Punamütsike ja Tuhkatriinu võrdlus (0)

Tartu Ülikool
Haridusteaduste instituut
Punamütsike ja Tuhkatriinu
Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus
Koostaja : Jaak Timberg
Tartu 2012
"Punamütsike"
Tekst: Marie Duval
Egmont Estonia, 2001
Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid.
Vanaema elab väikeses majas küla alguses.
Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega."
Hunt ruttab punamütsikesest ette.
Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama.
Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki.
"Punamütsike"
Vennad Grimmid .
Tormikiri, 1997
Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale.
Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema juurde sisse astudes: "Tere hommikust" ning ei vahiks nurki mööda ringi.
Vanaema elab metsa sees.
Tekst luulelisem: "Veel oma tubli veerandtunni tee kaugusel metsa sees, kolme suure tamme all, seal seisab tema maja, allpool on pähklipuuhekid, seda sa ju peaksid teadma."
Hunt viivitab Punamütsikest, juhtides tähelepanu kaunile maailmale nende ümber.
Punamütsike korjab lilli, sattudes üha sügavamale metsa.
Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt vanaema voodisse magama.
Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki.
Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu.
Ärgates püüdis hunt põgeneda, kuid kukkus surnuks kivide raskuse tõttu.
Loo lõpus mõtles Punamütsike: "Eluilmaski ära taha enam üksinda teelt kõrvale metsa joosta , kui ema selle sulle on ära keelanud."
"Tuhkatriinu"
Tekst: Marie Duvel
Egmont Estonia, 2001
Tuhkatriinu isa ka (peale ema).
Iga päev mõeldi Tuhkatriinule uusi ülesandeid.
Võõrasema ja õed: "Kõigepealt peame endale uued kleidid ja kingad ja ehted muretsema".
Tuhkatriinut lohutas väike koerake.
Taeast langes täheke Tuhkatriinu jalge ette.
Kutsikast tegi ristiema tõlla kutsari.
Tuhkatriinul siidikleit ja kristallkingad.
Kesköötunnil kaob nõidus.
Teener ohkas, kui kuulis , et peab juba varahommikul kuningriigis kõigile naistele kristallkinga jalga proovima.
Kui teener leidis, et tuhkatriinule sobib kristallking, võttis Tuhkatriinu taskust välja ka teise kristallkinga.
Haldjast ristiema hakkas jälle tegutsema, muutis Tuhkatriinu riided ilusaks. Halvad õed viskusid Tuhkatriinu jalge ette ja palusid vabandust. Tuhkatriinu andestas.
Loo lõpus võtab sõna öökull, kes leiab, et see lugu on liigutav.
"Tuhkatriinu"
Itaalia keelest tõlkinud Anne Kalling
Koolibri, 2001
Tuhkatriinu isa ei surnud.
Tuhkatriinul kästi panna selga vana kleit.
Tuhkatriinu isa sõitis ära.
Prints avaldas Tuhkatriinule kuuvalgel armastust.
Järgmisel päeval kuuutab heerold linna tänavatel, et kuningas võtab naiseks selle, kellele king jalga läheb.
Võõrasõed proovivad vees leotades oma jalgu pehmemaks teha, et king neile jalga läheks.
Kui sõnumitooja hakkas kingaga Tuhkatriinu juurest lahkuma takistasid Tuhkatriinu sõbrad loomad teda, et Tuhkatriinu saaks ka kinga proovida.
Tuhkatriinu isa jõudis reisilt tagasi, märkas, et Tuhkatriinul on koledad riided seljas ja lõi võõrasema ja Tuhkatriinu võõrasõed majast välja.
"Tuhkatriinu"
Vennad Grimmid.
Eesti Raamat, 1973
Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu jääks alati heaks.
Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, talle anti kole kleit.
Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid , Tuhkatriinu esimest puuoksa, mis isa kübarat puudutab.
Isald saadud võsu istutas ta ema hauale.
Kuninga peole tulid kõik ilusad tüdrukud kogu maalt, sest kuningapoeg tahtis omale naist valida.
Võõrasema ütles, et Tuhkatriinu võib tulla, kui ta kahe tunni jooksul tuha seest kõik läätsed leiab.
Linnud aitasid tal seda teha:
Võõrasema käskis sama teha, aga pani sellel korral kaks kausitäit läätsi.
Sai kleidi ja kingad ema haual kasvava sarapuu otsas olevalt linnult.
Kui keegi teine peale kuningapoja tahtis Tuhkatriinuga tantsida, ütles kuningapoeg, et ei saa, see on minu kaaslane.
Tuhkatriinu põgenes kuningapoja eest tuvimajja.
Kuningapoeg kohtus tuvimaja juures tuhkatriinu isaga. Tuhkatriinu isa arvas , et ehk otsib kuningapoeg tuhkatriinut.
Tuhkatriinu asetas ilusad rõivad ema hauale, kust lind need minema viis.
Järgmisel päeval toimus veel uhkem pidu, lind andis Tuhkatriinule veel uhkema kleidi.
Hiljem põgenes Tuhkatriinu pirni otsa. Kuningapoeg otsis teda jälle.
Kolmandal korral andis lind veel uhkema kelidi ja kuldsed kingad.
Kuningapoeg lasi lossi trepi pigiga üle kallata, seega jäi üks Tuhkatriinu king sinna kinni.
Kuningapoeg läks kingaga Tuhkatriinu koju ja ütles, et tema naiseks saab see, kellele king jalga läheb.
Üks võõrasõde lõikas oma varba maha, et king jalga sobiks. See pettus toimis lühiajaliselt, kuningapoeg viis ta tagasi.
Teine õde lõikas kanna maha, aga ka tema pettus ei läinud läbi.
Tuvid laskusid Tuhkatriinu õlale ja olid seal terve pulmade aja.