Vanaema Võin julgelt öelda, et mul on väga hea vanaema. Ta pole nagu iga teine lapselapse rahaautomaat, vaid ta on andnud mulle selle asemel teadmisi ja kogemusi. Ta on elanud terve oma elu Valgas või selle lähedal ning sellega väga rahul. Tegelenud paljude asjadega, näiteks lasketiirus on ta väga osav ning ta on ka muidu väga sportlik ja elurõõmus. Kui ma olin väike, jooksime tihtipeale võidu või tagusime jalgpalli tema väiksele väledale koerale. Iseloomult on ta väga abivalmis ja see, et tal endal on asju vähe, jagab ta need alati enda laste ja lastelaste vahel ära ning nagu ta ise ütleb:"küll ma saan, ärge muretsege." Välimuselt on ta nagu vanaemad ikka, armas väike vanainimene, kuid hingelt on ta noor ja elujõuline. Ma mäletan seda, et suviti sõitis ta alati rattaga maalt linna ning ostis seljakoti igausuguseid söödavaid asju täis ning sõitis maale tagasi, kusjuures üks ots on 2...
Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alusta...
Minu vanaema elulugu. Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kra...
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla k...
LÄÄNE-VIRU RAKEMDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KAEVAME VANAEMA ÜLES Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2013 ,, Kaevame vanaema üles", milline tore pealkiri, selles väikeses raamatus kirjutatakse suurest leinast, mis on käsikäes nutu ja naeruga. Kahe väikese lapse läbielmistest, ebaõiglusest ja vihast , mille põhjuseks oli vanemate keeld minna koos nendega vanaema matusele. Oli ju vanaema Puttele ja Malvale väga tähtis, kuna ta oli neile ainuke vanaema. Ja nüüd teda enam pole! Lapse ei saanud aru, kuidas saab kedagi enam mitte olla, kui keegi pole teda tulistanu, et ta on surnud. Ema seletus: ,,Ta jäi lihtsalt magama" (Gahrton M.,2000,8) Kuidas see on võimalik, et keegi läheb magama ja jääbki magama. Selline seletus, et ,,jäi lihtsalt magama" ei ole sobilik lapsele, selle tagajärjel võib tekkida lapsel hirm ja...
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses. Nad elasid Kasahstanis kokku 8 aastat ja vahepeal käisid Eestis külas Jaani venna ja teiste sõpprade juures. Lõpuks otsustasid nad Eestisse kolida ja nii nad tegidki. Algus...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud ...
Minu vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast Vanaemast Merike Hilma,on neiupõlvenimelt Hilma, sündis 1926.a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole. Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning haletsesin ennast. Lasin siis emal öösiti end üles ajada, kui elekter tagasi tuli ja läksin edasi magama.Muidu pidin õhtuti õppima magama valgel petrooleumlambil. Kogu minu keskkooli vältel lülitati elekter õhtuti elamurajoonides välja, sest kõigile ei jätkunud. Va...
Tallinna Prantsuse Lütseum Anton Adoson Fototöö Minu vanaema fotokogu Juhendaja : Liis Reier Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...........................................lk 3 Foto 1.....................................................lk 4 Foto 2.....................................................lk 5 Foto 3.....................................................lk 6 Foto 4 ja 5..............................................lk 7 Foto 6.....................................................lk 8 Kokkuvõte.............................................lk 9 Kasutatud allikad.................................lk 10 Sissejuhatus Valisin teemaks fototöö kus soovisin teada saada minu esivanemate elust ja huvitavatest faktidest ning olin küsitlenud vanavanematelt , milline oli elu umbes 40 kuni 70 aastat tagasi, kas see oli huvitav või eriline, kas raske või kerge, ...
Uurimustöö Tallinna 21. Kool German Didenko 8c klass Minu imikuiga 0-1a: Mina elasin väiksena Sr.Peterburis, see oli suur linn. Seal ma tegin oma esimesed sammud. Algul roomasin ja ühtäkki tõusin püsti ja käisin 2m. Sellest ajast peale hakkasingi ma käima. Minu esimesed sõnad olid: papa, emme. Õppisin kiiresti rääkima kahte keelt(eesti, vene keelt). Vanaema imikuiga 0-1a: Ta elas maal metsa sees ilma elektrita, telekata, raadiota, telefonita. Neid asju lihtsalt ei saadud. Keegi ei mäleta minu vanaema esimesi samme ja sõnu. Vanavanaema imikuiga 0-1a: Tema elas ka maal metsa sees jõukas talus. Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Min...
Iseloomusta Maunot. Millise muutuse teeb Mauno näidendi jooksul läbi? Kirjelda Mauno ja vanaema suhteid. Kes oli onu Paul? Millisena näeb teda Mauno? Mis Sulle Mauno juures meeldis, mis mitte? Mis võiks olla selle näidendi põhiidee? Käis esimeses klassis 8 aastat. Tahtis püsida esimeses klassis, kuigi õpetajal olid plaanid teda teise klassi panna. Tal hakkas isegi juba habe kasvama.• Vanaema on tal surnud. Suhted olid head. Meenutab koguaeg kuidas vanaema talle lapsepõlves süüa tegi. Vanaema jäi haigeks ja suri. Paul oli tema onu kes tema eest hoolitses.
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Nimi Kirjaliktõõ ,,Vanavanemad" Juhendaja:Urmas Lehtsalu ,,Vanavanemad" Kes on vanavanemad ? Ühed vanad inimesed või hoopis ühed väga lahked inimesed ? Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . ...
Kristiina, see keskmine 1. Mille vastu oli Imbi allergiline? - Maapiima 2. Keda nägi Helen metsaserval? - Vanaema pügatud lammast 3. Mis oli isa ja Kristiina ostetud koera nimi? - Piiga 4. Keda käisid lapsed haiglas vaatamas? - Vanaisa 5. Mis tähte ei osanud Imbi öelda? - „R“ 6. Mille ostmiseks kogus isa raha ? - Auto 7. Miks ei võetud Kristiinat muusikakooli? - Sest ta peab veel oma kuulmist ja häält kontrollima.
15-18.aastane isik 30-40.aastane isik Üle 60.aastane isik Mida tähendab teie Perekond on kooslus, Kogu mu elu. Mina, minu abikaasa, jaoks perekond? kus on isa, ema, minu lapsed, minu laps/lapsed ja ka lapselapsed ja lemmikloomad. kunangi ka nende Perekond tähendab lapsed. kokkuhoidmist ning üksteisest hoolimist ja armastamist. Millal algab Perekond algab, kui Perekond algab siis, Hetkel, kui inimesed perekond? kaks inimest kui inimestel on kolivad kokku. hakkavad kokku ühised lapsed. elama, kasvatavad lapsi ja veedavad ...
TIINA MARI MARGUS VANAEMA KASUVANEMAD Sotsiaalne Vaba Ori Ori Ori Ori seisukord Iseloom Rõõmsameelne, Töökas, Töökas, Tõsine, taks, Kiretud, sõltuvad, virk, sõbralik, tõrges, muretsev, hooliv, karm, kurvad, rõõmsameelne, armukade, heasüdamli aus, otsekohesed emotsionaalne, sõltuv, k, hooliv, otsekohene kergesti solvuv, kiretu, aus, kaitsev, laisk, armastav, kurb, nõrk, kirglik, hooliv, tõsine, abivalmis naiivne pahatahtlik Olulised Elu peab olema Oma Töötamine Traditsioonide Perekonna tõekspidam- lihtne ning seda kinnisidee- ja kaitsmine kaitsmine, sed ...
Seitsmes rahukevad Viivi Luik 1. Millised mured ja hirmud on lapsepõlves? Too näiteid! Lapsepõlves võib olla palju erinevaid muresid, kuigi üldjuhul on lapsepõlv periood, mil alles tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu...
PUNAMÜTSIKE Elas kord 17aastane linnatüdruk, kes oli nii ilus, et keegi ei olnud temataolist ennem linnapeal näinud. Ema armastas teda hullupööra, vanaema aga veel rohkem. Talle oli väga armsaks saanud üks punane müts, milleta ta kuskil ei käinud, nii hakkasidki tuttavad teda Punamütsikeseks kutsuma. Ühel õhtupoolikul oli vanaema Facebookis Punamütsikesele kirjutanud, et ta on veidikene tõbiseks jäänud ning kuna ta tõbisena kooki süüa ei taha, siis ootab Punamütsikest enda poole. Punamütsike vaatas internetist rongiaja ning asus vanaema poole teele, kes elas teises linna otsas Koplis. Jõudes rongiga Balti jaama, kohtas ta hämaras seisvat Hunti, kellel tuli kange tahtmine teda röövida, sest tal hakkas laks üle minema ning tahtis uut herolaksu kätte. Kuid Hunt ei julgenud, sest kaugemal nägi ta mendipatrulli mööda sõitmas, niisiis küsis ta Punamütsikeselt kuhu ta läheb, kuna Punamütsike oli unustan...
IMEDEMAAL Elas kord üks poiss nimega Martin , kes elas suures majas enda perega . Ta elas koos oma ema ja õdedega .Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema ...
PUNAMÜTSIKE Ragne Regina Pesti Risti Põhikool 2010 Elas kord Punamütsike. Ema tegi Talle ilusa uue punase kuue koos kapuutsiga. Punamütsikesel jäi vanaema haigeks. Ta läks vanaemale kooki ja marjajooki viima. Ta kohtus tee peal hundiga. Hunt juhatas Punamütsikese pikema tee peale, et ise minna ruttu vanaema juurde ja ta ära süüa. Punamütsike kohtub hundiga metsas Kui Punamütsike vanaema juurde jõudis, oli hunt juba vanaema ära söönud ja vanaema riided selga pannud, ning vanaema voodisse pugenud. Punamütsike küsis hundilt (vanaemalt), et miks sul nii suured kõrvad on, ja miks sul nii suured hambad on? Ja hunt vastas: ,, selleks et sind paremini kuulda ja kiiremini ära süüa!! '' Hunt sõi Punamütsikese ka ära, ja jäi õue puu alla magama. Hunt vanaema voodis vanaema riietes Siis tuli jahimees, päästis Vanaema ja Punamütsikese är...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö j...
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korr...
,,Nõiad" Roald Dahl Tegelased: Poiss Vanaema lapselaps, julge, leidlik, rõõmus. Vanaema Tark, ettevõtlik, rahulik. Suur Ülemnõid Hirmuäratav, juhtiv Härra ja proua Jenkins Ahne Bruno Jenkinsi vanemad, rikkad, vihased Bruno Jenkins Maias, ahne, laisk Härra Pillikeel Valvas, Nõudlik See lugu leiab aset maailmas, kus igas riigis on nõidu. Nad on hästi maskeeritud naised, kelle soov on puhastada maailm lastest, sest nad haisevad nagu koerakaka. Kuid ühel päeval hukkusid ühe poisi vanemad liiklusõnnetuses ja ta pidi oma vanaemaga edasi elama. Ta vanaema oli pärit Norrast, kus teadsid kõik inimesed nõidadest kõike, sest esimesed nõiad ilmusid just Norrast. Ta vanaema õpetas talle, kuidas nõidu ära tunda, ja nendega hakkama saada. Poisi vanemate testamendis oli kirjas, et ta peab koos oma vanaemaga elama tema sünniriigis- Inglismaal. Pois...
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tüt...
Tüdruk 16. Lühkesed jalad (2010a.) Sue Limb (202 lk) Tegelased Perekond · Jess Jordan Peategelane (Ülekaaluline) · Madeline Jessi ema · Vera Collins Jessi vanaema · John Jessi lahkunud vanaisa · Phil Jessi kasuisa ( Jessi geist isa mees.) · Horace Jessi isa kodustatud kajakas Sõbrad · Fred Parson Jessi poiss · Flora Jessi parimsõbranna (Üli abivalmis ja emalik) · Mackenzie Ben'i parim sõber · Noritsugu Nishizawa Jaapanlane, kes õppis Jessi ema juures · Rasputin Jessi kaisukaru · Marcus Dawson Beni sõber (jalgpallur) · Buster Beresford Fredi sõber Kool · Mr.Powell Tulevane kooli õppelajuhataja. Kooli direktor · Mrs.Forthergill Inglise kelle vanemõpetaja. Jessi tulevane klassijuhataja · Mrs.Thorn Jessi nö ajutine kla...
Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaem...
Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saa...
,,Tuhkatriinu" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu isa abiellus uuesti. (aadli mees) Tuhkatriinu jääks alati heaks. Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, Võõrasema pani Tuhkatriinut tegema kõige talle anti kole kleit. raskemaid töid. Tuhkatriinu elas pööningul ja magas õlekotil. Võõrasõed olid saanud endale parketiga suured uhked toad kus olid viimase moe järgi riputatud sängid ja voodid. Preilid said ealt ennast täispikkuses vaadatakse. Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid, Tuhkatriinu esimest puuoksa, mis isa kübarat puudutab. Isal saadud võsu istutas ta ema hauale. Kuninga peole...
Mariliis Tisler 11.B Ühe perekonna lugu Sõna perekond on igale inimesele oma tähendusega. Minu jaoks on perekond üksteise eest hoolitsemine ja väga kallid inimesed. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes üksteist armastavad ja neil ei pea olema lapsi, et nad moodustaksid perekonna. Perekond saab olla ka siis kui on ainult kaks inimest, kes soetavad omale korteri või maja ja on koos õnnelikud. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse keskkoolis, nii vanaema ja vanaisa käisid ühes klassis. Vanaisale oli vanaema algusest peale meeldinud, aga nagu mehi teades ei näita nad oma tundeid välja. Ühel kooli klassiõhtul võttis vanaisa vanaema tantsima ja sosistas talle kõrva,et ta meeldib talle.Vanaema vastas siis, et tema talle ka ja sellest ajast saadik on nende vahel olnud meeldimine, mis kasvas edasi armastuseks. Vanaema ja ...
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid: selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja aj...
Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" Sügis. Minategelane ja ema läksid pihlakamarju korjama. Mt. leidis kuuse alt metsavendade keedupoti, ema jättis selle sinnapaika, sest oli uusmaasaaja tütar. Mt. vihastas ja karjus: "Nunnad ja mungad, vaarao!". Ema püüdis teda keelata, aga see ei mõjunud, sest mt. teadis, et ema sõltus tema vanaemast ja onust, ta oli temas 17 aastat vanem ning raha oli tal ainult 25 rubla, mille ema oli saanud mt. isa käest. Mt pidas end talle sülle langenud õnneks ning võis röökida kui tahtis. Oma armastust välendas ta metsiku trampimise, raske ja tüütu kaelasrippumise ning juustest sikutamisega. Kingitustena emale käis ta aias kääridega lilli lõikamas. Üle nende peade lendasid reaktiivlennukid, mt. kartis ja tahtis ära minna, ema aga ütles et lennukid pole ohtlikud ning lohutas minategelast. Nad korjasid pangetäie pihlakamarju ...
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma.Viimasel õhtul teeb Nastenka meeleh...
Travestia Punamütsike Elas kord üks väike tüdruk keda hüüti Punamütsikeseks.Ühel päeval jäi aga tema vanaema väga haigeks. Niiet Punamütsikese ema pakkis kokku korvi maitsvate toitudega, mille Punamütsike pidi oma vanaemale viima. Korvis olid kõik vanaema lemmikud toidud: juustuhamburgerid, friikartulid, Coca Colat, kananagitsad, üks juustupitsa, jäätis, siider ja paar purki õlut. Punamütsikese tee vanaema juurde viis aga läbi metsa. Ja kuna Punamütsikese jalgratas oli katki, pidi ta jala minema. Kui Punamütsike oli natuke maad kõndinud, siis ta tundis, et tal on kõht väga tühi. Aga siis talle meenus korv, mille ema talle kaasa oli pannud. Niiet ta istus maha ja hakkas väikest pikniku pidama. Ta sõi ära kõik hamburgerid, pitsa, friikartulid, kananagitsad ja jäätise. Peale jõi ta Coca Colat. Aga omeeti tundis Punamütsike ikka veel nälga. Aga korvist oli toit ot...
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kae...
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997 Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema juurde sisse astudes: "Tere ho...
Kuressaare Gümnaasium HAMLETI MONOLOOGIL PÕHINEV NÄITEMÄNG Nimi: Ann Hansen Klass: 10A Kuressaare 2015 TEGELASED: Ema Nastja Isa Väino Poeg Rolf Tütar Tanja Vanaema Meiu Perekond istub peale pikka ja väsitavat päeva koos õhtusöögi lauda. Näod mornid mingi meeled nukrad. Laual asub ema hoole ja vaevaga valmistatud seapraad, millel on kõigi pilgud peatunud. Kell lööb seitse. Pereliikmed tõusevad püsti, ning hakkavad lugema igaõhtust söögipalvet. ISA: (Rahulikult)Olla või mitte olla- see on küsimus. EMA: (Sujuvalt) Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või tõstes relvad hädamere vastu... POEG: (Äkiliselt) Vaev lõpetada? Surra, magada... ÕDE: (Targutavalt)Muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. EMA: (Mõttlikult) See olek...
Mina kirjutan siis sellest, et kuidas NSV Liidu ajal sai endale autot soetada. Selleks intervjueerisin oma vanaema. Tema isal ja ka tema mehel oli auto. Et sel ajal omale autot saada, tuli saada kõigepealt luba, et osta autot. Loa saamiseks tuli palju oodata ja mõnikord ei vedanud üldse ja ei jõudnudki oma eluajal autot kätte saada. Vanaema isa sai auto nii, kuna ta oli heal töökohal ja sai selle loa kiiresti. Tema mehel oli aga kaks autot, üks oli vanaema isa poolt pärandatud ja teise ostu loa ta taotles ja hankis ka auto jaoks raha. Tol ajal olid autod võrreldes inimeste palgaga tõeliselt kallid. Vanaisa palk oli kuus umbes 100 rubla ja auto maksis umbes 10 000 rubla vanaema jutu järgi. Õnneks läks mu vanaisal ostuloa saamisega kiiresti ja raha sai ta oma vanatädilt. Vanatädi maja jäi Lasnamäe ehitusele jalgu, ning ta paigutati mujale elama ja maksti maja eest kompensatsiooni, mille eest vanaisa endale auto sai osta. Simon Loomets...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 LAPSE LEIN Essee Juhendaja: Mõdriku 2013 ,,Kallis, kas Sa oled nüüd haldjas Või tähetäpike taevas? Oled hoopis meie kaitseingel, Jah, ikkagi ingel, see on kindel!" ( kelleegi vanaema luuletus). M.Garthoni raamat ,,Kaevame vanaema üles" annab ülevaade sellest, kuidas lapsed vanaema surma ja sellega seotud oma ema/isa muretsemist näha võivad. Malva ja Putte vanemad püüavad lapsi leinast ja sellega kaasnevast kurbusest säästa. Võib arvata, et vanemad ise on suures leinas ja neil lihtsalt puu...
Lugemisleht noorsooraamat ,,Kadri" Teose autor Silvia Rannamaa on kirjutanud mitu toredat raamatut. ,,Kadri" on tema esimene raamat, mis ilmus esmakordselt aastal 1959 ja võeti kohe väga suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest. Tegevus leiab aset peale Teist maailmasõda viiekümnendatel aastatel ühes Eesti linnas. Peategelane on 13 - aastane Kadri, kes arvab, et ta on kõige õnnetum tüdruk terves maailmas. Ta ei saa aru, miks just tema peab olema see hädapätakas, kellel alati viltu veab. Katkend raamatust: ,,Ainult ühest ma ei saa aru miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun,...
Punamütsike Mina pakun, et kõik teist teavad lastejuttu `' Punamütsike'', kus hunt tahab vanaema süüa, kuid kõik lõppeb hästi. Selles `' Punamütsikese'' jutus ei ole kõike aga kirjas. Nüüd ma räägin teile õiget `' Punamütsikese'' juttu, mis on juba ammustest aegadest unustatud. Punamütsike läks läbi metsa oma haigele vanaemale külla, käes korv mille ta emalt sai. Kui ta oli natukene kõndinud, läks tal kõht tühjaks ja ta tahtis midagi süüa. Siis tuli talle meelde korv, mis oli sööki täis. Ta tegi väikese pikniku ja sõi kõik, mis korvis oli ära. Kui ta oli kõik ära söönud, tuli talle meelde, et ta haigele vanaemale pole midagi jäänud. Ta otsustas, et äkki leiab ta vahepeal mingi poe, kust süüa saaks osta. Samal ajal tuli hunt vilistades mööda teed ning ta märkas Punamütsikest. See oli viisakas hunt mitte selline, kes kohe tahtis kedagi ära süüa. Ta läks ja tervitas Punamütsikest ja Punamütsike tervitas va...
V. Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1. Mõtesta lahti teose pealkiri. Mia olulist saad teada elu kohta sõjajärgses Eestis? Kuidas elati maal ja milliseid vihjeid andtakse elule linnas? Millised olid inimestevahelised suhted, millised olid inimeste himud? Teose pealkiri tähistab seitsmendat kevadet peale sõda. Sain teada, et elementaarsetest tarvetest oli suur puudus. Ka kuivaineid oli vähe. Inimesed umbusaldasid üksteist. Elujärg linnas oli veidi parem, kuid maal oli lihtsam end ära elatada (ise kasvatati toitu). Inimesed olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii, himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada. 2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas, aktiivne, kohati enesekeskne (nagu kõik lapsed) ja veidi rutakas. Ta sai oma pereliikme...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
"Seitsmes rahukevad" V.Luik Aasta 2000, trükk 86 1. 10 küsimust oluliste sündmuste kohta, miks ja kuidas 1)Miks hakkas minategelane kapi ja seina vahelises praos nutma? (Kukk hakkas lendama, aga ta ei näinudki seda, kuid tõeline põhjus oli see, et tal läksid mõttes omavahel sassi võõras ärapiinatud lehm ja nende kukk, kellele ta oli ise hirmu teinud.) 2)Kuidas nimetas minategelane 1983 sügise ja 1984 talve pakutavaid moerõivastusi? (Terroristirõivad, katastroofirõivad ja eneseetapjarõivad.) 3) Mis raamatu pistis Maire minategelasele kaenlasse ja miks raamatut vaadates minategelane raamatu kinni lõi ja maha kukutas? (Maire pistis minategelasele kaenlasse "Seitse pitseri lahti murtud Saladus avalikuks saanud". Minategelane jälgis pikalt pilti "Suur kuju rusudeks löödud", mis tekitas temas õõvastust ja kohati ehmatust ning kuju läbitungivad silmad uurisid minategelast, mille peale ta raamatu kinni lõi.) (lk 168) 4)...
PUNAMÜTSIKESE TRAVESTIA Elas kord seitsme kilomeetri kaugusel pealinnast perekond Ohmoon. Isa nimi oli Kalle, ema nimi Ülle ja nende tütre sünninimi oli Pille, ent teda kutsuti Punamütsikeseks. Perekond Ohmoon elas linnaäärses rikkurite elamurajoonis, kus neil oli kahekorruseline hiigelsuur villa, otsevaatega basseinidele. Pereema töötas advokaadina, pereisa oli aga insener. Neil oli alati väga kiire ning tütre jaoks aega ei jätkunud. Oma vaba aja veetiski tüdruk enamasti sõpradega pidutsedes. Ühel ilusal suvisel õhtupoolikul otsustas Punamütsike minna klubisse ,,Hollywood''. Pikkade süsimustade krussis juuste ja tumeroheliste silmadega sale Punamütsike hakkas end sättima: tõmbas jalga mustad võrksukad, mis paljastasid neiu siredad sääred, selga tumeroosa avara dekolteega minikleidi, mis liibus ta piha ümber, kaela valge ja karvase salli ning jalga tikk-kontsaga roosa lipsuga kingad. Kätte...
Vanavanemate pajatusi See juhtus siis, kui mu vanaisa oli umbes kolmekümne viie aastane, ta täpselt ei mäletanud , kui sellest mulle rääkis. Kuid see, mis tal meeles oli , oli Viljandisse sõit. Seal toimus tema isa juubel. Alustas siis vanaisa enda teekonda Sutlemast, kus ta minu vanaema, ema ja onuga elas. Need perekonnaliikmed oli ta ka kaasa vedanud, nagu vana mulle ütles. Esimeseks ebaõnnestunud juhtumiks oli see, et kui mu vanaema viimasena autosse tuli, istus ta täpselt tordikarbi peale. Kõik peale vanaema enda naersid, tema läks tuppa tagasi riideid vahetama. Kui tagasi autosse sai, lõhkes ka tema naerust. ''Noored'' sõitsid hea tujuga ja tegid pidevalt üksteise üle nalja, kui järsku meenus vanaisal, et ta ei olnud toast kingitusi autosse toonud. Papi, selline oli tema hüüdnimi minu poolt, mõtles veidi aega, kuidas ta seda uudist teistele serveerib, kuna ei tahtnud ise süüdlaseks jääda. Vä...
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka olnud ajast-aega sadamalinnades lõbuasutuste tähiseks, näiteks Amsterdamis on nimetatud rajoon pakkunud teenuseid nii kohalikele kui ka külastajatele juba 5 sajandit. Ilmselt oli Punamütsike korvikesest veini mekkinud, kuna ta ei mõistnud, et voodis oli vanaema asemel hunt. Alaealisena vägijoogi tarvitamine näitab tüdruku madalat moraalitunnetust. Cosmopolitani uuring näitas, et...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad.................................
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul. Mari oli usin ja korjas hoolega marju. Tiina aga rääkis oravaga juttu. Kui oli koju mineku aeg, tahtis Tiina veel jääda ja mõnegi marja korjata, kuid Mari läks ees koju ära. Tiina kohtus Margusega, nad ajasid üksteist taga. Nad arutasid tulevikkku, kui nad abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tah...
1949. aasta Märtsiküüditamine 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni viidi Eestis läbi massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Operatiivplaan Priboi Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aastal 26. novembril välja antud seadlus. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. 28. jaanuaril võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs" ning järgmisel päeval ka otsuse nr. 390-138ss kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta. Organisatsiooniline ettevalmistus Eesti NSV Ministrite Nõukogu kolme täiesti salajase määrusega määrati Eesti ,,kulakut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
