Õigus ja õiglus – kas kattuvad mõisted? Tihtipeale kasutatakse ühiskonnas sõnu õigus ja õiglus. Mõlemad sõnad on seotud igapäevaselt inimsetega, kuid tundub, et vahest kasutatakse neid sõnu eri kontekstides valesti, saamata tegelikult aru , mis on sõna tähendus. Kas nad tähendavad ühte ja sama või on need mõisted üksteisest täiesti erinevad? Lugedes materjale viimasena püstitatud küsimuse põhjal võib leida sõna „õigus“ definitsiooni, mis on lahti kirjutatud järgnevalt: õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Sõna „õiglus“definitsioon on aga järgnev; õiglus on inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonna tunnustamine ning nendega arvestamine inimeste omavahelises suhtlemises. Seega saame järeldada, et sõnadel õigus ja õiglus on täiesti erinevad tähendused. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tallinna Kolledž ÕIGUS JA ÕIGLUS Referaat Õppeaine: Õiguse alused Õppejõud: Uno Feldschmidt Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................
MIS ON ÕIGLUS? Minu ettekande teemaks on mis on õiglus. Kõigepealt alustaks ma sõna ,,õigluse" defineerimisega. Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste ,,õigus". Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum. Kõik me oleme samuti teadlikud inimõigustest need on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Niisiis mis vahe on õigustel ja õiglusel?
õiglus kui loomus – õigluspärasus õiglus kui omadus – õiglane õiglus kui väärtusstandard – õiglusidee Tammelo lähtub ontoloogilisest vaatenurgast ja leiab, et kõik neli võivad esineda objektidena: näiteks omadus õiglane võib olla filosoofilise uurimuse objektiks, õigluspärasus poliitilise tegevuse objektiks, õiglus hageja mõttetöö objektiks ning õiglusidee kultuuriajaloolise huvi objektiks. Õiglus – on liitmõiste, sest eeldab sotsiaalses suhtes vähemalt kahte isikut – sotsiaalne side. Õiglus – on üldmõiste, mis mahutab eneses piiramatult sotsiaalseid situatsioone. Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda üksikuteks elementideks. Õiglusidee on liit- ja üldmõiste Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav?
kohelda võrdselt Näiteks diskrimineerimise vältimine. Vertikaalne õiglus (vertical equity) hõlmab tegevusi sotsiaalse õigluse ja aususe saavutamiseks. Näiteks võib see tähendada valitsuse sihtotstarbelisi toetusi teatud ühiskonnagruppidele; astmelise tulumaksu kehtestamist jmt. 4 3.02.2014 EFEKTIIVSUS VS ÕIGLUS Tinglikult võiks vaadelda turumajandust kui maksimaalset efektiivsust ning käsumajandust kui maksimaalset õiglust otsivat lahendust. Käsumajandus Turumajandus Tuleb leida tasakaal nende vahel. KESKKOND Eristatakse sisemisi ja väliskulusid: sisemised kulud nende eest tasutakse otseselt Näiteks ehitusfirma tööjõukulud, materjalikulud jne; väliskulud tekivad teatud inimrühmal kellegi teise tegevuse tõttu;
Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta? Leian, et selle küsimuse küsis paljude põlvkondade ja meie samuti. Kuid vastus sellele küsimusele ei ole veel leitud. Miks? Mis on keerukus proportsioonide määramisel need mõisted? Tingimusteta suhe õiguse ja õigluse kinnitab ainuüksi ühise aluse neist sõnadest. «Õiglus» (Justitia) pärineb «õige» (ius). Inglise keeles on neid kahte mõistet tähistatakse sõnaga «justice» põhimõtteliselt nagu Poolas - «sprawediwose». Toon ühe näide, mille järgi saab vaadata kuidas töötavad koos õiglus ja õigus. Ja miks Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta. Vanuses 18 aastad vana kehtis minul Välismaalane pass tähtajalise elamisloaga. Vähem kui aasta passi kehtivuse lõpetamise ajani käisin uurimas ,mida vaja,et pikendada passi. Ja seaduse järgi tuli, et mul peab olema taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek, mis tagab välismaalase äraelamis...
Essee Kas õigus peab olema õiglane? Väga raske on sellele küsimusele ühetähenduslikult vastata, võib olla isegi võimatu. Sest õigus on loodud inimeste poolt ning inimeste jaoks. See on üks parematest mõtetest, mis on kunagi inimesed välja töötanud. Just õigus iseloomustab ning eristub tsiviliseeritud ühiskonna ürghõimudest, kuid ka seal arvatavasti olid omapärased õigused ning seadused. Selleks, et vastuseni jõuda, püüan välja selgitada mis on õigus ning õiglus. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, mis peab kõiki indiviide haarama. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile ühiskonna liikmetele. Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Tuntud ameerika poliitiline filosoof John Bordley Rawls sõn...
Siiski toetatakse utilitarismi moraalsuse printsiibina. John Rawls on oma kirjutises loonud õigluse süsteemi, mis sisaldab kahte printsiipi. Esimene neist puudutab inimese põhilisi vabadusi ning teine on seotud võrdsusega. Võrdsuse puhul on tõstatatud ka ebavõrdsuse küsimus. See on kindlasti lubatud ainult siis, kui see toob kasu mõlemale poolele. Kuigi teose pealkirjaks on ,,Õiglus kui ausameelsus", on siiski vastu vaieldud, et õiglus ja ausameelsus ei ole üks ja sama asi. Õiglus on pigem teatud liiki efektiivsus ning seostub oma huvide väärtuslikuks pidamises ja nende teistele peale surumises. Ausameelsus puudutab neid inimesti, kes töötavad koos ning seavad sisse reeglid, tuues sellega kaasa prima facie kohustuse neid reegleid järgida. Kuid vaatamata sellele on aususel siiski suur osa õigluse mõises. Utilitarismi puhul toob Rawls välja, et mõned õigluse printsiipide jaoks olulised aspektid ei ole piisavalt rõhutatud. Näiteks see, et praktika on
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess oli kantud soovist reguleerida selgelt äriühingute tegevust, vähendamaks majanduskuritegevuse võimalust j...
Õigusest ja õiglustundest meie ümber Ma läksin poodi ning plaanisin osta naabrilastele külakostiks kommi. Hiljem jagasin kommid nende mõlemi kahe vahel võrdselt ära, mõlemad pidid saama kümme, kuid üks jäi siiski üle. Ma ei andnud seda kommi vanemale lapsele, sest väike laps oleks hakanud nutma ning tundma enda suhtes ebavõrdsust. Samuti ei andnud ma seda kommi ka nooremale, sest muidu oleks vanem laps hakanud mind süüdistama ebaaususes. Võtsin hoopis selle maitsva kommi ja panin endale suhu. Mis on õigus ning õiglus? Elame me ju ajal, mil paljude inimeste loomulik õiglustunne pea iga päev uue hoobi saama. On aeg, mil õigus ei tähenda tingimata õiglust ja õiglus ei tähenda õigust. Igal inimesel ühiskonnas on õigused, mis on sätestatud juba ka Eesti Vabariigi põhiseaduse poolt. Kõigil on õigus elada, õigus sõnavabadusele, õigus omada täisväärtuslikku elu. Minul isiklikult on õigus õppida, omandada haridus ning hi...
Tõde, õigus, õiglus Tõde ja õigust ei saa kunagi ühtemoodi tõlgendada. See on iga inimese jaoks erinev ja kes tahab mida uskuda. Tõe ja õigusega ei ole inimesed kunagi ühel meelel. Inimesed kui räägivad midagi pannakse natukene juurde. Inimestel on eri arvamused ja sellepärast saadakse ka tõest erinevalt aru. Inimene võib rääkida tõtt, aga teda ei usuta. Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus? Õigus on suhteid reguleeri...
inimeste hingedega, et muuta neid üllateks ja tublideks kodanikeks. Hing jaguneb veel ka kaheks-loogiline arutelu ja mitte loogimine arutelu. Loogiline arutelu on olemas ka ohjeldatud inimesel, sest ta kuulub hinge juurde aga mitteloogiline arutelu lihtsalt tõrgub. Õiglus-tahtmine tegutseda õiglaselt, olla õiglane ja tegutseda õiglaselt. Ebaõiglust on kahte liiki. Ebaõiglane olla ja ebaõigluse all kannatajana olla. Esimene nendest tähendab võtta liiga palju teine aga anda liiga palju. Õiglus on mõõdukas ja kuulub seega sinna vahepeale. Sellepärast minnaksegi kohtusse et otsida õiglust ehk vahepealset. Kohtunikke tuntakse ka vahendajatena, kes siis seavad mõõdukuse jalule. Nad võrdsustavad kahju ja kasu poolte vahel. Ka poliitika seab õiglust-seadustes. Seadused peaksid ideaalis vaatama, et kõik saaksid oma osa vastavalt võrdsusele. Kuna seadustes rakendub õiglus ja seadused on poliitikute loomutäiusega loodud siis võib vaadelda õiglust kui loomutäiuse ülimat hüve
Kas õigus peab olema õiglane ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst". Samas on nii sõnal ,,õigus", kui ka sõnal ,,õiglus" eksisteerivad mitmeid erinevaid tähendusi ning juristide ja tavakodanike arusaamad nendest mõistest ei pruugi kattuda. Oma essees ma üritan käsitleda õiguse ja õigluse suhet juriidilises aspektis, ehk enne peab nende...
Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et k...
OLULISEMAD JÄRGMIST LIIKI VÄÄRTUSED: 1.ÕIGLUS VÄÄRTUS KUULUB POLIITILISTE VÄÄRTUSTE KATEGOORIASSE. 2.VIISAKUS VÄÄRTUS KUULUB SOTSIAALSETE VÄÄRTUSTE KATEGOORIASSE. 3.INTELLIGENTSUS VÄÄRTUS KUULUB INTELLEKTUAALSETE VÄÄRTUSTE KATEGOORIASSE. 5 Kokkuvõte KÜSITLUSE TULEMUSEL SAIN MA TEADA,ET GÜMNAASIUMI NOORED VÄÄRTUSTAVAD KÕIGE ENAM ÕIGLUST. ÕIGLUS ON SOTSIAALNE VAHEKORD,MIDA PEETAKSE ÕIGEKS. ÕIGLUS ON ALUSEKS HEALE SUHTLEMISELE NING KOOSTÖÖ SUJUMISELE. SELLE TÖÖ PÕHJAL OLEKS VÕIMALIK LAIENDADA SEDA UURINGUT EDASPIDI KOOLI ÕPILASTE KÄITUMISE EETIKA KOODEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS. UURIDA, MILLISED VÄÄRTUSED ON ÕPETAJATELE KÄITUMISE ALUSEKS JA NEID VÕRRELDA ÕPILASTE VÄÄRTUSTEGA . EHK LEIDUB SIIN ERINEVUSI JA EHK
tema võrreldes teistega käsitlenud sisuliselt ühte valdkonda õiglust. Tema teoseid ja ideid õiglusest võib pidada tema elutööks ning suureks pärandiks mis kahtlemata on aktuaalsed veel palju aastaid. Õiglus kui ausameelsus Rawlsi filosoofia keskmes on hüpoteetiline ühiskondlik leping, mis paneb paika mõõdupuud, millega hinnata tegeliku ühiskonnakorralduse õiglust. Sellise hüpoteetilise ühiskonna on Rawls nimetanud Õiglus kui ausameelsus. Oma filosoofias viib Rawls meid tagasi tegelikust olukorrast nn algpositsiooni, ehk olukorda, kus inimestel puuduvad neile omased tunnused rass, sugu majanduslik seis jne. Seejärel hakkavad need inimesed ise kehtestama ühiskonnareegleid, mis ilma eelnimetatud omadusteta, peaksid olema kõige õiglasemad reeglid kõigi suhtes. Rawlsi hinnangul on selline süsteemi loomine kõigi isikute poolt kõigile
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARISTOTELESE I RAAMAT 2. ARISTOTELESE V RAAMAT ÕIGLUS JA SELLE OLEMUS. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Aristoteles ( 383-322 eKr) on üks olulisemaid Antiik- Kreeka filosoofe, kes õppis alates 18- ndast eluaastast Platoni akadeemias ning lahkus sealt 37- aastasena, pärast Platoni surma ( u. 347 eKr). Aristoteles tugineb oma teostes peamiselt inimestega seotud filosoofiliste probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige
Õiguse idee · Õiguse idee koosneb: Õiglusest Õiguskindlusest Eesmärgipärasusest · Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse.
sellega, voodi C on aga kümnendik osa Bd. Nii ongi selge, kui mitu voodit on võrdne majaga -- siis viis. On ka selge, et selline vahetus toimus enne raha olemasolu: pole ju vahet, kas maja vastu saab viis voodit või viiele voodile vastava summa. Nüüd on räägitud, mis on ebaõiglane ja mis õiglane. Nendest määratlusest on selge, et õiglane tegutsemine on ebaõiglase toimimise ja ebaõigluse all kannatamise vahepeal, sest esimene tähendab saada liiga palju ja teine liiga vähe196. Õiglus on aga teatud vahepealne, kuigi mitte samal viisil, kui teised loomutäiuse liigid: et ta kuulub vahepealse juurde, kuulub ebaõiglus äärmuste juurde. Õiglus on see, millele vastavalt öeldakse õiglast inimest tegutsevat, lähtudes õiglasest valikust, kes ei jaota enda ja teiste vahel või ainult teiste vahel mitte nii, et saab ise kaasosalisest rohkem soovitavaid asju, kahjulikke asju aga vähem, vaid võrdselt, põhimõttelisest
A2- Eeldus 1Algpõhjus mõjutab kõiki järgnevaid tagajärgi Eeldus2 – Selleks peab omama täiuslikku võimsust Jumal- e. Täiuslikkus, kõikvõimsus, tahe, ülim headus-õiglus, kõiketeadmine 1) On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine – kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. 2) See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. 3) Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada.
Ausa mängu kohustuse heakskiitmine ühises praktikas osalejate poolt peegeldub selles, et nad tunnistavad teiste püüdlusi ja huve, mida püütakse ühises tegevuses ellu viia. Edasi toob autor välja ausameelsena mõistetud õigluse konseptsiooni mõned omadused, võrreldes neid klassikalises utilitarismis. Kontseptsioon sarnastab, õigluse heatahtlikkusega ning viimase omakorda kõige tõhusama institutsioonide korraldusega üldise heaolu edendamise eesmärgil. Õiglus on teatud liiki efektiivsus. Erinevused indiviidide vahel pannakse hariduse ja kasvatuse juhuslikkuse arvele ning neid ei peaks arvesse võtma. See eeldus annab koos kahaneva piirkasulikkuse eeldusega tulemuseks prima facie argumendi võrdsuse kasuks, nt võrdsus sissetulekute jaotumises mis tahes ajaperioodi jooksul, jättes kõrvale kaudsed tagajärjed tulevikule. Praktikate vahel valiku tegemise aluseks peetakse seda, kuidas
6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva) AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne. Kuigi inimesed tegutsevad tihti vastavalt enda majanduslikele huvidele, peavad eetilised ärisuhted olema rajatud õiglusele ja usaldusele KOMMUNIKATSIOONi all võib siinkohal mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete turvalisust iseloomustavat teavet, keskkonnasõbralikkust, töötingimusi jne
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil endal pole aimugi, mis võiks kesta igavesti, ning mis toob näole naeratuse. Naeratuse...
õnnelikud. Õnnetäius on pigem seotud austusega kui kiitusega. See on kiidetavatest kõrgem, teisi asju võrreldakse sellega. Samuti suhtume õnne austusväärselt sellepärast, et see on lähtealus meie tegutsemisele. Edasi on teemaks õiglus ja ebaõiglus. Õigluseks nimetatakse tihti seda, mis paneb meid õiglaselt tegutsema ning siin võib paralleele tõmmata ka seaduslikkusega. Ehk siis kõik see, mis on seaduslik on õiglane. Õiglane on midagi vähese ja liigse vahepealset. Õiglus lõpliku loomutäiusena on see, mis aitab ühiskonnas säilitada õnne. See on paratamatult vahepealne ja seega võrdne ehk siis see, mis on ebaõiglane on ühtlasi ka ebavõrdne. Võrdselt jaotamise puhul eristab Aristoteles geomeetrilist ja aritmeetilist vastavust. Kui tekivad probleemid ebavõrdsusega, pöördutakse kohtuniku poole, kes taastab võrdsuse, võttes ära osa poolelt, kellel on rohkem ning annab sellele, kellel on vähem ehk tegutseb aritmeetilise vastavuspõhimõtte järgi.
Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega. 6. HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva) AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne. Kuigi inimesed tegutsevad tihti vastavalt enda majanduslikele huvidele, peavad eetilised ärisuhted olema rajatud õiglusele ja usaldusele KOMMUNIKATSIOONi all võib siinkohal mõista info liikumist ja selle tähtsust otsuste mõjutamisel. Infohäired puudutavad reklaamteateid, toodete
Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Kaebuste ja probleemide käsitlemine ja lahendamine. Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Tarbija käitumine ................................................................................3 Kaebuste käsitlemise eesmärgid................................................................3 Kaebuste käsitlemise protsess..................................................................4 Kaebustele lahenduse leidmine.................................................................5 Peamised soovitused pretensioonide lahendamiseks........................................5 Näiteid elus enesest..............................................................................6 Kasutatud materjal..........
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vast...
Õiglus kui ausameelsus John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rollis ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks teistega ning ei omanda talle algul mingit klassi ega positsiooni. Rawls jagab õigluse printsiibid kaheks- esimene printsiip eeldab, et oluline on eristada võrdsuse seda tähendust, mis on osa õigluse mõistest, võrdsuse sellest tähendusest, mis kuulub ühiskonna kui terviku ideaali alla. Teine printsiip täpsustab kuidas taganeda eeldustest mis tulenevad esimesest printsiibist ning aitab määratleda, millist liiki ebavõrdsused on üldse lubatavad. Kui aga leidub ebavõrdusi, mis rahuldavad teist printsiipi ja aitavad luua kõrgemaid eesmärke, on lausa loomulik, et seda võimalust mõistlikult kasutatakse. Kui isikutel on sarnased vajadused ja huvid või vastupidi, mis täiendaksid ükst...
tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes. Viimase puhul saab vaadelda inimestevahelisi suhteid üldises mõttes. Kitsamas mõistes aga inimestevahelised suhted kus tuleb mängu kasusaamine ja kahjukannatamine. Õiglane inimene käitub alati õigaselt ega taha teha midagi ebaõiglast. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglaseid tegusid.
kellel puudub üksteise üle mõjuvõim, asuvad ühiselt tegutsema, määratledes või tunnustades endi vahel reegleid, mis seda tegevust defineerivad ning hüvede ja koormiste jaotumise kindlaks määravad. Nagu ka iga moraalse kohustuse puhul, piirab ka ausa mängu kohus isiklukku huvi, kuigi õiglus ei nõua enda huvide piiramist ja ohverdamist, on paratamatu kui see mõnes situatsioonis siiski juhtuda võib. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse
Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. {http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles} (26.03.2013) seaduslik on ühtlasi õiglane. Seadusandlusega määratletud asjad on seaduslikud järelikult ka õiglased. Seadus paneb meid ka tubli ja õiglase inimesena tegema omi toiminguid, käituma tasakaaluka inimesena. Seadus kehtib meile kõigile ühte moodi, käskides teha ühtesid ja keelates teisi tegevusi. Õiglus on ainus asi kõigist loomutäiuse liikidest, mis on võõrale kuuluv hüve, ta on suunatud teisele. Parim inimene ei kasuta loomutäiust mitte enda, vaid teiste suhtes. Aristotelese arvamus on, et ebaõiglane inimene on seaduserikkuja või ahnitseja ja ka võrdsusest mittehoolija. Ebaõiglus ei ole pahelisuse osa, vaid on tervenisti pahelisus. See mis on ebaõiglane, ei ole ka võrdne. Öeldust saame lähtuda, et kui ebaõiglane on ebavõrdne, siis õiglane on võrdne.
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada.
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada.
tekib kvalifitseeritud tööjõud, kes teenib rohkem ning selle läbi toetavad ka riiki rohkem. Kui muidu oli võimalus kõrgharidusele majanduslikul heal järjel olevatel või tasuta kohtadele pääsevatel õpilastel, siis praegu saavad õppima kõik, kes lävendist üle saavad. See toob kaasa ka tulevase töölisklassi hariduse kvaliteedi languse. Kõrgkooli sisse saamine ei ole enam eriline sündmus ning sellega langeb motivatsioon õppimisele. Õiglus haridussüsteemis on vaieldav. Praegused gümnaasiumi õpilased on rünnaku all ning nende tulevikku ei osata ennustada. Puudub funktsioneeriv süsteem, mida üritatakse parandustega siluda. Teiselt poolt on parandatud Eesti kõrgharidust ja tehtud see kättesaadavaks kõigile, mis varem oli ainult heal järjel olevate inimeste privileeg.
Õigus versus õiglus Vahe õiguse ja õigluse vahel on pealtnäha vaid üks peenike kriips, kuid kas see on ikka päris nii? Eesti keele seletav sõnaraamat mõtestab õiguse lahti ,,kellelegi millegi põhjal kuuluva võimaluse, voli, vabaduse, loa toimida mingil viisil", kuid õiglust kui ,,asjade seisu, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub". Perfektses maailmas peaksid õigus ja õiglus kattuma ja nende eesmärgid samad olema, kuid tihtipeale pole see nii. Näiteks võib võtta meie seadusandliku võimu, Riigikogu. Nende tööülesandeks Eesti Vabariigis on anda välja seadusi ning neil on võimalus tõsta või langetada hääletuse tulemusel ka iseendi palka. Tõsi, mitte päris enda palka, vaid järgmiste Riigikogu liikmete palka, kuid võttes arvesse seda, et üle poolte riigikogulastest jätkab samal positsioonil ka järgmisel ,,valitsusajal", tähendab see suures osas ikkagi nende enda palka. Kas see on õiglane? Ei, ja k...
Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, võib tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise ...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte...
1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest põhjus, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi
Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, võib tekkida frustratsioon. Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärt...
3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Aristotelese Nikomachose eetika - On raamatute kogum, milles Aristoteles pakub välja nägemuse sellest, kuidas elada ja kuidas olla õnnelik
· Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid) · Elussubstants - monaad (eriline monaad) koos oma erilise kehaga (monaadide kogum); (liikmete ja organitega seotud elu) · Mõistus kaheldamatu seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel · Tajumus - monaadiväliseid asju esindav seesmine seisund monaadis, toimingute ja tagajärgede mäletamine (mälu) · Õiglus tarkudega kooskõlas olev headus (ülim õiglus jumalas) · Hinge täiuslikkus selgepiirilised tajumused · Loom hing (monaad), tajumused (mälu, toimingute v tagajärgede mäletamine); lihtne monaad (tajumused ei ole selgelt eristatavad, puudub mälu) · Inimene vaim, hing (mõistusega monaad), teadvus (teadev tunnetus, seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel) Vastuväited ja argumendid:
Kas Platoni riik on õiglane? Elu pole alati õiglane tuntud ütlemine, mida kuuleb suhteliselt tihti, kui kellelgi läheb halvasti, või teda tabab ebaõnn. Kui elu ise juba on ebaõiglane, siis mida veel riigist tahta. Kuid loota ju võib, ning arvestades seda, et Platoni riiki pole reaalselt olemas võib arvata, et äkki Platoni välja mõeldud ühiskonnas valitseb õiglus ja õnn. Vähemalt sellisena on tema teooria meieni jõudnud. Tegelikult on Platoni riik väga lihtne ja inimesedki selles riigis väga lihtsad, tsiteerides Platonit ennast: "Õiglus oleks lihtne, kui inimesed oleksid lihtsad". Seega ei ole ka suuri vaidlusi ja konflikte ning inimesed elavad oma lihtsat elu. Kes meist ei ole kunagi soovinud, et asjad oleksid vähem keerulised, nii mõnigi probleem jääks seetõttu olemata. Kõik teevad seda, mis on looduse poolt neile ette määratud. Seal riigis ei saa olla kedagi, kes ei saa oma tööga hakkama või kellel e...
Rahu ja õiglus Rahu on miski milleni inimesed ei ole täielikult suutnud veel jõuda. Miks me sõdime üksteisega, kui saaks ka rahulikult ja õiglaselt tegutseda? Teisest küljest tahab iga riik saada omale võimu, iseseisvust ja oma riigipiiri laiendada, kasutades viise millega nad vaid endale mõtlevad, sest hävitamine ja soovimatu eemaldamine tundub ju kõige lihtsam tee. Afganistanis olevad eestlased ja teisedki sõdurid on seal tagamaks rahu ja korda. See, et need sõdurid seal peavad elama hirmu, pinge ja ka tule all ei ole just väga mõistlik. Nad ei suudaks muuta sealset antud olukorda ja sündmusi, mis on juba pikka aega kestnud. Oleks ju suurepärane kui ükskord tullakse koju teatega, et missioon on läbi ja saavutati mida siiani üritatakse. Arvan, et sellisel liigsel pingutamisel ei leidu mõtet, kuna paljud eesti mehed seal võideldes saavad vigastada ja ka hullemal juhul hukkuvad. Riigis tuleks...
Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1. tarkus, 2. mehisus, 3. vaoshoitus või harmoonia, 4. õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava vooruse- õigluse näol. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Seda suhete harmooniat võiks võrrelda harmooniaga, mille tõttu planeedid püsivad oma õiges liikumises. Õiglus ei ole tugevama õigus, vaid terviku mõjukas harmoonia. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodimustele ja ei sega teisi. TÄNAN KUULAMAST.
Sotsiaaldemokraadid Mis on euroerakond? · Euroerakonnaks nimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide erakondade katusühendust. · Euroerakondade tegevus põhineb liikmeserakondade esindajate koosolekutel ja otsustuskogudel, poliitilisel juhtkonnal ja sekretariaadil. · Euroerakondi võib pidada liikmesriikide euroopastumise keskseks mõjutajaks. Liikmed ja koostöö korraldus · Alates Teisest maailmasõjast on sotsiaaldemokraadid mänginud olulist rolli valitsustes, asudes ülesehitama heaoluriiki. · Heaoluriigi kriisiga aastal 1970 hakkas sotsiaaldemokraatia aga liberaliseerumam väärtustades eneseteostust ja-väljendust, aktiveerimisele suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saks...
Recycle Roheline ideoloogia Roheline idoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rohelisest ideoloogiast Teoreetilised ideed on Rohelised väidavad, et suhteliselt noored, majanduse arenguga pärinedes 1960ndatest. kaasnev Esimesi sellele kriisile loodusressursside tähelepanu juhtivaid talitsematu raiskamine raamatuid oli Rachel toob kaasa hävingu, Carsoni "Hääletu kevad" kuivõrd tänaseni on see (1962) toimunud mõtlematult ning hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb Osa rohelise liikumise ö...
Artikli “An employee-centered model of organizational justice and social responsibility” kokkuvõte Artikkel räägib organisatsioonilisest õiglusest. Selleks, et seda õiglust mõista, peab aru saama, et iga töötaja on erinev, igat töötajat mõjutavad erinevad kogemused. Juba tükk aega tagasi korraldati küsitlus, millest järeldus, et positiivselt mõjutab õiglust tööga rahulolu, töö tulemuslikkus ja kohustus, kuid negatiivselt mõjub vastupidine käitumine, kui seda eeldatakse töötajalt, töökoha vaenulikkus ja kättemaks. On koostatud mudel, mis näitab, kuidas töötajad mõtlevad, reageerivad ja käituvad emotsionaalselt töökeskkonnas, arvestades samas ka ruumi piirangutega. Tyleri ja Lindi teooria kohaselt selgub, et relatsioonilise mudeli puhul on tähtsaim kuuluvustunne. Tööandjad on õiglased, kui töötajad tajuvad neutraalset ja usaldusväärset tööõhkkonda. Teadusuuringud on näidanud, et vahetussuhete kasud on töötajate näol näidanud suuremat ko...
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
MAAPIIRKONNAD VÄÄRIKAIKS ELUKOHTADEKS! (maaelu) EESMÄRK: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna maaelu- ja põllumajanduspoliitika eesmärgiks on maal elavate inimeste elukvaliteedi parandamine, maaregioonide tasakaalustatud areng ning meie loodusrikkuste otstarbekas ja säästlik kasutamine. Tahame, et elukeskkond maapiirkondades oleks atraktiivne ka noorte jaoks. Soovime, et nad oleksid valmis siduma oma tuleviku maaeluga. Leiame, et tuleb igati toetada igipõliseid peretalude traditsioone hoidvaid ja traditsioonilisi väärtusi kandvaid talunikke. ASTUME MAAELU EDENDAMISE NIMEL 5 SAMMU: 1) Aitame kaasa kaevude, kanalisatsiooni, kohalike teede, elektri- ja sidevõrkude rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
