50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KAKUuu
Õppematerjali autor
Travestia Punamütsike Elas kord üks väike tüdruk keda hüüti Punamütsikeseks.Ühel päeval jäi aga tema vanaema väga haigeks. Niiet Punamütsikese ema pakkis kokku korvi maitsvate toitudega, mille Punamütsike pidi oma vanaemale viima. Korvis olid kõik vanaema lemmikud toidud: juustuhamburgerid, friikartulid, Coca Colat, kananagitsad, üks juustupitsa, jäätis, siider ja paar purki õlut. Punamütsikese tee vanaema juurde viis aga läbi metsa. Ja kuna Punamütsikese jalgratas oli katki, pidi ta jala minema. Kui Punamütsike oli natuke maad kõndinud, siis ta tundis, et tal on kõht väga tühi. Aga siis talle meenus korv, mille ema talle kaasa oli pannud. Niiet ta istus maha ja
Punamütsike vaatas internetist rongiaja ning asus vanaema poole teele, kes elas teises linna otsas Koplis. Jõudes rongiga Balti jaama, kohtas ta hämaras seisvat Hunti, kellel tuli kange tahtmine teda röövida, sest tal hakkas laks üle minema ning tahtis uut herolaksu kätte. Kuid Hunt ei julgenud, sest kaugemal nägi ta mendipatrulli mööda sõitmas, niisiis küsis ta Punamütsikeselt kuhu ta läheb, kuna Punamütsike oli unustanud lapsepõlves õpitud reeglid, et võõrastega ei tohi rääkida, ütles ta, et vanaema juurde. ,,Kus vanaema elab?" päris Hunt Punamütsikeselt. ,,Kopli 53" vastas Punamütsikene sellepeale. ,,Ah nii, ma suundun ka sinna poole, lähme äkki koos?" küsis Hunt. ,,Jaa, võib küll." vastas Punamütsikene Nii nad suundusidki koos läbi Balti jaama turu kuni äkitselt ütles Punamütsikene ,,Ma ostan maapiima ka, vanaema tegi kooki." ,,Ma pean kahjuks minema" vastas Hunt sellepeale.
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997
ütles, et tema naiseks saab see, kellele king jalga läheb. Üks võõrasõde lõikas oma varba maha, et king jalga sobiks. See pettus toimis lühiajaliselt, kuningapoeg viis ta tagasi. Teine õde lõikas kanna maha, aga ka tema pettus ei läinud läbi. Tuvid laskusid Tuhkatriinu õlale ja olid seal terve pulmade aja. "Punamütsike" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Punamütsike viib kooki ja marjajooki Kook ja pütike võid. vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema Vanaema on haige. juurde sisse astudes: "Tere hommikust" ning ei vahiks nurki mööda ringi. Vanaema elab metsa sees. Teisel pool veskit, küla esimese majas. Tekst luulelisem: "Veel oma tubli veerandtunni tee kaugusel metsa sees, kolme suure tamme all, seal seisab tema maja, allpool on pähklipuuhekid, seda sa ju peaksid teadma." Hunt viivitab Punamütsikest, juhtides Hunt päris kuhu punamütsike läheb. Ja siis ütleb
Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema talle muinasjuttu loeks . Ühel hommikul kui oli jälle laupäevane päev ärkas Martin hommikul ülesse ja tal oli hoopis teistsugune tunne kui tavaliselt . Siis pani
välja kui vanaeit olema. Kui Punapea oli senna jõudnud, nägi ta vanaeide voodi peal maas olema. Punapea küsis: „Miks sa nii kole oled?“ See vastas: „Mul on kange ambavalu! Anna see saiapull ja viinapudel, ehk see aitab!“ Punapea andis. Unt sõi saiapulli ja viina pudeli (vist jõi pudelist viina ära). Kui need lõppesid, siis sõi unt Punapea ka ära. H II 120, 427/8 (37) < Järva-Jaani –Emiilie Bergmann (1897) Punamütsikene Elas kord punamütsike. Tema vanaema elas kaugel metsa taga. Kord saatis vanaemale süüa viima teda ema. Punamütsike läheb läbi metsa. Metsas tuleb vastu hunt, küsib, kuhu punamütsike läheb. Punamütsike räägib, et viib vanaemale piima ja kooke. Hunt kaob ruttu metsa, ruttab vanaema ütti juurde, läheb sööb vanaema ära ja heidab tema asemel voodi punamütsikest ootma. Punamütsike tuleb, annab hundile piima ja kooke ja küsib: „Vanaemake, miks sul nii suured silmad on
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid