Õietolm sisaldab rasvu, süsivesikuid, valke, mineraalaineid vitamiine ja teisi aktiivseid ühendeid. Õietolmust on leitud 28 keemilist elementi, sealhulgas magneesiumi, naatriumi, niklit, titaani, kroomi, rauda, joodi jne. Suir Suir on mesilaste poolt ümber töödeldud õietolm, mis on vitamiini-, ja valgurikas. Lisaks sisaldab mineraalsooli ja orgaanilisi happeid, vähesel määral ka fermente ning hormoone. Nõnda võiks öelda ka, et suir on õietolmuga võrdsete omadustega omamoodi õietolmu kontsentraat. Selle toiteväärtus on nii kõrge, et inimene võiks suirast elada, kuid maol poleks siis enam looduse poolt loodud rolli.Juba õitelt korjamise ajal niisutavad mesilased õietolmuteri sülje või nektariga ja veeretavad väikesteks tombukesteks, lisades juurde mett. Töömesilased kannavad õietolmu tarusse, asetavad selle kärjekannudesse ja tambivad oma peaga kinni. Ühte kärjekannu paigutatakse tavaliselt kuni 18 õietolmutombukest. Kärjekannud
.........................................................5 5Kokkuvõte............................................................................................................. 5 6Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 6 Sissejuhatus Kevadeti tärkab eestis taas loodus, puud muutuvad roheliseks, lume sulades hakkavad lilled õitsema. Paljude jaoks ei ole kevad nii ilus aeg, kuna õitsevad lilled hakkavad levitama õietolmu. Taim kasutab õietolmu n.ö paljunemiseks seega õhus võib olla miljoneid õietolmu osakesi, mis põhjustab kuni 10% eestlastele allergiat. Siiski on õietolmus ka palju positiivset ja kasulikke aineid. Käesolevas referaadis teengi kokkuvõtte õietolmus: kust seda saadakse, milleks kasutatakse ja palju muud. 1 Õietolm Õietolm, nagu ka nimetus ütleb, kujutab endast väikeseid, inimsilmale nähtamatuid tolmuosakesi, mis kannavad ka taimse seemneraku nime. Erinevad taimed
..................................................6 2 Sissejuhatus Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õitseb maist septembrini. Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks
õietolmu. ....................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 2 Sissejuhatus Siin tuleb juttu mesilaste korjebaasist kust saab teada seda,et kust nad omale nektarit ja õietolmu korjavad, nende korjetüüpidest ja ka nektarist on siin lähemalt kirjas. 3 Mesilaste korjemaa Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Korjeobjektid.
Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida putukas aeg-ajalt jalgadega kokku pühib ja tagajalgade külge paigutab. Sealt edasi paigutatakse õietolm kärjekannudesse ning segavad sellesse mett. Nii tekib suir. Nende suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba,
Mesilased Mesilasi on neli liiki. 1.Hiidmesilane 2.Kääbusmesilane 3.India mesilane 4.Meemesilane · Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. ·
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad
jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg Mesilaspere Emamesilane on pere kõigi liikmete ema. Ema kohuseks on muneda. Emamesilane on kõige pikema elueaga pereliige, kes võib elada 3-5- aastaseks. Töömesilased on pere põhiliikmed, kes teevad kõiki töid: koristavad, söödavad järglasi, ehitavad kärgi, nõelates kaitsevad kodu, töötlevad õietolmu ja mett. Töömesilased võivad korjeajal elada vaid mõne nädala, kuid sügisel sündinud elavad järgmise kevadeni. Lesed on peres vajalikud ainult paljunemiseks. Peres on 200-500 leske. Elueaks on neil poolteidt kuud ning nõela neil pole. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg
Toitained Uued maasikataimed Alamsüsteemid: Õied Maasikad Eraldab õietolmu, sellest Viljas on seemned, saavad putukad õietolmu. mille abil saab taim Meelitab putukaid samuti paljuneda välimusega õietolmu koguma. Varred
Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine *Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja
kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. · Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. Huvitavat: · Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat
Kõiki neid taimi võib klassifitseerida saagi iseloomust, õitsemisajast ja kasvukohast olenevalt. Saagi ja iseloomu järgi saab meetaimi jagada järgmiselt: · õietolmutaimed · nektari- ja õietolmutaimed · ainult nektarit andvad taimed. (Rohtla, 2001) Õietolmutaimed eritavad nektarit vähesel määral või ei erita seda üldse. Mesilased külastavad nende taimede õisi varakevadel või intensiivsel haudmekasvatamise ajal, kui nektarit eritavatelt taimedelt ei saa õietolmu piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001)
Mesi, taruvaik ja õietolm Tartu Kunstikool Helen Lepiku 2011 Mesi · Mesi on meeldiva lõhnaga veniv vedelik, mida toodavad mesilased õite nektarist või mesikastest · Eristatakse kaht tüüpi mett: naturaalne ja mittenaturaalne mesi · Aja möödudes mesi kristalliseerub ja muutub kõvaks · Mee kvaliteeti hinnatakse värvuse, maitse ja lõhna järgi Mee keemiline koostis · Enam kui 300 ainet - süsivesikud, orgaanilised happed ja nende soolad, lämmastikuühendid (aminohapped, valgud jne), mineraalained, vitamiinid, hormoonid, fermente, eeterlikud õlid, värvaineid, tärpentiniühendeid, steroide, fosfatiide ja lipiide Mee eelised teiste suhkrutoodete ees · Ei ärrita seedetrakti limaskesta · Organism omandab selle kiirelt ja kergelt · Vallandab organism energia lühikese aja jooksul · Võimaldab aktiivse eluviisiga inimestel taastada energiat kiirelt · Läbib paremini neerusi...
Sissejuhatus Antud referaat on koostatud mesinduse kursuse raames. Referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade meetaimedest. Oma töös selgitan, mida mõistetakse meetaimede all; kuidas ja mille alusel neid klassifitseeritakse; millal millised meetaimed õitsevad ning tutvustan ka osasid meetaimi lähemalt. 3 Meetaimede klassifikatsioon Meetaimed on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. [1] Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2] Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris)
meetodeid jne Sotsiaalmajanduslik · Inimese ja looduse vastastikune koostoime · Säästva majandamise rakendamine · Kasutatakse lisaks maastiku planeerimine Kompleksprofiil Joonis, kus on kujutatud maastiku profiili ja selle iseloomulike omadusi, nt asimuut, pinnavorm, pinnakate, mullaliik, taimkatte tüüp, maastikutüüp jne. Koosneb 3 osast: profiiljoonest, plaaniribast ja komponentide tabelist. Õietolmu diagramm turba läibilõige, millest leitud õietolmu alusel saab analüüsida taime levikut jne Koosneb: ajaskaala, sette sügavus ja koostis, õietolmu esinemine Uuritavate objektide süstematiseerimine: 1. Koroloogiline lähedalasuvate komplekside ühendamine üheks suureks ja hierarhiliseks grupiks 2. Tüpoloogiline ühte gruppi ühendatakse ühte liiki üksused Rajoneerimise üksused kordumatud, millele lähenetakse individuaalselt.
taru seinatel. Mesilashaigusi on siiski küllalt raske kindlaks määrata ilma laboratooriumi abita, see võib õnneks minna ainult kogenud mesinikel või vastava väljaõppe saanud isikutel. Kui nähakse surnud mesilasi, siis võidakse ekslikult koheselt arvata, et tegemist on mesilashaigusega, kuid tegelikkuses võib täiskasvanud mesilaste ja haudme suremist põhjustada ka mürgiste pestitsiidide tarvitamine. Taimede pritsimisel õietolmu ja nektarisse sattunud mürki kannavad mesilased tarru ning seejärel antakse mürgine nektar amm-mesilastele ja haudmele edasi, mistõttu need surevad. Õietolmu koguvad mesilased ise õietolmu üldjuhul ei söö, vaid on ainult selle edasikandjateks tarru kärjekannudesse. Amm- mesilaste ja haudmemürgitus võib ilmneda palju hiljem, kui mürki sisaldavat õietolmu tarvitatakse toiduks. Haiguse võimalikul puhkemisel on mesinikel vaja
Maailmas on umbes 20 000 erinevat mesilasliiki. Mesilased elavad kolooniates, mis koosnevad mesilaste kuningannast, töömesilastest ja leskedest. Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna. Töömesilased ja mesilaskuninganna on emased aga ainult mesilaskuninganna on paljunemisvõimeline. Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad tarusid, koguvad õietolmu ja nektarit, et toitu kolooniat ning hoolitsevad ka järglaste eest. Leskede ainsaks tööks on paaritumine kuningannaga. Mesilaskuninganna ainsaks ülesandeks on munade munemine. Mesilased mürk asub keha tagaosas paiknevas astlas ning ainult emased mesilased nõelavad. Seda põhjustab muneti, mis on emastel mesilalastel paljunemise eesmärgil. Kuninganna kasutab oma munetit nii munade munemiseks kui ka kaitsevahendina nõelamiseks. Viljatud emased, teise nimega töömesilased ei mune
Bioloogilise suguluse tõttu esineb sageli ristuv allergia kasega. · Sarapuu Sarapuu õitseperiood on varakevadel - märtsis ja aprillis, sooja talvega aastal juba veebruaris. Tihti esineb ristuv allergia teiste varajaste õitsejatega. Võimalik on samaaegne allergia sarapuupähklite vastu. · Kask Erinevate kaseliikide õietolm on väga agressiivne ja laialt levinud allergeen. Põhiline õitsemisaeg on aprillist juunini, mil õietolmu kontsentratsioon õhus on kõige kõrgem. Kuna kase õietolmu allergeenne ehitus sarnaneb mitmete puu- ja juurviljade allergeenidega, siis võivad kase õietolmu allergia all kannatavad inimesed olla allergilised ka õuna, kiivi, tomati, porgandi jt puu- ja juurviljade vastu. · Heintaimed ja teraviljad Kõige levinumad õietolmuallergeenid. Heintaimede liigid on omavahel nii lähedalt suguluses, et immuunsüsteemil on peaaegu võimatu neid eristada. Nii et kui inimene on ühe heintaime
(Nektar on magus vedelik , mis tekib meenäärmetes sügaval õie sees.) Õiel askeldades satub tolmuselt putukalt tolmuterasid kleepivale emakasuudmele, aga ta võib seda ka järgmisele õiele edasi kanda. Putuktolmlejatel on tavaliselt suured ja värvilised õied. Tuultolmlejate õied on tavaliselt väiksed ja silmatorkamatu värvusega, kuid need peavad olema tuulele avatud: hästi väljaulatuvate tolmukate ja emakatega. Nii raputab tuul õietolmu kergesti õiest välja ja kannab emakasuudmetele. Tuultolmlejatel moodustub väga palju väikseid kergeid tolmuteri, mis võivad levida kaugele. Vili Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. Pärast viljastamist toimub sigimikus palju muutusi, kuni seemnealgmetest
5 jõu mudel 1. TÖÖSTUS 1.1. Meie ökosokolaadi valmistatakse Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Kure- Vaeste talu õuel on 100-ruutmeetrine karphoone, kus toimub põhiline sokolaadi valmistamine. Vastupidiselt kakaole töödeldakse talunikelt saadud taruvaiku ning õietolmu kohapeal. 1.2. Tähtsaimaks tooraineks on meie firmal loomulikult kaokao. Pealtnäha tundub selle olemasolu loomulik ning lihtne, kuid tegelikult kaasneb sellega palju tööd. Nimelt: Pruunistunud kakaoubade kuivatamisele päikese käes järgneb röstimine, mis lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb kakaooad kergemini jahvatatavaks. Tööstuses kakaooad peenestatakse kakaomassiks, millest omakorda pressitakse välja rasv, mille järel saadakse kakaovõi
Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta
ja soomused avanevad, et seemneid välja lasta. Mõned liigid, näiteks keerdokkaline mänd, vajab käbide avanemiseks kõrvetavat päikesepaistet või metsatulekahju. Elutsükkel Okaspuudel on isas- ja emasõied eraldi. Emasõied on käbikujulises õisikus. Emaskäbid sisaldavad emassugurakke, mis tavaliselt paiknevad iga soomuse ülapoolel. Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest. Isaskäbid toodavad õietolmu iga soomuse alaküljel asuvas kotikeses. Küpsenult avanevad isaskäbi soomused ja paiskub õhku õietolmu, mis tuulega kandub emaskäbidele. Kui õietolm on levitatud, kukub isaskäbi maha. Emasõisik puitub käbiks, seemned arenevad käbi sees, mis võib jääda puu külge mitmeks aastaks. Töönduslikud okaspuud Okaspuud kasvavad kiiresti suureks ja nende puitu kasutatakse sageli ehitusmaterjalina või toormena paberi valmistamisel. Okaspuude puitu peetakse
Seda nimetatakse õhutakistuseks. Näiteks autodel katsetatakse tuuletunnelis, kui suur on auto õhutakistus. Mida suurem see on, seda rohkem energiat peame kulutama, et autot õhus edasi suruda. Järelikult seda rohkem läheb ka kütust, - meie raha, ja seda rohkem reostame me loodust. Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad, ka imetajad, näiteks nahkhiired Õhk ja taimed Taimed paljunevad seemnetega. Et viljad ja seemned tekiksid, peab taim õitsema ja tolmlema. Tolmlemine on õietolmu sattumine õie keskel asuvale emakasuudmele. Taimed, mis kasutavad tolmlemisel tuule abi, on tuultolmlejad. N: teraviljad, kask, lepp. Tuultolmlejad taimed õitsevad varakevadel.
Puuri regulaarne puhastamine Hobune allergia kõõmale ja karvale SIR ei ole valikraviks! Allergikule sobivad seega kalad, kilpkonnad, madu, erakvähk Kokkuvõtteks on loomaallergia levinud ja tõsine probleem ÕIETOLMUALLERGIA Pollinoos haigus, mida põhjustab ülitundlikkus tuultolmlejate puude ja taimede õietolmule Õietolm kandub kuivade tuuliste ilmadega sadade kilomeetrite kaugusele, pärast vihma raiheina allergeenid õhus Äikesetormiastma - äikese ajal on püsiv õietolmu ja seeneeoste kõrgenenud kontsentratsioon. Tormile eelnenud suure õhuniiskuse tõttu lendunud õietolm lõhustub, vabastades väikesi allergeene sisaldavaid partikleid, mis lenduvate saasteosakestega (heitgaaside süsinikosakesed) või üksi penetreeruvad väikestesse hingamisteedesse. Seega äikesetormi ajal võib siiani kerge astmaga haigel tekkida äge, peaaegu fataalne või fataalne astmahoog. Siseruumides samuti sisaldab suuri osakesi, langeb pindadele, võib aastaringselt olla
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putuk...
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm
GMO MIINUSED 1. Väga kahjulik tervisele ning tagajärjeks võivad olla haigused (nt vähk) 2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7
Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on muidugi kurikuulus heinapalavik: vesine allergiline nohu, silmade kipitus ja punetus, vahel ka nahalööve; astmaatikutel võib lisanduda astmahoog. Teistel aastaaegadel võivad astmaatikuid kimbutada puude tolmlemine ja hallitusseente spoorid. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva tolmega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks.
Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel. Õisikute bioloogilised ülesanded: pikeneb õitsemisaeg, teevad õied nähtavaks. Õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele on tolmlemine. Isetolmlemine või võõrtolmlemine...
Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas. Emasõie osad: · kroonleht · tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja.
vanemates ahiküttega majades. Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. ÕIETOLMUD Puude õietolm Õietolmu hooaeg algab varakevadel puude õietolmuga. Peamisteks allergiahaiguste põhjustajateks meie kliimas on lepa, sarapuu ja eriti kase õietolm. Olenevalt ilmast (varasel kevadel) võib lepa õietolmu esineda õhus juba veebruarikuul. Nõrgema allergiseeriva toimega on paju, tamme, vahtra, jalaka, pärna, papli ning okaspuude männi ja kuuse õietolm. Taimede õietolm Taimsetest allergeenidest kõige olulisem on kõrreliste heintaimede (timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima
Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud aja on nad maal või taimedel tegutsedes.Osa org on õhus passiivselt(ise ei lenda)Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu,viljade,seen te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kra...
Mesilaspere Mesilaspere üks suur emane mesilasema. mitusada isast leske. kümneid tuhandeid töömesilasi. töömesilased on sigimisvõimetud emased. mesilasemast väiksemad on emamesilased. Isasmesilased ehk lesed Töömesilaste tööd söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest.
· Õistaimedel arenevad seemned kaitstult õies emaka sees. · Emakas on ülalt avatud emassuguorgan. · Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad. · Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. · Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. · Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad. · Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele. · Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida. · Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul. · Seemnete levik laiendab taimede kasvuala kümneid ja sadu kilomeetreid. · Õistaimede tolmlemisviisid on mitmekesisemad kui teistel taime- rühmadel. · Õistaimedel on osa rakke otsapidi ühinenud ja need moodustavad juhtteid.
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnu...
Toidu ja siidri valmistamiseks. Tarbitakse nii värskelt kui ka töödeldult. Valmistatakse õunapüreed. Kompott, moos, siider, vein, pirukatäidis jms. Tootmine, kasvamine Parasvöötmes, troopilise vöötme mägipiirkonnas. 2008. aastal oli suurim tootja Hiina. Toodetakse mahla. Huvitavat... Õun, eriti punapõsine, sümboliseerib armastust ja viljakust ning on Venuse võrdkuju. Allergia õunte vastu on tegelikult allergia õietolmu vastu. Õunad on tõeline dieettoit. Õuna ümber südamiku süües läheb umbes kolmandik õuntest raisku. Õuntes on õhku. Kasutatud kirjandus http://www.naine24.ee/1284740/viishuvitavatfaktiountekohta http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95un https://www.google.ee/search?q=%C3%B5un&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=th2CUq6yCI2ThQfWv4HQDA&v
ühel noormehel, kes väga armastas õlut, tekkis hiljem igakordsel õllejoomisel allergiline näo- ja huuleturse. Värvained ja säilitusained Toiduainetesse lisatavad värvained (tartratsiin jt) või toiduainete säilitamiseks kasutatav bensoehape võivad olla samuti allergeeniks. Rasvad Rasvadest on sagedamini allergia põhjuseks päevalilleõli. Kel esineb kõrgenenud tundlikkus päevalilleõli suhtes, sel võib esineda allergianähte ka päevalille õietolmu suhtes. Enamasti toimib mitu tegurit On täheldatud allergiat mitme toiduaine suhtes. Sagedamini esinevad Eestis kombinatsioonid: kala, muna, piim ja sealiha; kala, muna, sea- ja loomaliha; kala, muna, sealiha ja apelsin. Soomes sedastati viimasel aastakümnel peamiselt piima, juustu, kanamuna, sokolaadi, kakao, tsitrusviljade, õunte, banaanide, maasika, tomati, herne, selleri, peterselli, sibula, kartuli, kala, kanaliha ja alkoholi sisaldavatest jookidest põhjustatud allergiat
põhjuseta. Kuid eriti talvel tahavad mesilased rahulikku ning tuule eest varjatud asukohta. See on tähtis ühtlase temperatuuri hoidmiseks. Samuti ei tohiks varahommikune päike paista lennuavasse, sest siis meelitab päike mummid korjele ja kulutavad end ilmaasjata kuna hommikul ei eritu taimedest palju nektarit. Tähtis on ka korjemaa lähedus. Mida lähemal korjemaa asub seda vähem kulub aega lendamisele ning seda rohkem on võimalik neil nektrarit ja õietolmu korjata. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Taru ümbertõstmine Kui on nii juhtunud, et taru asukoht pole olnud sobiv aga pere on juba sellese kohta nn sisseelanud ja käib korjel, siis võib mesipuud nihutada umbes kolmveerand meetrit. Ning edaspidi mõne päeva jooksul alla poole meetri korraga. Kuid kui on näha, et mesilased hakkavad vana koha peal tiirutama, siis tuleb edasinihutamine
mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis. Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal). Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas vanuses hauet pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele
Lepatriinulased Kumera selja ja ülaltvaates ümara kehaga mardikad, külgvaates poolkerajad. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Tundlad ja jalad on lühikesed. Eredavärviline täpiline värvus on kaitseks ja hoiatuseks putukatoidulistele, kuid vajavad toiduks ka õietolmu ja nektarit. Pea on väike ja on eesselja sees varjul. Enamasti on nad röövtoidulised. Vastsed Eelistavad lihatoitu. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal nähtav. Vastsed kasvavad väga kiiresti. Peagi hakkavad nad varjulistes paikades nukkuma. Vastsed kinnituvad tagakeha viimaste lülide abil ning jäävad nukkudes allapoole rippuma. Lepatriinulased talvituva valmikutena. Levik
rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle
aastal avaldasid I. Chapell ja D. Quist uurimuse GM materjali sisalduse kohta Mehhiko maisis. Vaatamata sellele, et GM maisi viljelemine ei ole Mehhikos ametlikult lubatud, tuvastas uuring kontrollimatu geenisiirde suures ulatuses. Tavataimede nö saastumine GM materjaliga võib toimuda mitmel viisil. Eelkõige on saastumisallikaks ehk GM materjali edasikandjaks õietolm. Vastavates uuringutes on leitud, et lisaks tuulele ja putukatele, mille abil kandub õietolm vaid teatud kaugusele, võivad õietolmu terad levida ka kõrgemate õhuvooludega. On tehtud kindlaks maisi tolmuterade levik kõrgemates õhuvooludes tuulekiirusel 2 m/s ööpäevaga kuni 172km kaugusele! Uuringutest on ilmnenud, et õietolmu levik sõltub väga paljudest konkreetsetest teguritest põllu suurus, maastiku mosaiiksus, tuuled, õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. Geneetiline ebastabiilsus Mõned teadlased väidavad, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia iseenesest suurendab
· vurrimesi - lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi; 90 · pressitud mesi - haudmeta meekärgede pressimisel kuumutamata või mõõdukat kuumust (kuni 45 °C) kasutades saadud mesi; · filtreeritud mesi - mesi, mis on saadud mee koostisele võõraste orgaaniliste või anorgaaniliste ainete eemaldamise teel, mille tulemusel on eemaldatud märkimisväärne kogus õietolmu. 95 · Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik
Kodumesilane Kodumesilane e. meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest. Mesilasi kasvatatkse mee saamiseks. Mesilastelt saab ka mesilasvaha ja mesilasmürki. Mesilased on kõike olulisemad õistaimede tolmeldajad. Nad lendavad õielt õiele, teostades sel viisil risttolmlemist. Kodumesilane on tuntuim mesilane, keda kasvatatakse tarudes. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Emamesilane Isasmesilane ehk lesk Minevikus arvati, et mesilased teevad pärast nukust väljumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tööd, kuid see osutus vääraks. Mesilasi märgistades selgus, et mesilastel esineb ealine polüetism. Valmikuelu esimestel päevadel puhastab mesilane vanu kärjekanne ja silub neid
Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis. Taimed saavad elada ainult seal, kus on valgust. Loomi on leitud aga isegi 11000 km sügavuselt ookeanist. Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks. Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris Biosfääris toimuvad pidevalt suuremad või väiksemad muutused. MUUTUSED Organismide elutegevuse Inimtegevuse tõttu tõttu Bioomid Maakeral on välja kujunenud hiigelsuured sarnaste elutingimustega alad e. bioomid. Tuntuimad bioomid on tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, rohtla, poolkõrb,
mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill
Allergia Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib val...
sügavusele Paljunemine: tuule abil, vegetatiivselt risoomiharude abil, juurevõsundite pungadest arenevate võsudega KOKKUVÕTTEKS : Ülasid noppides tuleb olla ettevaatlik, sest nad on mürgised ja kui kätele satub liiga palju erituvat mahla, võib nahale tekkida raskesti paranevaid ville ja haavu Ülaste õites ei leidu nektarit ning taimi tolmendavad peamiselt kahetiivalised, kes saavad oma töö eest tasuks veidi õietolmu. Jaanipäeva paiku veavad õlirikkaid seemneid laiali sipelgad Kasutatud materialid http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/kylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/mylane.htm Raamat „Eesti loodus“ 2005 lk 34 TÄNAN KUULAMAST ! Sandra Kaasik 30.10.12
MESI on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI: Õitelt kogutud mesi Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE: Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
