Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kummitus Oskar (0)

1 Hindamata
Punktid




  Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. 
Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks 
vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või 
jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks 
nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura 
lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. 
“Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. 
 Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil 
on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” 
Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks 
vanaisa seda teada tahtis?” 
 Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korrusele asju pakkima. Laura sosistas 
siis Siimule, et tema arvab, et vanaemal ja vanaisal on nende jaoks mingi kummitustega seotud 
üllatus. 
 “No siis ootan ma väga vanaema ja vanaisa juurde minemist,” mõtles Siim. 
“Ma tean, mina ka,” vastas Laura ja nad läksid oma asju pakkima. 
 Paari päeva pärast oligi see päev käes, kui ema ja isa läksid puhkusele ning viisid Laura ja 
Siimu vanaema ja vanaisa juurde. Kui Laura ja Siim olid ema ja isaga hüvasti jätnud, läksid nad 
sisse. Vanaema ja vanaisa ütlesid, et on nende eest ühte saladust varjanud. 
 “Miks?” küsis Laura.  
“Me arvasime,et te kardate tonte,” vastas vanaema. 
 “Ei, me armastame tonte ja kõiki sellised olendeid!” ütles Siim. 
 “Aga kahjuks linnas meil ei kummita,” lausus Laura kurvalt. 
“Noh, siis teil veab,” ütles vanaisa. 
 “Kuidas?” küsis Siim. 
 “Sest meil kummitab,” vastas vanaisa. 
 “PÄRISELT!” karjusid lapsed rõõmsalt.  
“Jah. Ja homme otsime need kummitused üles,” ütles vanaema. 
 “Just nii me teemegi!” sõnas vanaisa. 
 “Aga nüüd magama!” kamandas vanaema. 
 “Okei,” vastasid lapsed. 
 Järgmisel hommikul pool seitse olid lapsed juba üleval. Vanaema ja vanaisa ärkavad tavaliselt 
kell seitse. Kui nad sel kellaajal alumisele korrusele läksid, ei olnud nad väga üllatanud, et 
lapsed enne neid üleval olid. 
 Laura küsis vanaemalt ja vanaisalt: “Kas te öösel pauku kuulsite?” 
“Ei, kas teie siis kuulsite?” uurisid vanaema ja vanaisa. 
“Jah, meie kuulsime ja me ka teame, mis see oli,” vastas Siim. 
“No mis see siis oli,” küsis vanaema. 
 Laura ja Siim vaatasid üksteisele otsa ja noogutasid. 
“See oli oskar,” ütles Laura kavalalt. 
 “Kes on Oskar?” Küsis vanaisa, kuigi ta teadis väga hästi,kes on Oskar. Ta tahtis lihtsalt kindel 
olla, et ka lapsed seda nüüd teavad. 
“See on meie uus sõber! Ta tahtis eile vaadata ega me tonte ei karda,” ütles Siim. 


   “Ta tahtis selles lihtsalt kindel olla, sest te olite neile meist rääkinud,” hüüdis Laura.  
“Ja Oskar pidi meid täna oma perele tutvustama,” ütles Siim. 
 “Oskar kutsus teid ka,” ütles Laura vanemale ja vanaisale. 
 “Me kindlasti tuleme,” vastas vanaema.  
Ja oligi õhtu käes, mill Laura, Siim, vanaisa ja vanaema pidid minema Oskari perele külla. Nad 
kõik istusid elutoas ja ootasid Oskarit. Möödus viis minutit ja Oskar tul järskui läbi seina. 
 “Noh, kas olete valmis,” küsis Oskar keset tuba hõljudes. 
“Jah, me oleme valmis! vastas Siim põnevusega.  
Siis vanaisa tõusis püsti, läks seina juurde ja ütles küsivalt lapselaste poole vaadates: “Kas 
tulete ka?” 
“Aga kuidas me läbi seina saame?” küsis Siim. 
 “Need, kes on meiega sõbrad, saavad ka läbi seina minna,” vastas Oskar. 
 “Oh kui tore! Lähme siis juba!” vastas Laura rõõmsalt. Ja nii nad kõik läksidki. 
 Nad jõudsid Oskari elutuppa, kus istus koos kogu tema pere. 
 “Siin nad ongi - see on Laura ja see on Siim,” tutvustas Oskar lapsi oma perele. 
 “Ja see on minu ema Liina, minu isa Paul ja minu õde Sandra,” tutvustas Oskar lastele ka oma 
peret. 
Seejärel läksid Oskar, Sandra, Laura ja Siim mängima ning Liina, Paul, vanaisa ja vanaema jäid 
juttu ajama. Kogu selle aja, mil Laura ja Siim veel vanaema ja vanaisa juures olid, veetsid nad 
aega Oskari ja Sandraga. Kui ema ja isa tagasi jõudsid,nägid nad, kuidas lapsed koos Oskari ja 
Sandraga mängisid ja ka nende vanemad seal nendega koos olid.  
Isa Tõnu ja ema Mai läksid tuppa ja ütlesid kummituste perele: “No tere, Paul ja Liina! Pole 
ammu näinud!” 
 “Jaa, tõesti pole kaua näinud,” vastas Paul. Oskar, Siim, Sandra ja Laura vaatasid seda suud 
lahti pealt. 
“Kas te tunnete üksteist?” küsis Siim. 
 “Jaa, meil oli kunagi sama lugu nagu teil  - me käisime ka siis Pauli ja Liinaga mängimas kui me 
alles lapsed olime, vastas ema.   
Ja siin see lugu lõppebki. Kõik jäid veel tundideks omavahel jutustama ja kui sinagi kunagi 
peaksid tonti või kummitust kohtama, siis tea, et kõik ei pruugigi pahad olla. Osa on võib-olla 
sama head kui Oskar ja tema pere. 
Kummitus Oskar #1 Kummitus Oskar #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anni Aaviku Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Koos-aga lahus
1
doc

Koos, aga lahus

Koos, aga lahus Kohvikus einestasid kaks tüdrukut. Laura ja Liis. Peale pikaajalist vaikust ütles mossitades Liis: ,,Nii kahju, me ei kohtu enam kaks nädalat." Selle peale ütles Laura: ,,Miks??" ehmunult ja pillas leiva tüki taldrikule. ,,No ma rääkisin sulle ammu, et ma pean minema vanematega reisile kaasa," ütles Liis väsinud häälega. Kuna neil olid peo plaanid korraldatud, ütles Laura kokutades: ,,No, aga, aga, aga me ju pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale. Laura tõstis pilgu Liisile sügavalt otsa ja küsis: ,,Oot-oot

Kirjandus
2 grammi hämaruseni
6
docx

2 grammi hämaruseni

RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et

Kirjandus
Väike vend
5
doc

Väike vend

Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäev

Teater
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

nimi on mouk. Igal juhul on kõhuussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbiega. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana? Ja aias valvab küpseid marju suur koer – või on ta tegelikult lõvi? Sõltub sellest, kuidas vaadata...Iga laps näeb asju eri vaatenurga alt. Oskar Luts Nukitsamees Illustreerinud Vive Tolli "Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga

Alusharidus
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere

Uurimustöö
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun