köbruke viimine, sisse pööramine Suur ümarlihas Abaluu tagumine pind Õlavarreluu väike Õlalvarre sisse pööramine, köbruke lähendamine ja taha viimine Seljalailihas Viis alumist rinnalüli, Õlavarreluu väike Ülestõstetud käe niudeluuhari köbruke langetamine, õlavarre taha viimine, sisse pööramine Harjaülene lihas Abaluu harjaülene auk Õlevarreluu suur Õlavarre lähendamine köbruke Harjaalune lihas Abaluu harjaalune auk Õlevarreluu suur Õlavarre lähendamine, välja köbruke pööramine ja taha viimine
ANATOOMIA KT3 ÕLAVÕÕTMELIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale
Algus Kinnituskoht Funktsioon Õlavõõtme lihased 1. Kaarnajätke Kaarnajätkelt Õlavarrele Viib õlavart ette õlavarre lihas 2. Suur rinnalihas Rinnakult, rangluult Õlavarreluu suure Lähendab ja põõrab kõbrukese harjale sisse õlavart 3. Abaluu alune lihas Abaluu alt Õlavarreluu väiksele Lähendab ja põõrab kõbrule sisse 4. Suur ümarlihas Abaluu alumiselt Õlavarreluu väiksele Viib taha ja põõrab nurgalt kõbrule sisse 5. Selja lailihas Rinnalüli ogajätketelt, Õlavarreluu väiksele Viib õlavart taha ja rindkere nimme kõbrule põõrab sisse s...
mediaalsele servale), tõmbab õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole Abaluutõstur(kaelalülide ristijätketelt abaluuni), tõstab abaluid üles Kõhu lihased Seljalailihas(niudeluuharjalt õlavarreluu väikekõbrukese harjale), õlavarre alla ja taha viimine Trapetslihas(kuklaluult ja rinnalülidelt abaluuharjale, õlanukile ja rangluule), tõstab ja langetab õlavöödet Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele
Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Abaluu harjaülisest august. Õlavarreluu suure köbrukese Õlavarre eemaldamine. keskmisele osale. Deltalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *eesmine osa rangluu lateraalselt Õlavarreluu deltalihasmisele *eesmine osa õlavarre viimine kolmandikult. köbrusele. küljele ja ette. (õlavarre anteversioon, *keskne osa õlanukilt. aduktsioon ja siserotatsioon). *tagumine osa abaluuharjalt. *tagumine osa õlavarre viimine taha. (abdutseerib õlavart). 65
Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps br...
LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse
Liikumine: ümber vertikaaltelje, ümber sagitaaltelje; pöörlemine ümber frontaaltelje. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikuvus, liigutusulatus. Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldised: • liigesemokk • kaarnajätke Liikuvus: ümber 3-telje: frontaaltelg, sagitaaltelg, vertikaaltelg, supinatsioon. Liigutusulatus: õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Kõige ulatuslikum on õlavarre liikumine külgmisesse seisu. 8. Õlaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Õlavarre ette viimine: • Deltalihase eesmine osa-innerveerib kaenlanärv • Suur rinnalihas Õlavarre taha viimine: • Seljalailihas • Deltalihase tagumine osa- innerveerib kaenlanärv • Väike ümarlihas- innerveerib kaenlanärv Õlavarre eemaldamine: • Harjaüline lihas- innerveerib abaluuüline närv • Deltalihas tervikuna- innerveerib kaenlanärv Õlavarre lähendamine: • Seljalailihas
süveneb. Sidemed: kaarnajärke-õlavarreluuside, õlavarre-kakspealihase pika pea kõõlus, mis algab liigese seest. Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 8. Õlaliigesele toimivad lihased: 1) Õlavarre ettetoomine: deltalihase eesmine osa, suur rinnalihas, õlavarre–kakspealihas, kaarnajätke- õlavarrelihas. 2) Õlavarre taha viimine: deltalihase tagumine osa, suur ja väike ümarlihas, harjaalune lihas, õlavarre kolmpealihas, seljalailihas. 3) Õlavarre eemaldamine: harjaülene lihas, deltalihas tervikuna. 4) Õlavart lähendavad: deltalihase eesmine ja tagumine osa, suur rinnalihas, abaluualune lihas, suur ümarlihas, seljalailihas. 5) Sissepööramine: suur rinnalihas, deltalihase eesmine osa, abaluualune lihas, seljalailihas 6) Väljapööramine: väike ümarlihas, harjaalune lihas, deltalihase tagumine osa. - innervatsioon: 1) Deltalihas – õlavarrepõimiku kaenlanärv
Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest lähtuvatest retseptoritest, seega suuraju koore erutusseisund on vähenenud. On täheldatud seos lihaspinge ja siseelundite pingeseisundi vahel. Lihase lõdvestuse ja ns erutusseisundi seos võimaldab mõjustada emotsioone – end rahustada – autogeense treeningu alus. 15. Lihaste düspalanss – lihased pole tasakaalus Olulisemad lihasaparaadid: õlavarra kakspealihas – õlavarre kolmpealihas; kõhu sirglihas – lülisambasirgestaja; niude-nimmelihas – suur tuharalihas; reie nelipealihas – reie tagaküljelihased -Tugevalt pingestuvad lihased: pea- ja kaelarihmlihas; abaluutõstur; suur rinnalihas; niude-nimmelihas; reie nelipealihas -Nõrgalt pingestuvad lihased: kaela eeskülje lihased; trapetslihas, romblihas; kõhu sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased; reie tagumise külje lihased 16. Rüht.
horisontaal- fleksioon -sternokostaalne pea teeb ekstensiooni -klavikulaarne pea teeb õlavarre fleksiooni (kuni 60 kraadini) M. pectoralis 3.-5. roie pr. coracoideus -abaluu -skapulo- pectoralis minor protraktsioon kostaalne liiges medialis et -abaluu +sternokos- lateralis
65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-
64. Õlavöötme lihased: Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt,
transversus colli III-V kaelanärvi vent haru kaela lihased & nahk, turja nahk rangluuülesed närvid – nn. õlaliigese ja rinnapiirkonna nahk supraclaviculares abaluuülene närv – n. suprascapularis harjaülene ja harjaalune lihas abaluualused närvid – nn. subscapulares abaluualune lihas lihase-naha närv – n. musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n
Valged kiud on võimelised tugevamini ja kiiremini kontraheeruma, aga nad väsivad kiiresti. Punased lihaskiud on aeglasema ja nõrgema kontraktsiooniga, kuid on võimelised kestvamaks tööks. Pideva treeningu tagajärjel lihaskiud jämenevad, nende jõud ja vastupidavus suurenevad. Lihaste koostöö Lihased ei tööta üksikult vaid rühmadena. Lihased, mis teostavad vastupidiseid liigutusi nimetatakse antagonistideks e vastandtoimelisteks näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre kolmpealihas. Üheaegselt sama liigutuse teostamisest osavõtvad lihased on sünergistid e koostoimelihased näiteks õlavarre kakspealihas ja õlavarre- kodarluulihas. Ka ühe ja sama lihase erinevad osad võivad vastandlikult funktsioneerida näiteks trapetslihas. Lihase alguskoht, kinnituskoht ja funktsioon Õlavarre kakspealihas m biceps brachii Algab mõlema peaga abaluu ülemiselt (õlanukmiselt osalt), kinnitub kodarluu keskele. Funktsioon: painutab küünarvart.
Lihaste ülesanded Koljupealne lihas- Need lihased muudavad kokku tõmbumisel näo avade kuju ja asendit ning annavad näole iseloomuliku ilme. Peapööritajalihas- Lihas suundub põiki-üles tahapoole, kinnitub oimuluu nibujätkele ja kuklaluule. Ülesanne on pead painutada, kallutada ja pöörata. tõstavad ja pööravad pead Trapetslihas- Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlevöödet allapoole. Fikeseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast. lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest. liigutab õlavart Suur rinnalihas- Kokku tõmbudes langetab ülestõstetud käsivart ning kui see on juba langetatud, siis liigutab õlga ettepoole, kumerdades selga. Lisaks võib tõsta rinnaõõnt. viib õlavart ette Seljalihas- Tõmbab õlavart taha ja allapoole, roteerib sissepoole, langetab ülestõstetud kätt. Õlavarre kolmpealihas- Sirutab küünarvart üle käsivarre. sirutab küü...
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas ...
3 Venemaal, Ida-Euroopas ja USAs, eriti New York City's. Nüüd tegeletakse tänavatreeninguga terves maailmas. Tänavatreening on kombinatsioon kergejõustikust ja vabaharjutustest. Street Workout on tänapäevasem versioon keharaskuse treenimisel. Street Workout tiimid ja võistlused toimivad ülemaailmselt. (Wikipedia.org) Tavaline treening koosneb füüsilistest harjutustest nagu rippes kätekõverdused, kätekõverdused, harjutused õlavarre kolmpealihasega, kõhulihaste harutustest ja kükkidest. (Wikipedia.org) Mõned peamised kasud, mida tänavatreening annab: · See on täielikult tasuta · Saab harrastada absoluutselt igal pool väljas ja siseruumides · Varustus võib selleks täielikult puududa · Sellega kaasneb tervislik eluviis (Wikipedia.org) 4 2. JÕUTREENING
................................................................................................ 30 2. Alajäseme pindmised lihased: ................................................................................................ 31 2 Ülajäseme pindmised lihased 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii Algus – asub õlavarre esiosas õla ja küünarnuki vahel. Mõlemad lihase pead algavad abaluust ja liituvad, moodustades ühe lihase kõhu, mis kinnitatakse ülemisele käsivarrele. Kinnituskoht – mõlemad lihase pead liituvad ühiseks lihaskääviks, mis kinnitub kõõluse abil kodarluu köpruse külge. Funktsioon – põhifunktsioon küünarnukis, kus see painutab käsivart. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m
3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena). Liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje 180° ulatuses. Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida 300° ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles. 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33
25. Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. . 3 Tallinn Abiseadeldiseks liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: ümber frontaaltelje toimub õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje toimub õlavarre pöörlemine- pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 26. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: küünarliiges on liitliiges, milles liigenduvad õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Abiseadeldiseks võruside. Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-
Õlaliiges: On keraliiges, mille moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Liigesepea on väiksem kui pool kerapinnast, liigeseõõnsuse servale kinnitub võrukujuline liigeseõõnsusemokk, mille tõttu liigeseõõnsus süveneb. Õlaliiges on kõige liikuvam liiges. Liikumine toimub ümber kolme telje: Ümber frontaaltelje - õlavars ette-taha. Ümber sagitaaltelje - eemaldamine-lähendamine. Ümber vertikaaltelje - õlavarre pöörlemine. 29. Küünarliiges: On liitliiges milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar- ja kodarluu. Selle koostisesse kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges. Õlavarre-küünarluu liiges on tigu- ehk vintliiges. Lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges. Liikumistelgi on kaks: Ümber frontaaltelje toimub sirutus ja painutus.
Lateroventraalne ristluu-saba lihas - Ristluu ja nimmelülid, sabalülide Sabalülide kehad ja ristijätked külgedele liigutamine m. sacrocaudalis ventralis lateralis ristijätked EESJÄSEME LIHASED Abaluu lihased Lateraalsed lihased Harjaülene lihas - m. supraspinatus Abaluu harjaülene auk, (eq:) Õlavarreluu suur köbruke Õlaliigese sirutamine ja õlavarre abaluukõhr, harjaülene auk, eemaldamine abaluuhari Harjaalune lihas - m. infrasipnatus Abaluu harjaalune auk, abaluuhari Talitlemine lateraalse kollateriaalsidemena, karnivooridel
Kaelapikklihas Kolmandast Eesmise Atlase Pea ja kaela venitamine (kaelalülide rindkereselgroolülist kaareni/võlvini osas) Selg Trapetslihas* Algab kuklaluult, kaela- Abaluule kinnitub Liigutab abaluud, kuid eelkõige hoiab M. TRAPEZIUS ja rinnalülide ta õlavarre liikumisel seda paigal ogajätkedelt Seljalailihas* VII-XII rinnalüli, Õlavarreluu väike Tõmbab ülestõstetud või etteviidud M. LATISSIMUS DORSI nimmelülide ogajätked, köbruke(ülaosa) õlavart hoogsalt alla ja taha; rindkere-nimme lähendab eemaleviidud õlavart
Algab kolme osana: Lihaskiud konvergeeruvad eesmine osa rangluu Deltalihase eesmine osa teostab Õlavöötm allapoole ja kinnituvad Deltalihas lateraalselt kolmandikult, õlavarre anteversiooni, elihased õlavarreluu keskne osa õlanukilt, aduktsiooni ja siserotatsiooni. deltalihasmisele köprusele. tagumine osa abaluuharjalt. Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt
2. rangluudevaheside 3. roide-rangluuside 28. Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 29. Küünarliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2
7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14. Õlavarre-kodarluulihas painutab küünarliigesest küünarvart, väljapööraja, sissepööraja(26). (19 küünarvarre lihast toimivad sõrmele ja käele). 15-16 vaagnavöötme lihased 15. Niude-nimmelihas siseelundite taga, ta on praktiliselt vastu selga, viib reit ette (41) 16. Suur tuharalihas reie tahaviija (15) 17 -22 Reie lihased. 17
tuped Deltalihas / Kimbud algavad Õlavarreluu Tõstab käsivart musculus rangluult ja väliskorpusele horisontaalselt , deltoideus abaluult ette ja taha liigutamine Suur ümarlihas abaluu alumine õlavarreluu õlavarre nurk väikeköbrukese retroversion, hari abduktsioon, siserotatsioon Väike ümarlihas abaluu lateraalne õlavarreluu õlavarre serv suurköbruke välisrotatsioon, abduktsioon
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3. mediaalne pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalam. c) kinnitub tugeva kõõlusega küünarnukile. d) toimides küünarliigesele, sirutuvad õlavarre kolmpealihas ja küünarnukilihas küünarvart. Õlavarre kolmpealihas tõmbab vähesel määral õlavart taha mediaalsele. ? 10. Niude-nimmelihas: a) nimeta osad (2); b) millistelt luudelt need algavad; c) millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Niude-nimmelihas: a) suur nimmelihas ja niudelihas; b) 1. algab viimaselt rinna lülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt; 2. algab niudeluu augult; c) nn sprinterlihas 11
2. Pöid - pöialuud (5) 3. Varbad varbalülid (14) 5. Mida võib öelda lihase kohta, kus on sõna: Triceps 3 pead Dicastricus 2 kõhtu Flekson painutaja Ekstensor sirutaja Rectus sirglihas 6. Deltalihas: Ladina keelne nimi - Musculus deltoideus Algus algab 3 osana: Eesmine osa rangluult F: ettepainutus ja sissepööre Keskne osa õlanukilt Eesmine + tagumine F: lähendamine Tagumine osa abaluuharjal F: tahapainutus ja väljapööre Kinnitus õlavarre külgpind Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon 7. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side) - Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid
patsiendi seljatagusel abistajal asetada üks käsi patsiendi voodi poolse õlaliigese alla (pilt 15), küünarvars voodil (pilt 16) (teine abistaja abistab käe alla panekul). Teine käsi asetada patsiendi teisele õlaliigesele (pilt 16). Näopoolsel abistajal haarata patsiendi voodipoolse käe küünar- ja randmeliigesest (pilt 17). Abistajate lähteasend ja joondumine väljaaste voodist kaugema jalaga patsiendi voodipoolse õlavarre järele (pilt 17, 18). Töösuund õla pööramisel on patsiendi voodipoolse õlavarre suunas (pilt 19, 20). Pilt 15 Pilt 16 Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Pilt 17 Pilt 18 Pilt 19 Pilt 20 11
Vöötlihased e skeletilihasd Silelihased Südamelihas ( myocardium ) Vöödilised ja luude küljes Ei ole vöödiline Ainult südames Tahtele alluvad Elundite seintes Vöödiline Tahtele ei allu Tahtele ei allu 15. Inimese lihastik (nimetused jooniselt ). Tähista joonisel numbritega: 1. näolihased 2. kaelalihased 3. deltalihas 4. suur rinnalihas 5. õlavarre kakspealihas 6. välimine kõhu põiklihas 7. kõhu sirglihas 8. rätsepalihas 9. reiesirglihas 10. külgmine pakslihas 11. keskmine pakslihas 12. pikk varvastesirutajalihas 13. trapetslihas 14. õlavarre kolmpealihas 15. seljalihas 16. suur tuharalihas 17. reie kakspealihas 18. kaksiksääremarjalihas 19. kannakõõlus Kordamine: Tähista õige(d) vastus(ed). 1. Küünarvarre painutamisel õlavarre kolmpealihas Lõtvub Tõmbub kokku 2
Talitlus ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt 3)Silelihased Ehitus pikad, otstest pikenevad Paiknemine organismis veresoonte ja siseelundite seintes Talitlus tõmbuvad aeglaselt kokku, ei allu tahtele 4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid
eesmine pind Väike rinnalihas (m. pectoralis III-V roie Abaluu kaarnajätke Langetab abaluu lateraalset nurka minor) Eesmine saaglihas 8 või 9 ülemist roiet Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette-küljele, tõmbab ning ülemine ja alumine abaluu alumist nurka ette, õlavarre nurk tõstmine kuni vertikaalasendini Sisemised roietevahelised Iga roide ülemine serv Naaberroide alumine serv Roiete langetamine, s.o välja-hingamine (interkostaal-) lihased Välimised roietevahelised Roide alumine serv Naaberroide ülemine serv Roiete tõstmine, s.o sisse-hingamine (interkostaal-) lihased
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustava...
õlavarreluud-pikk toruluu 2. küünarvarreluud (küünar ja kodaruluu) Käe luud(randmekämbla luud ja sõrmelülid) 17.Õlaliiges:nimetage liigenduvad luud,liigesetüüp,liikumine. Õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldiseks : 1. liigesemokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1. frontaaltelje ümber toimub õlavarre liikumine ette ja taha; 2. sagitaaltelje ümber toimub eemaldamine ja lähendamine; 3. vertikaaltelje ümber toimub õlavarre pöörlemine-pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine. 18.Küünarliiges: nimetage liigenduvad luud, liigesetüüp, liikumine. Küünarliiges on liitliiges mille koostisse kuulub 3 liigest: 1. õlavarre-kodarluu liiges, mis on keraliiges; 2
4.Liikumatu seondus-luud on kokkukasvanud ja Seljalihased Trapetslihased, Sirutavad selga liikumatud. Liikumatu seondus on näiteks Kolju seljalailihas viivad õla varre õmblused. Poolliikuv seondus- Nende luude ühendus ei taha ole nii suur kui liigestega ühendatud luudel, kuid Rinnalihased Suur rinnalihas Viivad õlavarre ühenduskohad ei ole ka jäigad. Poolliikuv seondus on ette näiteks selgroolülidel. Liikuv seondus e. liiges- on Kõhulihased Kõhusirglihas Hoiavad selline kahe või enama luu ühendus mis võimaldab neil siseorganeid liikuda. Liikuvad seondused on näiteks põlveliiges ja õiges asendis. puusa liiges
Laboratoorne töö nr. 3 Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris.
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E ...
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges )
keraliiges liikumine- ümber kolme telje vertikaal- õlavöötme ette ja taha viimine sagitaal- õlavöötme tõstmine ja langetamine vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. õlaliiges- abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea keraliiges abisead- liigesemokk liikumine- ümber kolme telje frontaal- õlavarre liikumine ette ja taha sagitaal-eemaldamine ja lähendamine vertikaal- õlavarre pöörlemine(pronatsioon, subinatsioon ja koonusliik) 29. küünarliiges- õlavarreluu, küünar- ja kodarluu liitliiges abisead. võruside Küünarliigese koostisse kuulub 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges( keraliiges) õlavarre-küünarluu liiges( tigu- ehk vintliiges )
äravoolu ajust) HETEROHTOONSED Musculus sternocleidomastoideus o: manbrium sterni + extremitas sternalis claviculae i: processus mastoideus (temporale) + linea nuchae superior (occipitale) f: ühepoolne -> pöörab pead (nägu vastassuunas üles); kahepoolne -> painutab kaela ette Platysma ÕLAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus supraspinatus o: fossa supraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlaliigese õlavarre retroflexio-abductio-rotatio -> tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse Musculus infraspinatus o: fossa infraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlavarre välisrotatsioon, retrofleksioon, aduktsioon + stabiliseerimine Musculus deltoideus
sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges: · liigenduvad luud abaluu ja õlavarreluu · liigese pinnad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea · liigese tüüp - keraliiges · Abiseadeldised - liigeseõõnsusmokk · Liikumine ümber frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha; ümber sagitaaltelje liikumine külgsuundades, s.o. eemaldamine ja lähendamine; ümber vertikaaltelje õlavarre pöörlemine (pronatsioon ja supinatsioon ning koonusliikumine) 29. Küünarliiges: · Liigenduvad luud õlavarreluu, küünar- ja kodarluu · liigese pinnad küünarliigese koostisse kuuluvad 3 liigest: õlavarre-kodarluu liiges (keraliiges), mille moodustavad õlavarreluu-pähik ja kodarluupea lohk
Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine Sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine Vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (st. ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Abiseadeldis on liigesemokk. Õlaliiges on keraliiges. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavarre pöörlemine Sagitaaltelje liikumine külgsuundades (eemaldamine ja lähendamine) Frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha 29. Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu. Selle koosseisu kuulub 3 liigest: Õlavarre-kodarluu liiges keraliiges Õlavarre-küünarluu liiges tiguliiges Kodar-küünarluu liiges ratasliiges
keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)?
keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)?
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad...
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
