ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. O...
Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b. on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega ...
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
Kodutöö II Punkte võimalus saada 20. Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks! 1. Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on ...
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) ...
Võib toodangu mahu vähendamine vastata küll firma huvidele, paraku mitte ühiskonna huvidele Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: Piirkulu peab võrduma piirtuluga või tulude - kulude vahe maksimeerimine Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu? Majanduskasumit Pikal perioodil maksimeerib monopol oma kasumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub: Piirtuluga Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: 4.70 krooni(Õige, kuna kogutulu 9 toote müügist on 45 ja piirkulu 10-nda toote lisandumisel on 2, seega kogutulu 10 toote müügist oleks 45+2=47, siis kõigi 10 toote müügihind oleks 47:10= 4.70 krooni) Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Normaalkasumit
6 Toodangu kogus 0 40 90 126 150 165 180 • Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: • kuues töötaja; • neljas töötaja; • kolmas kolmastöötaja; töötaja; • teine töötaja. 16.Ülesande 15 andmete alusel, kui suur on kuuenda töötaja piirprodukt: a) 180 ühikut; b) 30 ühikut; 15ühikut; c) 15 ühikut; d) negatiivne 17. Keskmine produkt on maksimaalne, kui on palgatud: a) kuus töötajat b) viis töötajat; c) kolm töötajat; 18. Joonisel kajastavad kõverad 1, 2 ja 3 vastavalt: a) keskmise produkti (AP), Joonis 1. piirprodukti (MP) ja kogutoodangu (Q)
Teisendamine 1. Teisenda 64 milligrammi (mg) grammideks Jagan 64/1000= 0,064 g. Sest 1 mg=0,001 g 2. Teisenda 325 milliliitri (ml) liitriteks Jagan 325/1000=0,325 l, sest 1ml=0,001 l 3. Teisenda 0,1 liiter (l) milliliitriteks Korrutan 0,1x1000=100 ml, sest 1 l=1000 ml 4. Teisenda 750 milligrammi (mg) grammideks 0,75 g 5. Teisenda 5 liitrit (l) milliliitriteks 5000 ml 6. Teisenda 4 milligrammi (mg) grammideks 0,004 g 7. Teisenda 0,25 liitrit (l) milliliitriteks 250 ml 8. Teisenda 0,006 grammi (g) milligrammideks 6 mg 9. Teisenda 250 milligrammi (mg) grammideks 0,25 g 10. Teisenda 0,05 grammi (g) milligrammideks 50mg 11. Teisenda 93074 milligrammi (mg) grammideks 93,074 g 12. Teisenda 64343 milliliitrit (ml) liitriteks 64,343 l 13. Teisenda 97,196 mikrogrammi (mcg) milligrammideks 0,097196 mlg 14. Teisenda 0,056244 milligrammi (mg) mikrogrammideks 56,244 mcg 15. Teisenda 16,961 mikrogrammi (mcg) milligrammideks 0,016961 mlg 16. Teisenda 9...
Kasumi maksimeerimiseks peaks ta: a) jätma tootmismahu ja tooteühiku hinna samaks; b) alandama tooteühiku hinda ja jätma tootmismahu samaks; c) tõstma hinda ja jätma tootmismahu samaks; d) tõstma hinda ja vähendama tootmismahtu; e) alandama hinda ja suurendama tootmismahtu. 5. Mis alljärgnevast ei kujuta endast turu sisenemisbarjääri? a) mastaabisääst; b) patent; c) mitteelastne nõudlus; d) oluliste tootmistegurite ainuomandus. 6. Kui monopol suudab müüa 9 tooteühikut hinnaga 5 krooni/tükk ja kümnenda ühiku müümisel oleks tema piirtulu 2 krooni, siis peaks ta need 10 ühikut müüma järgmise hinnaga: a) 2 krooni; b) 3 krooni; c) 4.70 krooni; d) 4.80 krooni; e) 5.20 krooni. 7. On antud monopoli: tootmiskogus (q) 1 2 3 4 5 6 tooteühiku hind (p) 30 25,75 23,50 20,25 17 13,75 Joonistage monopoli nõudlus- ja piirtulukõver . 8. Täieliku hinnadiskriminatsiooni korral: a) on täiskasvanute ja laste piletihinnad lõbustuspargis erinevad;
Töö esitamise tähtaeg 27.10.2017. kella 23.59-ni. Töid palun saata meilile: RA-11 m p On antud maatriksid 6 6 4 m 5m-p A= 2m+5p 2mp Ülesanne 1. Arvutada 1) 2) ...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täi...
Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine b. Mõlemad on ühikelastsed c. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega d. Nõudlus on täielikult elastne e. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 100 b. 150 c. 50 d. 300 e. 200 Tagasiside Õige vastus on: 100. Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud d. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakutav kogus on muutunud Tagasiside Õige vastus on: pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud. Tegevuse alternatiivkulu on: Vali üks: a
Keskmise taseme arvutamise juures: moodi võib kasutada ka paarituarvulistes ridades geomeetriline keskmine on kasutatav ainult kvantitatiivsete tunnuste korral avatud äärerühmade puhul võiks kasutada mediaani aritmeetilise keskm asemel kronoloogiline keskmine sobib kasutamiseks ainult aegridade korral Ruutkeskmine annab võrreldes aritmeetilise keskmisega suurema tulemuse geom.keskmine on alati aritmeetilisest keskmisest väiksem Keskmise väärtuse arvutamise juures: kasutatakse kordsete suuruste puhul geomeetrilist keskmist Mediaan: normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne Kvartiilkeskmist kasutatakse kui on tegemist: ei ükski antud valikutest Kuupkeskmist kasut kui on tegemist: ei ükski Kronoloogilist keskmist kasutatakse, kui on tegemist: momentreaga ja ajavahemikud on võrdsed momentreaga aegrea kesmise taseme arvutamiseks. Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist aegreaga ja selle...
d. "looduslikult" esinev ressurss e. Tootmise poolt toodetud tootmisfaktorid Tagasiside Õige vastus on: "looduslikult" esinev ressurss. Küsimus 14 Kui majandus toimib seespool tootmisvõimaluste kõverat, siis on tegemist: Vali üks: a. majandusliku efektiivsusega b. töötusega c. piiramatute ressurssidega d. täishõivega e. majandusliku kasvuga Tagasiside Õige vastus on: töötusega. Küsimus 15 Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 150 b. 50 c. 300 d. 200 e. 100 Tagasiside Õige vastus on: 100. Küsimus 16 Oletame, et firma toodab 10 ühikut väljundit, ühiku väljundi kohta tuleva 30 muutuvkulu ja 5 püsikulu tasemel, siis kogukulu on: Vali üks: a. 50 b. 35 c. 3 d. 350 e. 300 Tagasiside Õige vastus on: 350 . Küsimus 17 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses) organiseerib õppegrupi
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüd...
tuleb joogi kogus liitrites korrutada selle kangusega ning tulemus omakorda korrutada alkoholi erikaaluga 0,789 (http://www.mv.hiiumaa.ee). Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev Üldiselt on riskipiiriks (mil alkohol hakkab ohustama tervist) meeste puhul 4 ühikut ja naiste puhul 2 alkoholiühikut päevas. (www.alkoinfo.ee). 1.2 Alkoholisituatsioon Alkoholisituatiooni uurimise eesmärgiks on saada ettekujutus, millisel määral levib ühe rahva või riigi, piirkonna või populatsiooni grupi piires alkohoolsete jookide tarbimine. Sihiks on mõista, kuivõrd ohtlikuks on muutunud see meelemürk tervisele ja sotsiaalolule. Millised ühiskondlikud probleemid sellega kaasnevad ja kas on võimalik neid lahendada. Alkoholi tarbimine on läbi ajaloo olnud seotud mitmete traditsioonidega
1. kontrolltöö 5. variant I osa- valikvastused 1. Nõudluse kasv toob kaasa a) pakkumise kasvu b) pakkumise vähenemise c) pakutava koguse kasvu d) pakutava koguse vähenemise 2. Täielikult konkureeriva firma toodang on 800 ühikut. Toote turuhind on 4 eurot. Piirkulu on sel tootmistasemel 4 eurot ja keskmine muutuvkulu on 7 eurot. Firma peaks: a) vähendama toodangut 750 ühikuni b) jätkama 800 ühiku tootmist c) tootma null ühikut d) suurendama toodangut, et kasumit maksimeerida 3. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud. Kui a) ei toimu enam uute firmada juurdetulekut harusse või olemasolevate firmade harust lahkumist b) kõik firmad saavad üksnes normaalkasumit c) pika perioodi kulukõver on horisontaalne d) a ja b on õiged 4. Tarbija kogutulu väheneb siis, kui a) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 2,4 ja hind tõuseb b) nõudl...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Karastamine - terase kuumutamine üle faasimuutuste piiri, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või õhus. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks....
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
Kolmanda kontrolltöö vastused 1) Talupidaja Malle kasvatab teravilja 200 hektaril. Malle on soetanud 5 miljoni krooni eest masinaid ja seadmeid ning palganud 10 töölist. a) Koostage tootmisfunktsiooni mudel. Tootmisfunktsioon kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka. Tootmise sisenditena käsitletakse antud juhul kasutatavat tööjõudu, kapitali ja maad. Tavapäraselt kasutatakse tootmisfunktsiooni analüüsides kahte tootmistegurit: tööd ja kapitali. Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätt...
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Ühiskonnas on sellist seisu raske saavutada, st., et keegi pole töötu, kõik maa on kasutusel ja kõik masinad ja seadmed on tööle rakendatud. Oletame, et me toodame leiba ja raamatuid. Leib on kantud vertikaalsele y-teljele ja raamatud horisontaalteljele ehk x-teljele. Punktis F toodab ühiskond 5 ühikut leiba. Kui soovitakse toota ka raamatuid, tuleb loobuda mingist osast leiva tootmisest, selleks, et toota raamatuid. Punktis E on loobutud ühe ühiku leiva tootmisest ja asendatud see viie ühiku raamatutega. Punktis D toodetakse 3 ühikut leiba 9 ühikut raamatuid, kuni punktis A toodab ühiskond vaid raamatuid. Kui ühiskond toodab punktis U, on...
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def.valemi abil: I = q = I t SI : 1C...
MEHAANIKA · Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega. Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis. Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel. · Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel · Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi ajavahemiku jooksul. · Punktmass on selline keha mille mõõtmeid me antud tingimustes jätame arvestamata kuid mille massi me arvestame. · Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. · Teepikkuseks nimetatakse läbitud trajektoori selle osa pikkust, ...
Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm täh...
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)...
Vali üks või enam: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb tarbijad on hinna muutuste suhtes tundlikud !!! nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on väiksem kui 1 Tagasiside Ainsana ei kehti elastse nõudluse kohta väide, et elastsuskoefitsient on väiksem k Küsimus 10 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma müüb 4000 kaubaühikut hinnaga 10 kr/tk ja 5000 ühikut hinnag Vali üks või enam: on tegemist täiendkaubaga nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,8 on tegemist inferioorse kaubaga !!! nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on absoluutväärtusega 1,25 Sobib! nimetatud hinna langus toob kaasa firma kogutulu vähenemise Tagasiside Küsimus 11 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb sed Vali üks või enam:
Arvestustest 1.1. 1. Alternatiivkulu on saamatajäänud kasulikkus parimast kasutamata jäetud võimalusest. Tõene 2. Majanduskasv nihutab võimaliku tootmise piiri 0-punktist paralleelselt kaugemale. Väär 3. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid efektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutu...
1. Mida tähendab alkoholi ühik? http://alkoinfo.ee/et/moodukus/moodukuse- piires/alkoholiuhik/ Kuna joogid sisaldavad erineval määral etanooli ehk puhast alkoholi, on võetud alkoholisisalduse kirjeldamiseks kasutusele alkoholiühiku mõiste. Üks alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi. 2. Palun ava alkoholikalkulaator aadressil http://kalkulaator.alkoinfo.ee/ Hinda, mitu alkoholiühikut annab üks 5,2% õlu suurusega 500 ml: 2,1 ühikut Hinda, mitu alkoholiühikut annab üks 4,5% siider suurusega 330 ml: 1,2 ühikut Hinda, mitu alkoholiühikut annab kaks pitsi (80 ml) 40 % viina: 2,5 ühikut 3. Palun kirjelda, millised on alkoholi tarvitamise madalad riskipiirid naistele ja meestel. Vastuse leidmiseks vaata: http://alkoinfo.ee/et/moodukus/moodukuse- piires/moodukas-alkoholi-tarvitamine/ 4. Koolinoorte (11-15-aastased) alkoholi tarvitamine: vastused allpool toodud
Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Kolmas seminar: firmateooria (5. õppenädal) 1. Tootmiskulu sõltuvus toodangu mahust on toodud järgmises tabelis. Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 200 280 400 540 700 880 Muutuvkulu 100 Püsikulu Piirkulu Tükikulu Keskmine muutuvkulu Täitke tabel lõpuni. Tootmiskulu (kogukulu) on püsikulu ja muutuvkulu summa. Püsikulu suurus ei sõltu tootmismahust, seega on see 100. Muutuvkulu leidmiseks tuleb kogukulust püsikulu lahutada. Piirkulu on täiendava tooteühiku valmistamiseks tehtav lisakulu (muutuvkulu suurenemine järgmise toote valmistamiseks. Tükikulu on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks (tootmiskulu jagatis toodete arvuga). Keskmine muutuvkulu on muutuvkulu tooteühiku kohta (muutuvkulu jagatis toodete arvuga). Kogus 1 ...
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemides...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 21:49 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 22:24 Aega kulus 34 minutit 21 sekundit Punktid 13,3/15,0 Hinne 8,9, maksimaalne: 10,0 (89%) Küsimus 1 Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud toota, Valmis kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Kuna alternatiivkuluna käsitletakse parima alternatiivi kasutamata jätmise tõttu saamatajäänud tulu, tuleb antud väide lugda õigeks. Küsimus 2 Kui piirprodukt (=piirtootlikkus) on negatiivne, peab negatiivne olema ka Valmis koguprodukt. Hinne 1,0 / 1...
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k" Milli- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühikust tuhat korda väiksemat ühikut tähis on ,,m" Mega- Mõõtühiku eesliide, väljendab põhiühiku...
firmad järgivad tema algatust. Monopolistliku konkurentsi firma toodangu on ebaefektiivne,kuna selle koguse keskmine kogukulu ei ole minimaalne. Nähtust,kus ühe firma poolt läbiviidud hinnamuutus või mõni muu tootmisotsus mõjutab teiste firmade majandukäitumist,nim firmade vastastikudeks sõltuvuseks. Monopol suudab müüa 12 tooteühikut hinnaga 8 kr/tk,11 ühikut hinnaga 9 kr/tk ja 10 ühikut hinnaga 10kr/tk.seega on 11-nda tooteühiku müügist saadud piirtulu -1 kr ja 12-nda ühiku piirtulu -3 kr Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritaks,oleks tulemuseks d)väiksem tootmismaht ja kõrgem hind Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel aitab selgitada,miks c)hinad automaatselt alati ei kajasta muutunud tootmiskulusid
Mikroökonoomika (MJRI.09.028) Seminarid Helje Kaldaru 2013 1. Majandusteooria metoodika ja optimaalne tarbimisplaan Ülesanne 1.1. Kauba A turu-uuringute tulemusena saadi järgmised andmed kauba hinna ja koguse kohta ceteris paribus (ostjate valmidus osta vastava hinna korral kaupa teatud koguses): Hind 100 50 10 1 Kogus 1 2 10 100 Millist üldist seaduspära märkate? Mida kõrgem on hind, seda väiksem ostetud kogus. Kui uuringu läbiviijad märgivad, et andmed on saadud ceteris paribus, siis millised asjaolud ei ole majanduses muutunud? Tarbijate hulk ja/või sissetulek, raha ostujõud, kauba kvaliteet, tarbijate maitse-eelistused, (veel midagi?). Oletagem, et sama seos kummagi kauba hinna ja nõutava koguse vahel valitseb kõigi mittenegatiivsete (mida see tähendab?) hinda...
AJAARVESTUS 1.Tõeline keskpäev on Päikeseketta keskpunkti ülemise kulmintasiooni moment. 2.Kulminatsioon on tevakeha läbiminek taevameridiaanist 3.Päikeseööpäeva pikkus kõigub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja Päike ei liigu möööda ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioon...
Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4. varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5. ei ükski Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 1. võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 2. juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi...
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted Varude arvestuse aluseks on RTJ 4 Varud Varud on ainelised varad: (a) mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (b) mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; (c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või...
ETTEVÕTTE RAHANDUS KODUTÖÖ 1. AS Trapets toodab seadmeid suurköökidele, s.h matkamiseks vajalikke priimuseid. Muutuvkulud ettevõttes kokku on 350 000. Muutuvkulud ühe priimuse valmistamiseks on 470 , püsivkulud 31 200, ühe priimuse hind on 680. Priimuste läbimüük 1 kuu jooksul on 250 ühikut. (10 punkti) 1. Arvuta ja koosta AS Trapetsi piirkasumiaruanne! (priimused) 2. AS Trapetsi nõukogu ei ole rahul ettevõtte tulemustega ja seetõttu on planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügit...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Graafika Üliõpilane: Õppemärkmik: Õppejõud: Õpperühm: Töö nr: 1 Kuupäev: 6.042012 Päikese keerlemise pikkus e keerlemise pikkus Mitu korda tahad va 20 Mitu korda tahad vaadata? 2 Objektid Protseduurid *Juku Protseduurid olid jaotatud üheks suure *Päike väiksemateks. Väiksemad olid põhilise *Suits (2 tükki - üks liikumisprotseduurid nt. erinevad mõlema korstna juures) sammupikkused. *Aken (pime ja hele) *Auto(mõlemat pidi) Kasutaja võimalused *(jutumullid - 6 tükki) Kasutajal on võimalus valida kui pikk o Objektid programmis sisseminemisperioon ehk kui kaua kee *Viitamiseks erinevatele alguses, enne kui animatsioon pea...
ülesanne 1 Ettevõtte püsikulud on 800 eurot nädalas ja muutuvkulu on 50 eurot tooteühiku kohta. Nõudlusfunktsioon on kirjeldatud mudeliga p(q)=-0,5q+100, kus p on hind ja q tootmismaht. Leid a) kasumi sõltuvus tootmismahust; b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. Andmed: Valemid: 800 eur C(q)= CF + cvq Muutuvkulu (Cv)= 50 eur R(q) = q * p P (q)=-0,5q+100 P = R-C a) kasumi sõltuvus tootmismahust; C(q) = 800+50q R(q) = q(-0,5q+100) = -0,5q2+100q P = -0,5q2+100q-800-50q= -0,5q2+50q-800 Vastus: kasumi sõltuvus tootmismahust -0,5q2+50q-800 b) optimaalne tootmismaht ja sellele vastav kasum. -b -50 q(opt)= 2a = -1 = 50 P(50) = -0,5(50)2 + 50*50-800 = -1250+2500-800 = 450 Vastus: optimaalne tootmismaht on 50 € ja sellele vastav kasum 45...
Apple Ney-Lii Soomets STEVEn paul JOBS Lapsendatud Keskkooli ajal külastas loenguid mis toimusid HP( Hewlett-Packard ) kontoris. 1972. aastal suundus õppima Reed`i Kolledzisse. On ise öelnud järgnevalt: Kui ma ei oleks neid loenguid külastanud, siis ei oleks Mac omanud mitmeid erinevaid fonte, proportsioonis tähevahesid jne. STEVE WOZNIAK Käsitsi ehitatud esimesed arvutid. Suur roll tarkvara loomisel. Lennuõnnetus Juuli 1976 TIMothy d. COOK Liitus 1998.aastal Ülesandeks vastutada ülemaailmse müügi eest. 2007.aastaks äridirektor. APPLE`I ALGUSAASTAD 21-aastane Steve Jobs, 26-aastane Steve Wozniak ja 42-aastane Ronald Wayne asutasid ettevõtte "Apple Computer" 1. aprillil 1976, et hakata müüma arvutit Apple I Arvuti hinnaks 666.66 dollarit. 1977 järgmine arvuti. Hinnaks 1298 dollarit LANGUS Aastast 1978 kuni 1983. Jobs lahkus firmast aastal 1985 suurte erimeelsuste tõttu. 1994.aastal kaebas Apple Microsofti kohtusse kuid kaota...
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C...
Punkti koordinaadid tasandil © T. Lepikult, 2010 Ristkoordinaatteljestik Punkti asukoha määramiseks tasandil kasutatakse kõige sagedamini kaht ristuvat arvtelge, mille nullpunktid ühtivad. Neid telgi nimetatakse sealjuures koordinaattelgedeks ning nad jagavad tasandi neljaks veerandiks. Koordinaattelgedega varustatud tasandit nimetatakse koordinaattasandiks. y II I 1 0 1 x abstsisstelg IV (x-telg) III ordinaattelg (y-telg) algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Punkti koordinaadid tasandil Suvalise koordinaattasandi punkti P asukohta koordinaattelj...
TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Kumb levib kiiremini kas valgus või heli? 2. Kuidas nimetatakse taimi uurivat teadust? 3. Millisel temperatuuril vesi keeb? 4. Mida mõõdavad termomeetrid? 5. Kes on peategelane filmis ,,Ratatouille"? 6. Milline piraat oli Peeter Paani filmis halb? 7. Kes otsib endale aju filmis ,,Võlur Oz"? 8. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? 9. Linastumise ajal oli ,,Titanic" kõigi aegade kalleim film. Õige või vale? 10. Kumb on pehmem kuld või plaatina? TEADUS JA KINO KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Mis ühikut kasutatakse rõhu mõõtmiseks? 2) Kas inimene näeb ultraviolettkiirgust? 3) Millisel aatomi koostisosakesel on nega...
Pöördkehade ruumala arvutamine · Pöördehade ruumala arvutamisel kasutatakse pöördkeha poolküljeristlõike funktsioonivalemit ja määratud integraali. 1) On vaja funktsioonivalemit, millest pöördkeha moodustada. Olgu selleks y = f ( x) 2) Et leida ruumala, tuleb funktsioon võtta ruutu, selle ruutu integreerida ja korrutada - h ( f ( x) ) dx , kus integraali rajad määravad pöördkeha kõrguse x-teljel. 2 ga: V = 0 · Näide KOONUSE moodustumisest: x 1) Võtame näiteks funktsiooni y = ja määramispiirkonnaks X = [ 0; 4] 4 2) Järgmiseks leiame ruumala: 2 4 x 4 4 2 x x3 43 03 4 V = dx = dx = = - = 4 0 0 1...
Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 rahaühikut 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: korporatsioonide aktsiate ostmine 6. Eeldame, et 2004 aastal maksis keskmise, tüüpilise leibkonna ostukorv 14000 rahaühikut
4. Tarbija valikuteooria alused lk 79-100 4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasuli...
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise...
ARVESTUSTEST 4.1. (Ettevõtteteooria) 1. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: a. On firma pika perioodi keskmine kulu kõver U-kujuline b. On kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga c. Piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv-ressursside ühikuid d. On alates teatud punktist tarbja piirkasulikkus igas täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 2. Kuuenda töötaja piirprodukt on (vaata tabel): a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoon...
annaabi.ee 
