KT Excel 2017 (0)

Q: Kuidas peaks toodang jaotuma et varud saaksid ammendatud?

Vastus leiad õppematerjalist: KT Excel 2017

Tallinna Tehnikakõrgkool - Matemaatika - Rakendusmatemaatika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas peaks toodang jaotuma et varud saaksid ammendatud?

Töö esitamise tähtaeg 27.10. 2017 . kella 23.59-ni. Töid palun saata meilile:

RA-11

m p
On antud maatriksid

6 4
2) A*B + BT *A=
1286 1622 954 491
6 4
m p 2m 0
35-m 21+p 0 mp
1460 929 1002 1648

5m-p 3m+2p p-4m -1
17-3m 34-mp 20 2+5m
797 1194 662 815
A= 2m+5p 13-m 25-6m 9
B= m-2p m+2p -33 m-2m
2446 3252 -390 2610
2mp 3m(p-1) (m+4)p 14
18+p 3-m 4 32-m(p+1)
Ülesanne 1. Arvutada
3) detA = -215332
1) 2A - 3B
6 4 12 0
29 25 0 24
2) A*B + BT *A
26 26 -20 -1
-1 10 20 32
4) detB= -253086
3) detA
32 7 -11 9
-2 14 -33 -6
4) detB
48 54 40 14
22 -3 4 2
5) detA+detB=
-468418
5) detA+detB
6) veenduge, et det(AB)= detA*detB
1) 2A - 3B
-75 -67 24 -72
7) maatriksi 4BA pöördmaatriks
55 22 -100 -98
8) A - 1 + 4B -1
70 -28 77 36
px1 + (m-p)x3 - (2m+p)x4 - (3p-m)x5= 160
6) veenduge, et det(AB)= detA*detB
det(AB)= 54497514552 detA*detB= 54497514552
7) maatriksi 4BA pöördmaatriks
0.0009667185 -0.001001535 -0.0008458232 -0.0002358357
-0.0004115616 0.0005806928 0.000556624 -0.0001642687
-0.0001818669 0.0001358188 0.0002209068 0.0008937729
-0.0021371293 0.0021604599 0.0011096312 0.0002654827
8) A - 1 + 4B -1
0.1337051162 -0.0208314325 0.024591513 0.121472528
0.2543641681 -0.2378860204 -0.2383984179 -0.436552878
6 4
0.2283718454 -0.1716546454 -0.2538061495 -0.256446521
m p
-0.4503246418 0.2350657667 0.2518818523 0.3552998699
Ülesanne 2. Lahendada lineaarvõrrandite süsteem Cramer´i valemitega ja kontrollida
2mx1+3px2-x3 + mpx5= 100
12 12 -1 0 24 100 det= -613464
mx1 - 2px2 + mpx3 - 4x4 + (p-1)x5 = -204
6 -8 24 -4 3 -204
3mx1 - (m/p) x2 + px3 - m(p+2)x4= -36
18 -1.5 4 -36 0 -36
(m+p)x2 - (m-p) x3 + mx4 - px5 = 84
0 10 -2 6 -4 84
px1 + (m-p)x3 - (2m+p)x4 - (3p-m)x5= 160
4 0 2 -16 -6 160
detx1
detx2
detx3
100 12 -1 0 24 39759296 12 100 -1 0 24 -22843840 12 12 100 0 24 -7696032
-204 -8 24 -4 3
6 -204 24 -4 3 -22843840 6 -8 -204 -4 3
-36 -1.5 4 -36 0
18 -36 4 -36 0
18 -1.5 -36 -36 0
84 10 -2 6 -4
0 84 -2 6 -4
0 10 84 6 -4
160 0 2 -16 -6
4 160 2 -16 -6
4 0 160 -16 -6
detx4
detx5
12 12 -1 100 24 19362896 12 12 -1 0 100
-11334496
6 -8 24 -204 3
6 -8 24 -4 -204
18 -1.5 4 -36 0
18 -1.5 4 -36 -36
0 10 -2 84 -4
0 10 -2 6 84
4 0 2 160 -6
4 0 2 -16 160
x1= -64.8111315415 X2= 37.2374581068 X3= 12.5452055866 X4= -31.5632147934 x5= 18.4762202835
2mx1+3px2-x3 + mpx5= 100
100
mx1 - 2px2 + mpx3 - 4x4 + (p-1)x5 = -204
-204
3mx1 - (m/p) x2 + px3 - m(p+2)x4= -36
-36
(m+p)x2 - (m-p) x3 + mx4 - px5 = 84
84
m p
px1 + (m-p)x3 - (2m+p)x4 - (3p-m)x5= 160
160
6 4
Vastus: lineaarvõrrandite süsteemis on muutuja m=6 ja p=4 juures teised muutujad järgmiste väärtustega:
x1= -64.8111315415 X2= 37.2374581068 X3= 12.5452055866 X4= -31.5632147934 x5= 18.4762202835
Ülesanne 3. Lahendada lineaarvõrrandite süsteem maatriks võrrandi abil ja kontrollida
B=
2mx1+3px2-x3 + mpx5= 100
A= 12 12 -1 0 24 100
AX=B
mx1 - 2px2 + mpx3 - 4x4 + (p-1)x5 = -204
6 -8 24 -4 3 -204
X=A-1*B
3mx1 - (m/p) x2 + px3 - m(p+2)x4= -36
18 -1.5 4 -36 0 -36
(m+p)x2 - (m-p) x3 + mx4 - px5 = 84
0 10 -2 6 -4 84 x1= -64.8111315415
px1 + (m-p)x3 - (2m+p)x4 - (3p-m)x5= 160
4 0 2 -16 -6 160 x2= 37.2374581068
x3= 12.5452055866
Kontroll: 2mx1+3px2-x3 + mpx5= 100
100
x4= -31.5632147934
mx1 - 2px2 + mpx3 - 4x4 + (p-1)x5 = -204
-204
x5= 18.4762202835
3mx1 - (m/p) x2 + px3 - m(p+2)x4= -36
-36
(m+p)x2 - (m-p) x3 + mx4 - px5 = 84
84
px1 + (m-p)x3 - (2m+p)x4 - (3p-m)x5= 160
160
Vastus: lineaarvõrrandite süsteemis on muutuja m=6 ja p=4 juures teised muutujad järgmiste väärtustega:
x1= -64.8111315415
x2= 37.2374581068
x3= 12.5452055866
x4= -31.5632147934
x5= 18.4762202835
Ülesanne 4.
Šokolaadivabrik toodab kolme sorti šokolaadi: mõru-, piima ja valge šokolaad . Ühe kasti mõru šokolaadi tootmiseks kulub 4 ühikut kakaot,
1 ühik suhkrut ja 6 ühikut piimapulbrit. Kastitäe piimašokolaadi tootmiseks vajatakse 2 ühikut kakaod, 4 ühikut suhkrut ja 5 ühikut piimapulbrit.
Sama koguse valge šokolaadi tootmiseks vajatakse seevastu vaid 5 ühikut suhkrut ja 6 ühikut piimapulbrit.
Laos on 100 ühikut kakaod, 230 ühikut suhkrut ja 330 ühikut. piimapulbrit. Kuidas peaks toodang jaotuma, et varud saaksid ammendatud ?
Mõru Piim Valge Ladu
kakao kogus 4 2 0 100
Det= 44
4x+2y=100
x= 10
suhkur 1 4 5 230
1x+4y+5z=230
y= 30
Piimapulber 6 5 6 330
6x+5y+6z=330
Z= 20
Kuidas jaotada toodang, et varud saaksid ammendatud:
detx
dety
detz
100 2 0 440
4 100 0 1320
4 2 100 880
230 4 5
1 230 5
1 4 230
330 5 6
6 330 6
6 5 330
x= 10
y= 30
z= 20
Kontroll: 4x+2y=100
100
1x+4y+5z=230
230
6x+5y+6z=330
330
Vastus: Varud saavad ammendavalt jaotatud, kui šokolaadi toodetakse järgmiselt: mõru-10, piima-30 ja valget 20 kasti.

.XLS Laadi alla originaalfail 12 lk · .xls · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

320652 Õppematerjali autor

TKTK rakendusmatemaatika Exceli kodune kontrolltöö

Exceli kodune kontrolltöö matemaatika rakendus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Maatriksid

7) ( + ) A = A + A, , R; . 8) ( A) = ( ) A, , R; 9) A ( B C ) = ( A B ) C ; 10) A ( B + C ) = A B + A C ; 11) ( A + B ) C = A C + B C ; 12) ( A B ) = ( A) B, R; 13) AB BA; 14) ( A + B ) = AT + B T ; T 15) ( A B ) = B T AT ; T 16) ( AT ) T = A; 17) ( A) = AT T 1.5. Maatriksite korrutamine MS Excelis Tabelarvutuspaketi MS Excel matemaatikafunktsioonide hulgas on maatriksite korrutamist võimaldav funktsioon MMULT. Eelnevalt sisestatakse Exceli töölehele lähtmaatriksid (trükitakse tabelitena) . Kuna maatriksite korrutamise tulemusena on maatriks, siis tuleb arvutada maatriksi suurust ja märgistada hiirega ruudustik , mis sisaldab sama palju ridu ja veerge kui tulemusmaatriks. Seejarel tuleb funktsioonide ikoonist fx valida MMULT.

Matemaatika

doc

Lineaaralgebra täielik konspekt

T 7) ( + ) A = A + A, , R; 16) ( AT ) T = A; 8) ( A) = ( ) A, , R; 17) ( A) = AT T 1.5. Maatriksite korrutamine MS Excelis Tabelarvutuspaketi MS Excel matemaatikafunktsioonide hulgas on maatriksite korrutamist võimaldav funktsioon MMULT. Eelnevalt sisestatakse Exceli töölehele lähtmaatriksid (trükitakse tabelitena) . Kuna maatriksite korrutamise tulemusena on maatriks, siis tuleb arvutada maatriksi suurust ja märgistada hiirega ruudustik , mis sisaldab sama palju ridu ja veerge kui tulemusmaatriks. Seejarel tuleb funktsioonide ikoonist fx valida MMULT.

Kõrgem matemaatika

doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x

Matemaatika

pdf

Majandusmatemaatika

MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .

Raamatupidamise alused

129

pdf

Juhuslikud sündmused

1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

246

pdf

Funktsiooni graafik I õpik

1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene

Matemaatika

104

pdf

Konspekt

I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. 1.3 N¨ aide | - 5| = -5

Lineaaralgebra

100

pdf

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD 1. ARVUHULGAD …………………………………………………… 2 2. ARITMEETIKA ……………………………………………….…… 3 2.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed ………………………….……. 3 2.2 Hariliku murru põhiomadus ………………………………….…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill ……………?

Matemaatika

Rohkem sarnaseid