Punamütsike Mina pakun, et kõik teist teavad lastejuttu `' Punamütsike'', kus hunt tahab vanaema süüa, kuid kõik lõppeb hästi. Selles `' Punamütsikese'' jutus ei ole kõike aga kirjas. Nüüd ma räägin teile õiget `' Punamütsikese'' juttu, mis on juba ammustest aegadest unustatud. Punamütsike läks läbi metsa oma haigele vanaemale külla, käes korv mille ta emalt sai. Kui ta oli natukene kõndinud, läks tal kõht tühjaks ja ta tahtis midagi süüa. Siis tuli talle meelde korv, mis oli sööki täis. Ta tegi väikese pikniku ja sõi kõik, mis korvis oli ära. Kui ta oli kõik ära söönud, tuli talle meelde, et ta haigele vanaemale pole midagi jäänud. Ta otsustas, et äkki leiab ta vahepeal mingi poe, kust süüa saaks osta.
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maad suur järv, neljandast kül
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
KOERTE KÕNELUS- Cervantes Donja Estefania de Caicedole- naine, kellega lipnik Campuzano oli abiellunud ja, kes talle süüfilise andis. Lipnik Campuzano- sõjaväelane, kes hospidalis süüfilist ravimas käis (peategelane) Donja Clementa Bueso- donja estefania maja ja vara tõeline omanik Don Lope Melendez de Almendarez- clementa mees Duenja Hortigosa- clementa teenija Litsentsiaat Peralta- mees, kellele Campuzano seda lugu jutustab Cipion- üks koer Berganza- teine koer Nicolas Tömpnina- berganza esimene omanik, lihunik Cariniosa vms- nõid Novell algab sellega, kuidas Campuzano hospidalist välja lonkab, kus ta enda süüfilist just ravimas käis. Ta näeb juhuslikult vana sõpra Peraltalt, kellele jutustas oma petisest naisest Estefaniast, kellelt ta süüfilise sai ja, kes teda lisaks veel pettis. Rääkides talle, et tal on 2500 (misiganesrahaühik) väärtuses vara ja maja, et Campuzano ta naiseks võtaks ja Campuzano ütles selle peale vastu, et tal on 2000 väärtuses vara
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
Kõik kommentaarid