Riigieelarve protsessiskeem Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu ...
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele. Eelarve koos...
Seadusandlus, rahandus, riigieelarve • Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102) • Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimu...
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti...
Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. Eelarve on midagi enamat kui lihtsalt arvud, väljendades tegelikku olukorda, võimalusi või valikuid. Riigieelarve. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga v...
ÜHISKOND EELARVE. Rahaline plaan eelarveaasta kulude ja tulude kohta, milles pannakse kirja kulud ja tulud, selle aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid, selle koostab valitsus ja võtab vastu parlament. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksu...
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliit...
Kontrolltöö Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, sa...
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süst...
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone keht...
Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-oluk...
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridu...
PRAKTILISED TÖÖD Eesti riigieelarve tulud ja kulud. Kohaliku omavalitsuse eelarve. 1. Kuidas koostatakse Eesti riigieelarvet? Riigieelarve koostamine võtab aega terve aasta või rohkemgi. Koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Kõige tähtsaim roll eelarveprotsessis on rahandusministeeriumil. Algul koostatakse riigieelarve aluseks olev seadus järgmise nelja aasta kohta. Peale seda kogub rahandusministeerium kokku ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab augusti alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid rahandusministeeriumile järg...
1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, mille...
Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhisea...
Majanduse eksam 1.a Turumajanduses sõltub inimese sissetulek esmajoones tema: Vali üks vastus. a. töö tootlikkusest Õige b. õnnest Väär c. vanusest Väär d. soost Väär Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta I= 1000 C=2000 G=1000 Eksport=500 Impor...
Eesti riigi eelarve MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Kuidas koostatakse Eesti riigieelarvet? Riigikogu riigieelarve seadusega. Koos stabiilsusprogrammiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ uuendatakse riigi eelarvestrateegiat igal kevade Millistest näitajatest koosneb riigieelarve? Selgita iga komponendi sisu Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sot...
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem...
Ühiskonnaõpetus Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. Parlament Valitsus Kõrgeim seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ. Eestis demokraatlikus riigis. Seda valitakse tegutsevad vabariigi valitsus, üldrahvalikel valimistel maavalitsused ja linna ning valla valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. ...
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsete...
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist regul...
Riigi sekkumine majandusse & riigieelarve 1. Riigi sekkumine majandusse, miks & kuidas ? Riik Majanduslik sekkumine Sotsiaalne sekkumine Miks ? tõhustada turu toimetulekut hoolitsema keskkonna suurendada konkurentsi puhtuse ja targa tarbimise arendada ettevõtlust eest tasakaalustada nõudmised leevendada töö puudust ja pakkumised kohustus aidata nõrgematel leevendada tööjõu puudust ühiskonna liikmetel toime tulla Kuidas ? maksupoliitika kehtestab ohutusnõudeid ...
2015. AASTA RIIGIEELRAVE Eelarveõigus Riigieelarve • Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade ...
Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab.Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab...
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasin...
INSTITUTSIOONIDE ÜLESANDED, KES KUULUB?, KELLE HUVE ESINDAB ? , KUS ASUB? Euroopa Liidu eesistuja riigiks on praegu Iirima(jan.-juuni) EUROOPA LIIDU NÕUKOGU ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õi...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja pakkumist, hinda regu...
Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi. Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vaba...
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle esitanud talle tähendatud valitsuskoosseisu.VV on nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri ettepanekul. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab vähemalt pool valitsuse koosseisust. Istungi aja ja päevakorra ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve ...
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest 2) katseaja kohaldamine 3) seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine 4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused? Töövõtja kohustused: 1) ...
Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. ri...
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid ja horisontaalsed struktuurid (töökond). Alumine tasand ehk bürokraatia ehk administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajal...
16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks aastaks ja küsitakse ka omavalitsuste arvamust. Rahva valitud esinduskogu maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavanema pädevus Küsimus: Kui Vabariigi Valitsuse seadus sätestab, et "maavanem esindab maakonnas riigi hu...
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu ...
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arve...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Erle Neeme EUROOPA KONTROLLIKODA Referaat RIE6006 Euroopa Liidu põhikursus Catlyn Kirna Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Olemus.............................................................................................................................................3 Koosseis...........................................................................................................................................3 Roll...................................................................................................................................................4 Õigusraamistik.............
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Leidub Aafrika ja Aasia ...
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu...
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Majandusaasta aruande koostamine Juhendaja: 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2. Majandusaasta aruande koostamine ............................................................ 4-6 3. Kokkuvõte ........................................................................................................... 7 4. Kasutatud kirjandus ................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Raamatupidamiskohuslane on se...
1. Avalik sektor Avalik sektor on institutsioonide võrk, mis koordineerib mitmesuguste gruppide huve, kes erimeetoditega taotlevad mitmesuguste ühiskondliku tegevuse sfääri kuuluvate sammude astumist või meetmete rakendamist 2. Riigi eelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutisioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigi eelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiastuste lõikes. Riigitulude prognoos, riigikulud ja finantseerimistehingud moodustavad kokku riigieelarve. 3. SKP/SKT? Sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, ja sise...
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
