'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti...
SISUKORD: Sissejuhatus 2 Kes on indiaanlased? 3 Indiaanlaste välimus 4 Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõt...
INDIAANLASED KES ME OLEME ? Me oleme indiaanlased Elame Põhja-Ameerikas Usume jumalasse KUST ME TULIME ? Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel. KUIDAS ME VÄLJA NÄEME Meil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk. MIDA ME OSKAME TEHA Indiaanlased kõnelevad erinevaid keeli, erinevad ka nende tegevusalad. Indiaanlastel on 1200 erinevat keelt. Naised kasvatavad maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käivad jahil ja kalal. MEIE JUMAL Meie peamine jumal on Ketsalkaatl Ketsalkaatl sümboliseeris maa ja taeva võitlust ning ühtsust. TÄNAME KUULAMAST !
Indiaanlased 1. Indiaanlased on Inkad,Maiad ja asteegid 2. Indiaanlasi leidub tänapäeval kõige rohkem Mehikos 3. Shamaan on Indiaanlastele nagu ravitseja kes ravib inimesi haigustest. Shamaanid on ka nagu mungad kes räägivad kõrkemate jõududega. 4. Indiaanlaste tuntumad pillid on trummid, kõristid, kõlistid ja viled. 5. Indiaanlastele tõid Ameeriklased keelpillid 6. Indiaanlaste tuntumad tantsud on kotkatants ja päikesesäratants. Päikesesäratantsus on tantsijad ehitud eredavärvilistest linnusulgedest rattakujuliste peakatetega, niinimetatud päikeseratastega, käes hoiavad nad sulgedega kaunistatud kõristeid ja väikeseid päikeserattaid. Tseremoonia juurde kuulub ka omapärane tants. Indiaanlaste küla:
Native Americans. ¤ over 500 nations/tribes ¤ closeness to nature ¤ europeans came for the free land ¤ less civilized ¤ they lived in teepee's ¤ they hunted buffalos for food, clothing BERENGIA- Land Bridge connecting Asia (Siberia) to Alaska 1500 km wide North to South 65 000 B.P (before the present) rised out of the sea to 40 000 B.P a wave when people came from west. 36 000-32 000 B.P arrived people CHEROKEE. Southeast U.S- their heartland, not on the ocean. Lanuage + customs + weapons-> related to IROQUIS family of nations (Iroquis lived around Great Lakes) 1300 A.D. established in South East U.S Classical Cherokee Civilization 16th-19th centuries MATERINEAL-(,,mother line") women controlled home, family, children, inheritana, clan membership. Men hunted and made babies. Cherokee Wedding Ceremony- ¤groom brings meat(,,hunter") ¤ bride brings other food (grains, berries etc.) -> prooves that she's ,,homemaker" They step on the Cere...
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet · Rajasid suuri mullast...
Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Hait...
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste üldnimetus. Kui Kolumbus Ameerika avastas, elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400 erineva indiaani hõimu. Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks. Tegelikult oli igal hõimul oma nimi. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tub...
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaati...
Eestlased kas pigem eurooplased või indiaanlased ? Eestlased on eestlased, meid peetkase eurooplasteks, meid võidakse pidada ka indiaanlasteks, hoolimata sellest jääme me alati eestlasteks. See, kas me oleme nüüd eurooplased või indiaanlased, see sõltub inimesest, kes meid vaatab ning millise nurga alt. Sõltub sellest, kuidas inimene seda küsimust mõistab ning, kuidas ta sellesse suhtub või kuidas ta selle teema üle arutlenud on. Oma käitumiselt meenutame me pooleldi eurooplasi, aga pooleldi ka indiaanlasi. Me oleme eurooplased, kes soovivadki olla eurooplased, kuid sageli võtame Ameerikat eeskujuks, vaatame nende filme, räägime, õpime nende keelt jne. Samas oleme me ka indiaanlased, kes on loodusesõbrad, kuna Eesti on ka tuntud ilusa looduse poolest, samuti muudab meid indiaanlasteks see, et me oleme oma maa ja rahva eest palju võidelnud. Indiaanlasteks muudab meid pigem ka see, et me oleme oma kultuuri edasikandjad. Sellegi pool...
Indiaani muusika Indiaani inimesed harrastavad peamiselt laulukunsti, tavaliselt kooriga, kuigi mõned riigid toetavad soololaulmist. Indiaani muusika on meloodiline - puudub harmoonia või polüfoonia, kuigi seal on juhuslikku antifoonilist laulu. Rütm on ebaühtlane, ei ole kontseptsiooni. Kaasates lihaste pinget ja vokaal aparaate võimaldatakse sagedast tugevat aktsenti. Laulu saadetakse peamiselt alati trummidega. Indiaani muusika mängib olulist rolli ajaloos ja hariduses, tuues tseremooniaid ja lugusid suuliselt uutele põlvkondadele edasi. Indiaanlased edastavad lugusid ja ajaloolisi fakte läbi laulu, muusika ja tantsu, seega muusika on lahutamatu osa nende uskumustest. Indiaani laul on traditsiooniliselt kõrgeim suhtlemisvahend - üleloomulike võimete ja muusika enda pärast. Kunagi lauldi, et tuleks vihma, oleks edu lahingus, või haigete ravimiseks. Kangelaste laulud on sageli vanad, mis on kohandatud. Armastus laulud on sageli mõj...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused Tantsud Piibud ja pauvaud Lk. 1112 Põlisameeriklaste eluolu Mängud ja sport Sõj...
Noored ja sõprus Sõprus, see on nii päikeseline sõna, millel on täpselt nii palju eri tähendusi, kui on sõlmitud sõprussuhteid. Ühest küljest võib sõprust vaadelda kui täiesti individuaalset asja, kõigil inimestel on välja kujunenud erinevad arusaamad selle toimimisest ja olemusest. Teisest küljest on see justkui üdini tavaline, iseenesest mõistetav . Aga mida tegelikult tähendab sõprus ja milline on selle mõju? Vähesed meist mõtlevad igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele. Tihti sõltumata kellaajast või ilmast tutvume uute inimestega. Tunneme vajadust leida sarnase mõttemaailma ja huvidega kaaslasi. Kahjuks on mingil määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus , kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enamasti sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, millest enesearm...
Inkad Kes nad olid? Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim. Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värv...
Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele. LadinaAmeerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma l...
Kuidas mõjutasid maadeavastused hilisemat ajalugu? Mitmeid tuhandeid aastaid enne Kristust olid juba meresõitjad avastanud uusi maid ning mereteid, kuid mõju avaldasid need vaid kohalikul tasemel. 15.-16. sajandi maadeavastused seevastu mõjutasid tervet maailma ning tõid endaga kaasa palju muutusi nii riikide kui ka tavainimese jaoks. 15. sajandi lõpuks olid kiriku- ja teadusmehed jõudnud üksmeelele: maa on kerakujuline. Kompassi täiustati meresõiduks, navigatsiooniriistana võeti kasutusele atrolaab ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga, kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva laevandusele ja isegi atronoomiale. Vasco da Gama, Kolumbuse ja Magalhaesi reisid...
Wyoming Referaat Wyoming Sissejuhatus: Wyoming [waiouming] on Ameerika Ühendriikide osariik 1890. aastast. Wyoming piirneb põhjast Montana, idas Lõuna-Dakota ja Nebraskaga, lõunas Colorado, edelas Utah' ja läänes Idahoga. Wyoming on ristküliku kujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km. Ajalugu: Wyomingi ala asustasid indiaanlased juba 11 500 aastat tagasi. Eurooplastest uurisid seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow'd ehk vareseindiaanlased, sosonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal v...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
CANADA REVISION QUESTIONS 2010 1. The main physiographic regions of Canada. Canada may be divided into seven physiographic regions: Arctic Lowlands, Cordilleran Region, Interior Plains, Hudson Bay Lowlands, Canadian Shield (Forest Lands), St Lawrence Lowlands and Appalachian Region. Divisions are based on each area's relatively similar physical geography and landforms. Physiographic regionalization is defined here as the process by which regions with relatively homogeneous physical geography are determined 2. Who are the native people of Canada? Into which three groups can they be divided? Canada's constitution specifies three categories of aboriginal peoples: Indian (First Nations), Métis, Inuit. According to Canadian census 2011, 1.4 mln people of Aboriginal origin (4.3%): 852,000 First Nation...
Arutle ja analüüsi 1. Esimesed tsivilisatsioonid Kesk-Ameerikas olid olmeekide linnad. Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisu...
Güiro on Kuuba päritoluga rütmiinstrument. Guirot kasutasid juba Antillide indiaanlased oma rahvamuusikas. Sõna "güiro" tulebki Antillide põlisrahvaste tainode keelest. Guiro on kuivatatud õõnes pudelkõrvits, mis on ühest otsastavatud ja mille ühel küljel on palju parallelseid sälke, mida siis pulgakesega kraabitakse. Selle pulga nimi on pua. Tavaliselt ei ole sälgud sümmeetrilise kujuga. See võimaldab mängides tekitada nii pikki kui lühikesi helisid. Sagedamini on guiro valmistatud nii, et puad ülespoole tõmmates tekivad pikad helid ja allapoole tõmmates lühikesed. Guirot mängitakse nii, et seda hoitakse vasakus käes, kusjuures pöialt hoitakse heliava taga, et pilli paigal hoida. Paremas käes hoitakse puad. Tavaliselt saadab guiromängija end lauluga ja kui bänd kasutab guirot, siis on see tavaliselt solisti käes. Selles suhtes sarnaneb guiro marakaga, mida samuti hoiab tavaliselt solist. Guiro teisend on muusika r...
Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka e...
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte. 1 Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 2 Valgustatud absolutism on riigivorm, kus on monarhi...
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolon...
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel, sest indiaanlased ei saanud aru miks maad müüakse ja seega ei pidanud nad lepingutest kinni, mis tekitas omakorda segadust valgetes. ...
MAAILMA RAHVAD Enamik teadlasi on arvamusel, et inimene arenes välja Aafrikas, umbes 2-3 miljonit aastat tagasi. Alles seejärel levis edasi teistesse maailmajagudesse. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga kus ta elas ja kujunesid välja kolm põhigruppi negriidid, mongoliidid ja europiidid. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja. Kuigi ka tänapäeval on võimalik neid gruppe eristada, ei ole olemas täiesti puhast inimgruppi, sest inimesed rändavad üle maailma, abielluvad ja saavad lapsi. Seetõttu on kõik näojooned segunenud. Negriidid Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aa...
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Uus ühiskond ja uus riik: Ameerika ühendriikide tekkimine Esimese inglasena tahtis kolooniat Põhja-Ameerikasse luua inglasest meresõitja Walter Raleigh aastal 1585, kuid see õnnestus hoopis 1607.aastal Chesapeake’I lahes maabunud Londoni kolonistid. Esimene asula nimetati kuninga järgi Jamestowniks, terve koloonia Virginiaks. 1609 rajasid koloonia hollandlased, neid juhtis Henry Hudson (tema järgi nim. Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaal...
Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid Uus-Inglismaa- tänapäeva Ameerika Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid. Prantsuse hugenotid rajasid oma koloonia Carolina- idaranniku lõ...
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Martin Jeret Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis on meditsiinis väga tõhusad. Need aitavad viiruste, löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu. 80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, apelsin, sidrun, man...
Ameerika rahvuse kujunemine 17.-18. sajandil ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud tegurid Miks on ameerikalik mõtteviis ja elulaad erinev Euroopa omast? Ameeriklased on ju eurooplaste järeltulijad. Kas Euroopa kultuur poleks pidanud Ameerikas edasi elama või on see lihtsalt teistsuguste tingimuste tõttu muutunud? Esimesed, kes Ameerikasse püsivad kolooniad rajasid olid inglased 17. sajandi alguses. 1620. aastal Ameerikasse saabunud laev "Mayflower" tõi kaasa 102 puritaani. Kuigi indiaanlased abistasid neid, surid pea pooled neist karmi talve ja tundmatu maa tõttu. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks ameeriklaste suhtumine ellu oli erinev eurooplastest. Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised Inglismaal ja lihtrahva vaesus Prantsusmaal, kus aadlikud viskasid raha tuulde ja Louis XV kuulutas, et peale teda tulgu kasvõi veeuputus. Kolonis...
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja väidavad tähistaeva põhjal ennustamise Mesopotaamias juba aastatuhandeid umbkaudu samasuguse olevat, nagu keskaja Euroopas. Õnneks ei pea me piirduma üksnes aimduste ja oletust...
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuo...
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodusta...
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus · Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestat...
Ameerika Ühendriikide sünd 8. klass 1. Indiaanlased ja Euroopa kolonistid a) Euroopa kolooniad – väljarändajate asupaigad : Omavahelistes sõdades jäid peale inglased ja prantslased Seitsmeaastases sõjas (1756 – 1763) kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele b) Punanahad ja kahvanäod : algul heatahtlik suhtlemine (kaubavahetus ja oskused – mais ja tubakas) vaenu tekkimine maa pärast (pettused ja jõud) indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) ...
Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus • Indiaanlased • Euroopa kolonistid • Prantsuse koloonia • Punanahad ja kahvanöod • Maad ei müüda • Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil • Iseseisvuse väljakuulutamine • Iseseisvussõda • Ameerika Ühendriikide loomine • Lipp • Thomas Jefferson Indiaanlased • Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid • Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. • 1756.a reisikiri õ lk 56 • Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga • Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestat...
Erinevate suhkrute kasutamine kulinaarias • Peensuhkur – mida suurem ja kollasem on suhkru kristall, seda magusam suhkur. Kirjeldus • Moosisuhkur – keedistesuhkur. Lisatud on sidrunhapet, pektiini ja kaaliumsorbaati. • Vaniliinisuhkur – magustoitude maitsestamiseks. • Fariinsuhkur – suhkrukristallide pinnal tume siirupi kiht, kasutatakse küpsetamiseks. • Demerara suhkur – kohvi ja tee maitsestamiseks • Suhkrusiirup – värvuselt kas tume või hele, kasutatakse küpsetistes. Glükoos ehk viinamarjasuhkur – suhkrust vähem magusam Fruktoos ehk puuviljasuhkur – suhkrust 1,7 korda magusam. Soodustab aju tegevust. Soovitatakse tarbida väsimuse või stressi korral. Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur – kasutatakse õlu valmistamisel. Suhkru kvaliteeti hinnatakse maitse, lõhna ja värvuse järgi. Mida valgem on suhkur, seda puhtam ta on. Suhkrut säilitatakse kuivas, mitte väga niiskes õhutatavas ru...
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...
Argentiina Referaat Koostas: 9c klass 2009 a. Riigiasend Argentiina hõlmab enamiku Lõuna-Ameerika lõunaosast, laiudes 3460 km pikkuselt Boliiviast Hoorni neemeni. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay,Boliivia ja Tsiiliga.Riigi lääneosas paiknev põhja-lõuna-shiline Andide mäestik moodustab Argentiina ja Tsiili loodusliku piiri.Mäestikust idas laiub maa keskosas viljakas pampa. Argentina on jaotatud 23 provintsiks (provincias; ainsuses: provincia), ja 1 autonoomseks linnaks. Pindala Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Kliima Riigi kirdeosa asub lähistroopikas.Andide põhjaosa on poolkõrbeline, lõunaosas katab mägesid lumi.Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud,pampa k...
Tallinna Mustjõe Gumnaasium Nimi Perekonnanimi 10b klass Referaat Õppetaja: Geograafia Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. ...
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Ökoloogilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leid...
1. Miks räägitakse Põhja-Ameerikast kui multikultuursest piirkonnast? Põhja- Ameerika muusikakultuur kujutab endast paljude eri rahvaste traditsioonide kogumit. Erinevad sisserännanud rahvad tõid kaasa oma keele ja kombestiku ning need erinevad traditsioonid on sajandite jooksul üksteist mõjutanud. 1. Nimeta Põhja-Ameerika peamised muusikakultuuri peamised alarühmad ( 3 ) 1.Põhja- Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur; 2. Euroopa rahvaste muusikapärand; 3. Aafrika rahvaste muusikapärand; Indiaani muusika 2. Kus / mille puhul kasutavad indiaanlased muusikat ( laule )? Laulud ja tantsud on tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Laulud, kus jutustatakse järgnevatele põlvkondadele hõimu ajalugu, et seda edasi pärandada. 3. Milliseid pille kasutavad indiaanlased oma muusika saateks? Saatepillidena kas...
1. Millistest Euroopa maadest sisserännanud rajasid Ameerika Ühendriigid? Kes kuhu tuli? Esimesteks eurooplasteks olid hisplaanlased, kes jõudsid Florida rannikule 16. saj algul. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased ja hollandlased. Inglise puritaanid asutasid tänapäeva Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid- Uus-Inglismaa. Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi. Sisserännanute arvu lasvades hakkas aga rahumeelne olukord muutuma. Järjest rohkem tekkis omavahelisi arusaamatusi, eriti maa küsimuses. Sisserännanud tungisid sügavamale sisemaale, hävitades indiaani kul...
25000 a. tagasi Aasiast Amerikase tulid indianlased. Neid oli kuskil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kuts...
Ameerika ühendriigid 19. saj Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt Louisiana maavalduse, Hispaanlastelt osteti Florida, Mehhikolt saadi Texas ja vallutati California, Suubritannia loovutas Oregoni. USA suurenes ligi kolm korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uue keskusena tõusis esile New York. Indiaanlased võtsid läände liikuvaid valgeid kolonisaatoreid alul sõbralikult vastu ja aitasid neil kohaneda. Uusasukad hakkasid põliselanikkonda oma tavadele ja seadustele allutama. Igapäevaseks said verised konfliktid. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadega ümberasujatele vastu seista ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma. Neile nähti ette omad territooriumid reservaadid. Metsiku lääne vallutamist kiirendas veelgi ulatuslike kullaväljade avastamine Californias. Sisepoliitilises elus käis võitlus kahe partei- föderalistide(esindasid põhjaosariikide kodanluse huve) ja demokraatide(esindas lõunaosariikide orjapidajaid, 19.sajand...
Viljandi Arvutikool Ajaloo kontrolltööd abikooli 7. klassile Koostanud: Elina Savinen Viljandi Vene Gümnaasium Juhendaja: Toomas Rähn Viljandi 2002 Kontrolltöö nr. 1 Keskaeg Lääne - Euroopas 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 8 feood - 9 mõis - 10 mõisnik - 11 pärisori - 12 naturaalmajandus - 13 tsunft - 14 meister - 15 sell 2. Vali järgnevatest sõnadest õige ja kirjuta see tulbas antud sõna järele: käsitööliste ühing; ratsasõdalane; mõisnik; katoliku kiriku pea; linnavalitsus; rüütli abiline; kloostris elav mees; rüütlite ühing feodaal- raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorr...
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiil...
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
