15 Kollektiivne käitumine Kollektiivne käitumine- mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine On arvatud, et inimetse grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa Kollektiivse käitumise vormid Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasu...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu 12. klass ühiskonnaõpetus · Tänapäeval on iga demokraatliku riigi mureks inimeste toimetulek, kuna see mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. So...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas arusaam, et inimese toimetulek pole eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonda. Nüüdisajal on kõik demokraatlikud riigid heaoluriigid, kuid heaolu pakkumise korraldus on erinev. Iga riik pole unikaalne, saab rääkida heaolureziimidest, mis on omased teatava sarnase heaolukorralduse ja -põhimõtetega riikidele. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalhüvesid peavad saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada tasuta arstiabi või haridust on samasugune. kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, s...
Individuaalne või kollektiivne heaolu? Heaoluriigi mõiste kujunes välja tõõstusühiskonna vajadusest sotsiaalhoolekande,tervishoiu ja hariduse järele. Esimesed ilmingud heaoluühiskonnast lõid välja 19.sajandi teisel poolel Saksamaal.Induviduaalset heaolu rõhutab peamiselt liberaalne heaolumudel,kus põhirõhk on üksikisiku heaolul. Kollektiivne heaolu esineb põhilisel sotsiaaldemokraatlikus ja konservatiivses heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga oled lepingu sõlminud. Ma arvan, et selline ühiskond on kasulik ainult edukatele ja ülejäänud madalapalgalised ning töötud satuv...
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Millised jooned on omased tööstusühiskonnale?tööstuslik tootmine, ratsionaalsus, tööaeg suurem kui puhkeaeg. 2.Millist heaolumudelit iseloomustavad järgmised tunnused: Heaolu eest vastutab igaüks ise- Liberatism Keskne heaolu eest vastutaja on riik-Sotsiaalne demokraatlik heaolu Riik pakub toetust ainult vaestele pensionieas inimestele-Liberatism Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos- Konservatism Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel- Konservatism Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile- Sotsiaalne demokraatlik heaolu 3.Märkige, millised seisukohad kuuluvad liberaalile (L), konservatiivile (K), sotsiaaldemokraadile (S), uusvasakpoolse poliitika esindajale (U): Rahva heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga-Uusvasakpoolse poliitika esindajale Rikkad peavad maksma kõrgemaid makse- Sotsia...
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed; 2) teaduslikud ja populaa...
Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. 1) Esimene e. avalik sektor- riigi ja omavalitsusasutused 2) Teine e. erasektor- eraettevõtted 3)kolmas e. mittetulundussektor- kodanikeorganisatsioonid ja -ühendused. Ühiskonnale on isel. puralism e. mitmekesisus, mis paneb aluse kihistumusele e. ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. tähtis on juhtida harmeeniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIKs. Montesquieu arvas, et võim võib viia sellekuritarvitamiseni. On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll. Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärgid. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile. Nt raviasutused,ülikoolid, rahvusringhääling. ERAs. osakaalu mõõdeta...
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniamet...
1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigus...
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad res...
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). ...
CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne, kollektiivne aluspõhi: PERSONA e. MINA ÜHISKOND e. ISIKSUSLIK ALATEADVUS MASK KOLLEKTIIVNE ALATEADVUS I Maailma...
Kaasaegne personalitöö Jätkusuutlikus ettevõtluses peitub tugev ärikaasus. Õigesti juurutatuna loob see väärtust, säästab raha, soodustab innovatsiooni, vähendab riske, tugevdab ettevõtte brändi ning tõstab nii töötaja kui kliendi lojaalsust. Meelitamaks ligi ja säilitamaks parimaid töötajaid, peavad ettevõtted leidma viise loomaks sidemeid, mis baseeruvad enamal kui rahalistel preemiatel. Viimasest olulisem on luua töötajatega suhted, mis tuginevad millelgi, mille suhtes töötajad kirge tunnevad. Oluline on luua töötajatega suhted, mis tuginevad millelgi, mille suhtes töötajad kirge tunnevad. Töötajad soovivad töötada ettevõtetele, mis jagavad nendega ühiseid väärtusi. Nad on produktiivsemad tööl, mis on tähendusrikkam. Kuigi selline nähtus on levinud kõigi vanusegruppide lõikes, kehtib see eriti tugevalt just generatsioon Y kohta (pärast 1982. a. sündinud). Uuringud väljendavad selgelt, et sellele gener...
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise suudaks oma impulsse ja tegevust kontrollida ja juhtida (reeglid, normid, kohustused, ,,MA PEAN") 2) Ego e. mina: tegeleb igapäevaste asjadega. Lahendab ülesandeid, suhtleb välismaailmaga, peab otsustama mida teha. 3) ID e. ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevu...
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsu...
,,Kõiksuse lühilugu" Lyugesin Ameerika autori Ken Wilberi raamatut ,,Kõiksuse lühilugu". Wilber tutvustab selles raamatus midagi, mida nimetatakse ,,Integraalseks lähenemiseks". Mina sooviksin lähemalt tutvustada kosmose nelja nurka, mis peegelduvad Wilberi koostatud integraalsel mudelil. Kõigepeal pean aga rääkima holarhiast. Sõna holarhia kasutatakse põhimõtteliselt samas tähenduses nagu on sõna hierarhia. Eristamise põhipõhjus on see, et sõnal hierarhial on inimeste meeltes on seos türanlike hierarhiatega, kuid holarhia käib vaid loodusliku hierarhia kohta. Looduslik hierarhia on suurema terviklikkuse poole püüdlev korrastatus. Näiteks molekulid kogunevad rakuks ja nii on üksikute molekulide summa väiksem kui rakk ehk tervik molekulid üksi ei oma seesuguseid omadusi nagu on neil rakus koos töötades rakk on holarhiliselt organiseeritud ning ilma selleta oleks meil vaid hunnikud, mitte ter...
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus, auk"; bruitism- estetismis; ideaaliks ,,suur eimiski, tühjus,...
Z-teooria W.G. Ouch (1943-...) Ragnar Rääsk Mait Adoma Juhtimisteooria · Ükski juhtimistiil ei ole parim · Üritatud jaapani juhtimistiili ameerikas rakendada Jaapan USA Turukonkurents Kasumi maksimeerimine Personali juhtimine Fondide juhtimine Töötajakeskne lähenemine Tööjõukulu minimeerimine Personali ettevalmistamine Personali ettevalmistamine firmas koolis Funktsioon Eestvedamisstiil Jaapani firmas Z-tüüpi firmas USA firmas Töötajate Pikaajaline, Töötajate Lühiajaline, kinnistamine võimalusel hoidmine firmale ärivajadustel firmas eluaegne rasketel aegadel vallandamine Töötajatesse Läbi kogu elu Töö ja perekonna Ühekülgne suhtumine alusel tööalane Töötajate Pikaaj...
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Ind...
Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööand...
UUS ALGUS peale Muistset sõda Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigika...
Futurism 1. Millisest sõnast tuleneb mõiste ,,futurism"? Itaalia keeles ,,futuro" - tulevik 2. Millisel maal sündis futurism? Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias oli uue ja vana kontrast põhjas oli tormiline tööstuse areng ja lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; moti...
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim ...
Mis on heuristiline vestlus? Miks seda tuleks kasutada? ...avastamise elementidega vestlus. Lapsed ise jõuavad õpetaja juhtimisel, tema suunavate korralduste ja selgituste toel soovitud tulemuseni Mis tõstab õppetegevuste efektiivsust lasteaias? Millele tuleks tähelepanu pöörata ja mida arvestada? Efektiivsust tõstab, kui lapsi suunata ise: -uurima, avastama -lahendama probleemsituatsioone -vaidlema -valikuid ja otsuseid tegema Mida ütleb jõukohasuse printsiip? · vanus · ülesande täitmiseks kuluv aeg · huvi ja eduelamused, positiivsed emotsioonid · individuaalsed iseärasused Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada? Reeglid: -kasuta kõige olulisema kohta -nähtav siis kui kasutatakse -anna tajumiseks aega -lase ise mõelda, järeldusi teha -ei tohi liialdada Näitmaterjal võib olla: -naturaalne (esemed, helid, liikumised), -kujutavad (pildid), -individuaalne, -kollektiivne Milliste õpioskuste kujundamiseg...
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppepr...
TALLINNA ÜLIKOOL TALLINN UNIVERSITY Liis Udris MILLISEID MÄNGE ME ARGIELUS MÄNGIME? ESSEE Õppeaines: VABA AJA JA REKREATSIOONI TEOORIAD Kehakultuuriteaduskond Õpperühm: RK-11 Tallinn 2005 Mängu all mõistetakse tegevust, mida harrastatakse tegevuse enda pärast, ajaviiteks ja lõbustuseks. Mäng on omane kõikidele igadele- pole oluline kas mängib noor või vana.Ta on jõukohane, haarav ja loomulik kehaliste ja vaimsete võimete arendamise, samuti kõlbelise ja esteetilise kasvatuse vahend nii täiskasvanule kui lapsele. Oma ülesandeid täidab mäng siis, kui seda teadlikult juhtida. Mängust osavõtu oluliseks ajendiks on sellest saadav tegevusrõõm ja algatusvõime laialdase ning vaba rakendamise võimalus- seetõttu on mängul oluline roll täita inimeste argielus. Kuid milliseid mänge siis ikkagi mängitakse? ...
Õnn on inimese enda kätes. Õnn on üks olulisemaid konseptseoone elus, mis tähendab inimese moraalse rahuolu. Sellest konseptsioonist tihti rääkivad kirjanduses. Autorid ja filoosofid korduvald kippuvad selle küsimusele, mis teeb inimest õnnelikuks? Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks. Õnn on see suur mõiste, millesse igaüks paneb midagi oma, aga tegelikkult, see on jätkuvalt kollektiivne pilt, mille sees on tervis, tunnustamine, soojus ja nõudlus. Mõned on rahul sellega mis neil on, isegi vähe asjuga, teised vajavad uskumatu saavutusi, et olla õnnelikuks aga see on nüansid ja igaüks ona oma õnne sepp. ...
Kes on tähtsam, kas üksikisik või kollektiiv ? Iga inimene on maailmas eraldi seisev isik see tähendab, et kõik inimesed on ainulaadsed ja väärtuslikud sellena, kes nad on. Üksikisiku rollis on inimene üksinda. Inimene peab tulema ise toime. Kollektiivis on oluline seos teiste inimestega. Alati arvestatakse teistega ja aidatakse, abistatakse neid. Minu arvates on üksikisiku rollil suurem raskus hakkama saamiseks. Aga miskipärast väärtustatakse seda rohkem. Oletame, et inimene saab üksinda millegi väga tähtsa asjaga hakkama, siis kogu au ja tänu läheb temale. Teda väärtustatakse. Muidugi, ka kollektiivseid gruppe väärtustatakse ja austatakse, kui nad on teinud saavutusi. Aga kollektiivi puhul ei pruugi saada kõik inimesed kollektiivis eraldi samavõrdset tähelepanu. Kollektiivis olles on kergem hakkama saada, nagu öeldakse ,,kaks pead, on ikka kaks pead". Olen seisukohal, et on juhuseid kui inimene ei saa käituda ...
1.PROPAGANDA 1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte. Propaganda aluseid võib eritleda kümme: 1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6.kontrastsus 7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus) 9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana. 1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi e...
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu ...
Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses.Esimene üle-eestiline laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Alates kuuendast üldlaulupeost on üritus alati Tallinnas toimunud. Üldlaulupeod toimuvad iga 5 aasta tagant. I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inime...
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofi...
Esimesed Bigbändid Koostaja: Eduard Kaiva 2005 Viljandi TKA Bigbändi sünd Bigbänd jazz orkestri tüüp, kus pillid jagunevad gruppideks, rütmilised (banzo, tuuba või kontrabass, trumm, klaver) ja meloodilised (kornet või trompet, klarnet või saksofon, tromboon). Selle orkestri tüüb sündis 1920 aasta lõpus ja seotud swingi ajastuga. Esimesena "swingi" orkestriks võib arvata Fletcher Henderson bigbändi, mis loodud 1923 aastal New Yorgis, kus mängis Louis Armstrong. 1901- 1971 1897 1952 Louis Armstrong (Satchmo) Fletcher Henderson Sel ajal, mitte kõiki orkestri kooseisusid ei nimetatud bigbändiks. Esimene bigbändi koosseis oli: kolm trompetit, üks tromboon, kolm saksofoni ja trumm, klaver, kitarr või banzo, bass või tuuba. 1931 aastal pani Don Redman kokku esimese bigbändi tänapäevaseks m...
Jean-Jacques Rousseau(1712-1728) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ta on oma ajastu ja võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus osutusid algava revolutsiooni lipukirjaks. Rousseau positsioon valgustuses on olla üleminekufilosoof. Ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele. Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Rousseau eeldab inimese vaba ja loomulikku seisundit. Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Rousseau oli kõige radikaalsem prantsuse valgustaja. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraal...
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3.Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraadid-rogressiivne maksumäär, riigi ülesannne on vähendada ebavõrdsust. Tasuta: haridus, meditsiin, abirahad. Vasakpoolne äärmus on kommunism. Kõik on võrdselt vaesed. Tänapä...
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. saj käsitleti rahvaluulet peamiselt aineloendi kaudu, 20. saj lisandus definitsiooni olemuslik tähendus, mis viitas rahvaluule suulisusele, kollektiivsusele, traditsioonilisusele ja anonüümsusele. Pärast Teist maailmasõda hakkas rahvaluule uurijaid huvitama ka selle esitus, muutumisvõime ja kommunikatsioon kui kogemustele tuginev teadmine-1990ndatel lisandus kommunikatsioonile ja pärimusele viitav definitsiooni osa. Rahvaluule definitsioon on ajavahemikul 19. sajand kuni 20. sajandi lõpp muutunud ja täienenud. Aineloendipõhine definitsioon lähtus liigitusest, olemuslike tunnuste lisamine võimaldas rahvaluulet eraldada teistest kultuurivormidest ja kommunikatsiooni liitumisel mõistega peeti silmas rahvaluulet viljeleva pärimusrühma enesemääratlust. Kreutzwald – „vana vara”; Hurt –„rahvamälestused” (kõik, mid...
Jazzmuusika Aleks Post Jazzmuusika USA Euroopa Aafrika Jazzi kujunemine USA mustanahaliste töölauludest Nt: plantation songs istandustelaulud Bluusist Spirituaalidest Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist elementi Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917), Thomas Turpin (18851922) Ferdi...
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1...
POPKUNS T FOREVER! Tallinna Tehnikagümnaasium Grete-Maria Hanson 11c klass Eesti popkunst 1960. ja 1970 aastate vahetusel Kuraator: Sirje Helme Kujundaja: Andres Tolts Graafiline kujundaja: Martin Pedanik Näituse muusika: ansambel Optimistid (1965-1969) Kumu kunstimuuseumi suures saalis olev näitus "POPkunst Forever!" annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatest. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil...
Ideoloogiad 19.saj tekkis: 1)konservatism- endised ülikud-kellegil on midagi etteantud, saavad edasi aadliku moodi elada · Endised ülikud · Säilitamine · Ei muutustele! · Kaitsta oma maa turgu · Inimeste ebavõdrsus on paratamatu · Seadusandlikkuse ja korra säilitamine · Inimesed sünnivad vabade ja võrtsetena, kuid neist võib saada kestahes, tulemused on ikkagi ebavõrdsed · Vabadust eelistavad võrdsusele 2)liberalism-kodanlus (vabrikuomanikud, ametnikud)-see kes teeb tööd, saab ka tulu · Iga inimene on vaba, keegi ei tohi teda segada · Vaba turg ja vaba kaubandus, vabakaubandus (ilma tollide ja maksudeta) · . · . · . 3)sotsialism-töölised-peavad kõik võrdsed olema · Tööinimese olukord · Omandi ühiskasutamine · . · . · . · . Sotsialism-kommunism ja sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsed parempoolsed Sotsiaalne võrdsus ...
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
Mälutreening Referaat Tallinn 2004 Carlos Castaneda ütleb oma raamatus " Don Juani õpetused" järgmist:" Kui inimene hakkab õppima, siis ei ole ta kunagi selgusel oma eesmärkidest. Tema eesmärk on puudulik, tema kavatsus on ähmane. Ta loodab tasusid, mis kunagi ei materialiseeru, sest ta ei tea midagi õppimise raskustest. Ta hakkab õppima aeglaselt, tükk-tükilt, siis suuremate kamakatena - ja tema mõtted on varsti vastuolus, sest see, mida ta õpib, ei ole kunagi see, mida ta endale ette maalis või kujutas ja nii hakkab ta kartma. Õppimine ei ole kunagi see, mida keegi loodab. Iga õppimise aste on uus ülesanne ja hirm, mida inimene kogeb, hakkab kasvama halastamatult, järeleandmatult. Tema eesmärk muutub lahinguväljaks" (http://home.delfi.ee/~uhhuu/Castaneda_1.html 03.02.2005). Ilusasti öeldud. Ja kindlasti peitub selles suur tõetera. Kuid vaatame hetkeks, mida siis õppimine tähendab ja kuidas õppida. Olen ise kaitseväelane ja tö...
PRAKTIKAS ESINEVATE TÖÖÕIGUSLIKE PROBLEEMIDE ANALÜÜS TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEL Esimesed tööõiguse alased probleemid saavad alguse töölepingust. Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult, kuid öeldakse, et leping on sõlmitud ka siis, kui töötaja on nõus tegema tööd tasu eest (Hanson, 2011: 1). Seetõttu on mõned tööandjad saanud aru, et seaduse järgi ei ole vaja töölepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalik leping on oluline ka üksnes seetõttu, et fikseerida poolte kokkulepped, näiteks millised on töötaja tööülesanded, millist töötasu ta saama hakkab, mis aegadel ja kus ta peab töötama. (Hanson, 2011: 1) Kui tööleping on kirjalikult vormistatud, on mõlemal poolel teada nende õigused ja kohustused. Samuti võivad probleemid tekkida töölepingut koostades. Töölepingud koostatakse üldjuhul Töölepinguseaduses esitatud miinimumtingimustel. Need punktid kaitsevad rohkem töötajat kui tööandjat. (Seinberg, 2014) Seaduses käsitletakse töötaja...
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
Kirjanduse kodune kontrolltöö 1. Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastes...
ÜHISKONNA KORDAMINE 10 13 PEATÜKK LEHEKÜLJED 48 - 63 Peaminister Andrus Ansip siseminister Marko Pomerants haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kaitseminister Jaak Aaviksoo kultuuriminister Laine Jänes majandus-, ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sotsiaalminister Hanno Pevkur rahandusminister Jürgen Ligi justiitsminister Rein Lang põllumajandusminister Helir Valdor Seeder välisminister Urmas Paet keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Mõisted vabariik riigikord, kus riigipea valitakse, demokraatia rahvavõim, -valitsus, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, riik organiseeritud inimeste kogu, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru, millised otsused on tehtud ja tegemisel, kodaniku ühiskond inimeste koondumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
