Riigikogu 1) Mitme Riigikogu koosseis töötab käesoleval ajal? V: 2) Kui vanalt saab kandideerida Riigikogu liikmeks? V: kõigil 21-aastaseks saanud hääleõiguslikel Eesti kodanikel. 3) Mida tähendab valimiskünnis? V: seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mis on vajalik erakonna pääsuks parlamenti 4) Riigikogu valitakse võrdelise ehk propotsionaalse valimissüsteemi järgi, seleta mida see tähendab. V: 5) Mis on Hare'i kvoot? V: Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks. Esimeses voorus jagatakse mandaadid vastavalt sellele, mitu lihtkvooti osalev nimekiri või kandidaat sai. Ülejäänud mandaadid jagatakse sõltuvalt kasutatavst valimissüsteemist, 6) Selgita vaba mandaadi põhimõtet? V: Põhiseaduse § 62 järgi pole Riigikogu liige seotud mandaadiga. Sellest tulenevalt: Ei saa Riigikogu liiget ennetäh...
Seadusandliku protsessi staadiumid Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides. Seaduse algatamise õigus on: Riigikogu liikmel Riigikogu fraktsioonil Riigikogu komisjonil Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse algatamine Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomi...
Arutle, kas Riigikogu on kummitempel? Ning, kas Eesti näitel võib öelda, et parlamentide tähtsus on vähenemas, nagu on väitnud ka Heywood? Kui jah, siis mis põhjusel? Põhjenda oma arvamust näidetega. Riigikogu on Eesti seadusandlik võim ning tema ülesandeks siis on õigusloome. See on tema põhiline funktsioon. Peale selle Riigikogu ülesanneteks on riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine jne. Seega peale õigusloome on tal veel ülesandeid. Riigikogu kummitempliks nimetamine võib olla enatlik, kuid samas võib peituda selles ka tõde. Lisaks Riigikogule saab seaduseelnõusid panna Riigikokku hääletusele ka Vabariigi valitsus. See on osaliselt siis Riigikogu töö dubleerimine. Valitsus käitub kui seadusandlik võim, kuigi seaduseeelnõu ei tähenda kohe, et oleks tegemist seadusega. Parlament peab siiski seaduseelnõu siiski heaks kiitma. Kummitempel hakka...
Riigikogu Olemus: · Seadusandliku võimu organ · On olnud 11 koosseisu · Asukoht Toompea loss ja juurdeehitis Lossi plats 1 · Ehitatud 1783 klassitsistlikus stiilis · Juurdeehitis koos istungitesaaliga 1922, ekspressionismi · Vana konvendihoone asemele Ülesehitus: · Praegune alates 27.03.2007 · 101 liiget Reform 38 ? Kesk 29 (28) IRL 19 SDE 10 Rahvaliit 6 Rohelised 6 · Jagunevad parlamendirühmadesse fraktsioonidesse - ühe erakonna Riigikogu liikmete grupp. · Riigikogu juhatus: * Juhib istungeid * 3-liikmeline * Ene Ergmaa - esispiiker (IRL) * Keit Pentus 1. aseesimees (Reform) * Jüri Ratas 2. aseesimees(Kesk) 3 peamist ülesannet...
! Parlamendi peamine funktsioon algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Enamik seaduseelnõud valitsuse algatatud. Parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Olulised on : - häälte arv - valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni ühtsus, hääletamiseks ühtne positsioon. Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku töös...
KOV määruse eelnõu ettevalmistamine ………………….. määruse „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ näitel. Referaat Juhendaja Anne Rähn PÄRNU 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KOHALIKU OMAVALITSUSE OLEMUS JA ÕIGUSLIKUD ALUSED..................4 1.2 KOV-d ülesanded.....................................................................................................4 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve.....................................................................5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED....6 KOKKUVÕTE......................
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel................................................................................
Riigikogu (edaspidi RK) valimised on iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval toimuvad valimised, kus Eesti kodanikud valivad riigi esinduskogu ehk RK RK on EV parliament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, 101 liiget, 4a. tähtsaim töö seaduste vastuvõtmine Valitsuskoalitsioon on erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud. nende ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda lahendusviise Vabariigi Valitsuse seab ametisse RK koos presidendiga Presidendi valib RK üksi või kohalike omavalitsuse esindajatega kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president...
Õiguspoliitika ja normitehnika Eksamiküsimused 1. Mis on normitehnika (mõiste)? kui õppeaine on õpetus õigustloova akti (õiguse üldakti) eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatus meetoditest ja võtetest. 2. Mida tähendab õigusliku reguleerimise tabavuse printsiip? Peab olema tagatud adekvaatne vahekord õiguslike ettekirjutuste, neist arusaadavuse ja regulatsiooni täpsuse vahel. 3. Palun kirjelda lühidalt õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise II etappi eelnõu esialgse variandi väljatöötamine. Eelnõu esialgse variandi väljatöötamine. Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Eelnõu algataja või esitaja ...
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliit...
Riigieelarve protsessiskeem Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu ...
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku. seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. ...
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alam...
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...
1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine . Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist. 2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt . 3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus...
Veekonfliktid Ladina- Ameerikas Hanna Vahter 12B klass Veekonfliktid Ecuadoris Põhjustatud puhta vee pärast Kellel on õigus vee üle? Kes seda kontrollida võiks? Kuidas veega seotud majandust edasi arendada? Kes sellest kõigest kasu saab? Veekonfliktid Ecuadoris Konflikti poolteks võib laiahaardeliselt võtta valitsus ning suurärimehed vs. Ecuadori põliselanikud Põliselanikud võtlevad seaduseelnõu vastu, mis lubaks vee erastamist Vesi müüakse jõukatele äridele ning vaesed peavad seda endale ostma Suur osa veest saastatakse tänu kaevandustele Pichincha provints Imbabura provints Ecuador Cotopaxi provints Veekonfliktid Ecuadoris Ecuadori põliselanikud protesteerivad praeguse süsteemi vastu blokeerides teid Marssides tänavatel Põhjustades rahutusi Protestijad erreteeritakse Kasutatud materjalid ...
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL TAASISESISVUMINE Referaat Koostaja: Reelika Jõuram 7.klass Juhendaja: õpetaja Toomas Aavasalu 2014 SISUKORD ESIMENE OSA Eestimaa poliitilises elus algas suur pööre. Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond. Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks. 1988...
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus. PS 4.peatükk $$ 59-76(Riigikogu) $ $67- Aastas on RK-l 2 istungjärku, jaanuarist kuni jaanipäevani; septembrist kuni jõuludeni. $69- RK valib esimehe ja 2 aseesimeest. RK moodustab komisjonid (11), RK võivad olla fraktsioonid. $73- seaduste vastuvõtmine toimub poolthäälte enamusega(50%+1)-> eriti tähtsaid otsuseid langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust. $105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega-> rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja. $106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE E...
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, m...
ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUK...
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal...
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
Kõige tugevama õigusjõuga dok on põhiseadus(ps). Praeguse ps koostas Ps Assamblee,see võeti vastu 1992 juunil toimund rahvahääletusel. Ps sisaldab valitsemise ja üldisi põhimõtteid. Ps on riigi kõrgeim seadus. St, et kõik teised seadused peavad olema ps-ga kooskõlas. Kuna tegu on riigi alusdokumendiga, siis erineb ps muutmine tavalise seaduse parandamisest. Protseduur on pikem ja keerulisem, pakutavaid muutusi peavad pooldama paljud inimesed. Riigikogus peab muudatust arutama 2 järjestikust koosseisu, milleks kulub 5-8a. Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annav...
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välis...
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
ÜHISKOND RIIGIKOGU Riigikogu on rahva esindus ja see on kõrgeim seadusandlik võim. Riigikogu on Eesti ühiskonna minimudel. Tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine (esitatakse seaduseelnõusid). Seaduseelnõud tulevad põhiliselt valitsuselt ja need saadetakse Riigikokku eelnõu nime all. Sealt antakse seaduseelnõu edasi komisjonile. Riigikogu komisjone on 10. Komisjon on Riigikogu väiksem mudel. Seaduseelnõud arutavad läbi ka fraktsioonid. Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli koosseisu häälteenamus- vähemalt 51 häält 101'st eelnõu- projekt, mis saadetakse parlamendile arutamiseks PRESIDENT President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu. Eesti Vabar...
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja pr...
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hä...
Seadusandlus, rahandus, riigieelarve • Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102) • Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimu...
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
Riigi õiguse materjalid: Põhiseaduslikud Institutsioonid · Riigikogu 101 liiget · Vabariigi President Hendrik Ilves · Vabariigi Valitsus-Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: Eesti Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kohus Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus. Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks töös...
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja kons...
Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! 1)Aastaarvud. 30. märts 1917 Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 25.-26. oktoober 1917 riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks. 23. veebruar 1918 kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, ,,Endla" teatri rõdult. 24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal. 28. 11. 1918 02. 02. 1920 Vabadussõda 23. juuni 1919 Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana. 1929 1933 Majanduskriis. Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid, talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti, kasvas tööpuudus. 12. märts 1934 autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: pol...
Austatud hr president Toomas Hendrik Ilves. Ma tean, et Sul on muudki teha, kui lugeda läbi kõik saabuvad kirjad, eriti tänases keerulises sise- ja välispoliitilises kontekstis. Siiski palun selleks võimalusel aega leida. Palun Sul süveneda ka märksa pikemasse dokumenti ja selleks on Anatoli Nikolajevi armupalve, mida soovitan rahuldada. Selgitan, miks ma sellise ettepanekuga välja tulen. Koos psühholoog Keili Kollamaaga, kes on minu lähedane kaastöötaja vabaühenduses Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut, alustasin regulaarseid kohtumisi eluaegset vanglakaristust kandvate meestega Ämari vanglas 2007 aastal. Mõningatega neist olin kohtunud ka varem Patarei vangla surmamõistetute osakonnas, mida ma vanglavaimulikuna külastasin juba taasiseseisvumise perioodil. Kohtumistel saadud kogemus viis mind ettevalmistama ja esitama Kristliku Ühenduse ja Eesti Kristliku Liidu koostöös surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu oli väg...
Eesti demokraatia on nõrgenenud Eesti Vabariigi põhiseaduses seisab punkt, mis ütleb ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Kuigi selles seisab, et rahvas on riigivõimu kõrgeim kandja, ei ole see tegelikult nii. Seda õigust on piiratud, mis tähendab, et rahvahääletuse toimimise üle otsustab ainult Riigikogu. Nii tulebki välja, et Eestis ei ole päris demokraatlik riik, vaid meil kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et Riigikogu liikmed võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Kuid rahvas on sellega rahul, sest usaldame Toompea lossis vastu võetud otsuste õigsust. Sageli on aga väidetud, et Riigikogu on maandunud nn kummitempli rolli, mis tekitab meis suurt pahameelt. Kui tõsiseks on see olukord muutunud ning kuidas on võimalik situatsiooni reformeerida ? Viimastel aastatel on sagili väidetud, ...
1. Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ 1.1. Poola, Leedu ja Eesti parlamentide üksikud saadikud on võrdselt aktiivsed järelvalvevahendite kasutamisel, kasutades oma õigust esitada valitsusele nii arupärimisi kui ka kirjalikke ja suulisi küsimusi aktuaalsete ja ühiskondlikult tähtsate teemade kohta. Poola Sejmis on läbivate aastate jooksul esitatud rohkem arupärimisi, kui küsimusi, mis on seletatav ehk asjaoluga, et suuliste küsimuste kohta kehtib arvuline piir. Seevastu Riigikogu on alates 1999. aastal jõustunud kodukorra seadusega järsult muutnud oma järelvalve eelistust ning saadikud kasutavad tunduvalt rohkem suuliste ja kirjalike küsimuste esitamist kui arupärimisi. Tabelitest ilmnenud fakt, et ajavahemikus 1999-2003 esitasid 460-liikmeline Sejm ja 101-liikmeline Riigikogu ligilähedaselt sama arvu küsimusi, tekitab omakorda küsimuse, kas mitte Ee...
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-oluk...
Riigikogu ülesanded ja töökorraldus Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim. Riigikogu liikmete arv 101 on ligikaudu kuupjuur Eesti hääleõiguslike kodanike arvust. Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. Riigikogu juhatus Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd. Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on Vabariigi Presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid. Ametisolev juhatus: • Riigikogu esimees Ei...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
