Auto hankimine veneajal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Raamjutustus

Seirasin uudishimuliku pilguga telefoni ja märkasin, et Toomas helistab. Otsustasin sellele kõnele vastata. Peale tervitamist rääkis ta, et on võimalus 4000.- eest BMW 316 soetada ja pakkus välja vaatama minemise. Sellest hetkest läks mu õhtu tunduvalt huvitavamaks. Otsustasin, siis sündmusest osa saada. Ei läinudki kaua aega kui ta oma ema musta audiga mulle maja ette veeres. Jõudsin ise ka enamvähem samal ajal välja. Ta tuli autost välja ja kirjeldas natuke autot. Selgus, et auto on pool aastat varju all seisnud ja ilmselt käima ei lähe. Samuti puudusid kindlustus ja ülevaatus. Sellest järeldasin, et on vaja akut, pukseerimis köit ja lubadega juhti. Asusime siis asju otsima. Kõigepealt läksime Toomase isa firma töökotta lootusega leida sealt üks laetud auto aku. See ka õnnestus. Lahkusime sealt aku võrra rikkamalt. Kuna oli veel vaja ka köit ja juhti otsustasn helistada Priidule. Uurisin siis, et kas tal köit on ja kas ta vend on nõus rooli istuma

Kirjandus

2

doc

Vanavanemate pajatusi

Vanavanemate pajatusi See juhtus siis, kui mu vanaisa oli umbes kolmekümne viie aastane, ta täpselt ei mäletanud , kui sellest mulle rääkis. Kuid see, mis tal meeles oli , oli Viljandisse sõit. Seal toimus tema isa juubel. Alustas siis vanaisa enda teekonda Sutlemast, kus ta minu vanaema, ema ja onuga elas. Need perekonnaliikmed oli ta ka kaasa vedanud, nagu vana mulle ütles. Esimeseks ebaõnnestunud juhtumiks oli see, et kui mu vanaema viimasena autosse tuli, istus ta täpselt tordikarbi peale. Kõik peale vanaema enda naersid, tema läks tuppa tagasi riideid vahetama. Kui tagasi autosse sai, lõhkes ka tema naerust. ''Noored'' sõitsid hea tujuga ja tegid pidevalt üksteise üle nalja, kui järsku meenus vanaisal, et ta ei olnud toast kingitusi autosse toonud. Papi, selline oli tema hüüdnimi minu poolt, mõtles veidi aega, kuidas ta seda uudist teistele serveerib, kuna ei tahtnud ise süüdlaseks jääda. Välja mõtles vanaisa siis s

Kirjandus

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Isa ütles, et nad tegid väiksena väga palju pättust. Muidugi on tal sellekohta ka üks näide olemas. Tollel ajal ei olnud palju arbuuse ja kui arbuusid tulid lahtise kastiautoga, siis olid kohe kõik järjekorras, et osta endale mõni. Aga isale ja tema sõpradele ei meeldinud neid 19 osta, vaid nad otsustasid neid lihtsalt võtta. Kui veoauto, mis oli arbuuse täis, poe juurde jõudis, läksid nad kohe selle auto juurde. Nad ootasid, kuni autojuht oli poodi läinud ja seejärel nad võtsid mõned arbuusid. See vemp läks ainult mõned korrad läbi, sest need autojuhid, kes tõid arbuuse nägid ja hakkasid poisse taga ajama, aga poisid jõudis ära põgeneda. Valev tegeles ka spordiga. 12-aastasel läks ta judo trenni. Seal ta jõudis käia ainult ühe korra, kuna treener käskis arsti juurest tõendi võtta ja see talle ei meeldinud. Mõned päevad hiljem läks ta maadlustrenni

Uurimustöö

2

docx

Nõukogude Eesti

olid vene keeles ja seal õpetati sõjalist taktikat tankide ja maaväe rünnakute korral, relvade kokkupanemist ja kasutamist, vene keelseid sõjalisi termineid ja füüsilised tunnid olid väga karmid. Mu isa õpetaja moosis teda ka, et ta läheks Leningraadi sõjakooli. Isa rääkis, et tema isa õde oli Kaubamajas kingaosakonnas ja läbi tema sai ta endale Tartu tossud, millega algul käis ta ainult kodus toas. Poodides olid kaupadel üle Eesti kindlad hinnad. Auto ostmisega olid alati suured jamad. Inimene pidi ennem kõvasti töötama ja siis sai alles autoostuloa. Vallas jagati kindel arv neid, osa läks loomulikult ka kõrvale, aga kui sa loa said, siis auto maksis 6 tuhat rubla ja kui sellega mustale turule läksid, maksis see 12 tuhat rubla. Oli viis sorti autosid ­ Ziguli, Moskvis, Saparoosets, Volga ja Vilis. Volgaga sõitsid ainult kolhoosi esimehed ja tähtsad ninad. Keegi bensiini tegelt ei ostnud. Varastati riigi arvelt

Ajalugu

17

doc

Põlvkondade vahelised erinevused

Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vä

Ajalugu

2

doc

Müstiline Venemaa Josef Stalini tütar Svetlana

käinud igal pool, kus üldse võimalik. 1984. aasta novembris koos tütrega, kes ei räägi sõnakestki vene keelt, saabub järsku Moskvasse. Toimub pressikonverents, seda refereerivad kõik nõukogude väljaanded ja Svetlana ütleb, et ta polnud Läänes päevagi vaba. Kogu see maailm, mis nimetab end vabaks pole kaugeltki seda mitte. Võimud võtavad ta vastu suure rõõmuga. Taastatakse kodakondsus, antakse hea korter, tema käsutuses on auto koos autojuhiga. Pension määratakse. Mingit kontakti Svetlana oma kahe lapsega ei omanud. Midagi sooja nende vahel ei kujune, nagu ei oleks pidurid. Sõidab Gruusiasse, saan korteri, saab auto, antud luba autot kasutada. Oma 60. juubelit tähistas Gori linnas Stalini muuseumis. Tal oli küllaltki talumatu iseloom, nõudlik ja ei olnud kunagi eriti kerge läbi saada. 1986. aasta novebris sai loa lahkuda Nõukogude Liidust. Nüüd on tal topelt kodakondsus, Nõukogude Liidu kui ka

Ajalugu

4

odt

Minu vanaema elulugu.

Minu vanaema elulugu. Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli

Eesti keel

39

pptx

Autondus Eestis

ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodorov - see oli aastal 1902 või 1903 - ja juhiks sai ajateenija Julius Johanson. 1904 läks Feodorov Vene-Jaapani sõtta ja müüs auto maha, kuid uus omanik ei osanud seda kasutada ja müüs 1905. aastal edasi Johansonile. · Eesti autonduse esimesed statistilised andmed pärinevad aastast 1922 ja ütlevad, et siis oli arvel 473 autot (sõidu- ja veoautod) ning 172 mootorratast. Eesti autonduse arengu tegi jälgitavaks ja selle eest kandis hoolt 1924. aastal loodud Eesti Autoklubi. Klubi loomise käigus registreeritud 57 liiget nimetati kõiki autosportlasteks, sest nii nimetati toona ka kõiki automatkajaid.

Auto õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)