlus ja riik. 15. Rõivastus ja toit. 16. Rooma religioon. 1. Etruskide, kelle asustus paiknes Apenniini poolsaare loodeosas - Etruurias, päritolu on tundmatu, kuigi pärimuse järgi peetakse neid Väike-Aasiast tulnuteks. Nad olid head ehitusmeistrid, kaupmehed, meresõitjad, neil kujunes 12 suuremat linnriiki ning nad uskusid palju jumalaid, häid ja kurje vaime ning väga oluline koht oli ennustuskunstil. Nad olid Itaalias äärmiselt mõjuvõimsad. Nende kultuur ja ajalugu on aga teada üksnes arheoloogiliste mälestiste ning rooma ja kreeka kirjanike teoste poolt. 2. Rooma linn tekkis...
GÜMNAASIUM ROOMA ELU JA OLUSTIK Õppeaine: ajalugu Klass: 10A 2011 Sissejuhatus Essees räägin üldiselt Rooma ühiskonnast. Siis räägin ka veel seisustest, Rooma perekondadest, orjadest, Rooma kalendrist, Roomlaste rõivastusest, toidust ning ka avalikest mängudest. Need on põhilised punktid mis peaksid kirjeldama Rooma elu ning ka olu piisavalt. Kuna teema on tegelikult väga huvitav, siis otsustasin selle kohta uurida ka internetist ning sain väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt Kuna Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist, siis oli majandus- ning kultuurikeskuste areng soodne. Roomlastel olid esiv...
Klassiõhtu näidend ,,Lihtsad, kuulsad ja praktikant" Osades : Uudishimulik praktikant Mari : Praktikant Mari Mr.Bean : Jesper Tulnukad : Mart(1) ja Taavet(2) Henry Laks : Theodor Kaisa Oja : Elys Eminem : Chris Lady Gaga : Liisa Maret Ani : Margret Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuu...
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla. Klie...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
