kõik on seaduse ees võrdsed. Seisuslikud eesõigused kaotati ning 1790.aastal hävitati aadliseisus. 1791. aastal koostas Asutav kogu esimese põhiseaduse, sellega kehtestati võimude lahusus. Kuningale kuulus täidesaatev võim ning kohtule kohtuvõim. Põhiseaduse vastuvõtmisega lõpetas Asutav kogu oma tegevuse ning võimule tuli Seadusandlik kogu. Revolutsiooni käigus muutus seadusandlus. Seadusandliku kogu võimule tuleku ajal tekkis kolm inimrühmitust: rojalistid, jakobiinid ja zirondiinid. Kui rojalistid olid kuningavõimu toetajad, ning nende eesmärk oli võimu säilitamine. Siis jakobiinid olid saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Zirondiinid olid 3 seisuse kodanluse esindajad. Revolutsiooni ajal muutusid vastased üha kardetavamateks ning algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. Sõjad tõid endaga kaasa kuninga kukutamise 1793.aastal ning 1792.aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Samal aastal,
*1791 võtab Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni ( riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahususe teooria ) *30.September 1791 kuulutas Asutav Kogu välja üldise amnestia ja läks laiali Louis XVI avaldas manifesti revolutsiooni lõppemisest *1.oktoobril 1791 tuli kokku uue põhiseaduse järgi valitud Seadusandik Kogu *tekkisid uued poliitilised rühmitused: zirondiinid à vasakpoolsed montanjaarid à äärmusvasakpoolsed ( rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve ) rojalistid à oma ülesandeks peeti hoida kuningriik 1791.aasta konstitutsiooni raamides *revolutsioonilise Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi ja Austria III Revolutsiooniline vabariik zirodiinide võimu all ( 1792-1793 ) *tõhustamaks valitsuse tegevust konstitutsioonilise monarhia oludes, moodustati märtsis 1792 uus kodanlik valitsus zirondiinidest 20
Seitsmeaastane sõda. - Prantsusmaa vs Inglismaa, Preisimaa Põhjus: Austria tahtis alasid tagasi, Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline võimuvõitlus. Tulemused: Suurbritannia saab alasid juurde, Pran. Jääb India kolooniatest ilma. Prantsusmaa poliitika - Generaalstaadid maksud; Asutav kogu inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon (aadliseisuste kaotamine, kirikumaade võõrandamine), seadused, maksude kogumine; Seadusandlik kogu zirondiinid ja montanjaanid; Rahvuskonvent riik kuulutati vabariigiks; Rahvapäästekomitee absoluutne võim, kõrvaldavad zirondiinid; Direktoorium tugines revolutsiooni ajal rikastunud inimestele zirondiinid pooldasid vabariiki ja vaba ettevõtlust, montanjaanid e jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvendamist Muutused eluolus 'sina', loobuti aristokraatlikust rõivamoest, juuksed kammiti siledaks, rõhutati vooruslikkust, üritati
rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda. Rahvuskonvent e I Vabariik: 17921795 22 september 1792 kuulutati Prantsusmaa Rahvuskonvendi poolt vabariigiks
Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793
Sõnades toetas ta uusi riigiorganeid. Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas ei ole oma otsustes vaba. Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust. Komitee koosseisu tuli vahetada iga kuu kolmandiku võrra. Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused. Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu. Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu. Peavaenlaseks loeti Austriat. Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror. Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal (september 1792-aprill 1793) 1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia.
· Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused. Jakobiinide diktatuur · Apr
Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Referaat Ajalugu Koostas: Sten Kalder Õpetaja: Signe Kass Tartu 2010 1 Tartu Kunstigümnaasium Zirondiinid Mõiste "zirondiin" võttis kasutusele kirjanik ja ajaloolane Lamartine 19. sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud. Kirjutades zirondiinidest, ei saa kuidagi mööda minna nende Püha Jakobi kloostrikaaslastest jakobiinidest. Lühidalt jakobiinid tagandasid ning tapsid giljotiiniga zirondiine, kehtestasid diktatuuri, mis hiljem lagunes ja palju muud. Jakobiinide reziimi olemusest Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid
Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. Prantsusmaal olid diplomaatilised suhted säilinud vaid USA, Taani ja Sveitsiga. Prantsusmaa uueks kuningaks sai Louis XVI poeg, Louis XVII. Louis XVII suri 1795. aastal, tema ema Marie Antoinette hukati 1793. aastal. Marie Louis Antoinette XVII Jakobiinide võimuletulek · Jakobiinid astusid Prantsusmaa poliitikasse 1793. aastal. · Jakobiinid tulid võimule kui Prantsusmaal oli suur sise- ja välispoliitiline kriis. · Zirondiinid muutusid üha ebapopulaarsemateks ning selle kasutasid ära Jakobiinid · Jakobiinid üritasid revolutsiooni päästa. Sankülotid Sankülotid olid Prantsusmaal vabariigi pooldajad. Sankülotid kandsid pikki pükse. Sankülotid astusid zirondiinide vabameelsele majanduspoliitikale vastu. Sankülotid olid patrioodid, armastades Prantsusmaad ja töödates selle heaks. Sankülotid Revolutsiooni lõpp Revolutsiooni lõpul muutusid rojalistid järjest
b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad. Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10
3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes? Laristas raha, ikaldus, kaitsekulud 2
Järgmise seadusandliku võimuorganina tuli kokku Seadusandlik Kogu (koos 1. oktoober 1791 21. september 1792), mille koosoleku ajal oli Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Kuna vastavalt põhiseadusele ei saanud Seadusandlikusse Kogusse kandideerida Asutava Kogu liikmed, siis puudusid seal silmapaistvad poliitikud (mingid uued, vä?). Parempoolsed saadikud pooldasid kuningavõimu säilitamist konstitutsioonilise monarhiana. Vasakpoolsed, kelle seas moodustasid enamuse zirondiinid taotlesid vabariiki, terrorit ja revolutsiooni jätkamist nad ei pooldanud, enamuse tõttu moodustasid nad ka valitsuse. Nende toetajaskonna moodustasid haritlased, rikas kodanlus, kapitalistliku majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast
Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli
16.Mis põhjustel see toimus? - 3 seisus oli kõige rahulolematu- pankurid, talupojad ja kaupmehed tahavad õigusi 17.Mis roll oli Asutaval Kogul? - Kaotasid seisuslikud eesõigused; aadliseisused kaotati; võtab vastu "Inimese ja kodanike õiguste deklaratsiooni" ; võtavad vastu põhiseaduse 18.Mis roll oli Seadusandlikul Kogul? - Kuningas kukutati nende ajal; Prantsusmaast saab vabariik; jakobiinid ja zirondiinid 19.Mis roll oli Rahvapäästekomiteel? - Pidi tagama riigi kaitse 20.Mida tegid zirondiinid? - Ütlevad, et revolutsioon on läbi; kuningas hukatakse 21.Mida tegid jakobiinid? - Nende ajal revolutsioon jätkub; diktatuur; uus riik, põhiseadus, usk, kalender; hukatakse kümneid tuhandeid inimesi + loovad kunstimuuseumi; teevad raamatukogu; loovad rahvusliku arhiivi, et oleks rahvale kättesaadav 22.Mis roll oli Seadusandlikul Korpusel?
· 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus Kuningas koos naisega üritas põgeneda ,kuid 1991 see katse luhtus peale põhiseaduse vastuvõtmist tuli seadusandlik kogu - jagunes kaheks, kuninga vastased, revolutsiooni õhutajad-jakobiinid . kuninga pooldajad, tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad rahvapäästekomitee eesootsas sallimatu robespierre-1794 hukatakse,
tööpäeva palga ulatuses. Eraldati kuninga ja riigikassa. Likvideeritakse seisulik kohus ja luuakse avalikud kohtud. Riik jagatakse 83 departemnguks. Kõigile tagatakse inimõigused, võrdsus seaduste ees ja eraomand. Samal ajal keelatakse ametiühingud ja streigid. 1791. a. 1. oktoober tuleb kokku põhiseaduse alusel valitud SEADUSANDLIK KOGU Hakkavad kujunema poliitilised parteid. Seadusandlikus kogus on 745 saadikut. · Montanjaarid ehk ultravasakpoolsed · Zirondiinid ehk vasakpoolsed (136) varakas kodanlus; vabariiklased ja föderalistid; pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid
tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks 21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide. 31. mai - 2. juuni 1793 - Rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult. 7. juuli 1793 - Tapeti revolutsiooni juht Jean Paul Marat juuli 1794 - kukutati jakobiinide diktatuur. Hukati Roberpierre ja lähimad kaaslased 9. november 1799 - Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone, riigipööre. Prantsuse revolutsiooni lõpp. Kaasnes vaen igasuguste kiriklike varanduse ja monumentide suhtes. Valitsejaks lihtrahva rõivamood. Uued mõõtühikud: pikkusühik meeter, raskusühik kg, ajaühikud. Loodi uus kalender.
Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: Föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka jakobiinide klubi. 1792 4 aprill- algas prantsusmaa sõda austria ja preisimaa vastu. 10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud
,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee; · Tähtsal kohal kõikide feodaalkohustuste kaotamine; · Juunis 1793. a võeti vastu uus konstitutsioon; · Loobuti parlamentlikust valitsemisviisist; · Ajendatuna Jean Paul Marat´tapmisest 13. juulil 1792 läksid jakobiinid üle terrorile;
sisetollid ja tsunftid. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks. Nende hulgas olid esialgu kõige mõjukamateks zirondiinid (Girondi maakonna järgi). Nad kaitsesid maakondade huve, olles tugeva keskvõimu vastu. Samas toetasid nad Pariisi kodanlust, kes ei soovinud revolutsiooni süvenemist, vaid pooldasid maa rahustamist. Zirondiinid kuulusid revolutsiooni algaastatel veel Jakobiinide Klubisse. Peagi lahkusid nad sisemiste vastuolude tõttu ja asusid tegutsema eraldi. Jakobiinide radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end
Kaheks aastaks valitud Kuningas, kes määrab ametisse Sõltumatu, valitud kohtunikud, Seadusandlik Kogu ehk parlament ministrid ja tal oli ka edasilükkava kodaniku õigused määras ,,Inimese veto õigus Seadusandliku Kogu ja kodanike õiguste deklaratsioon" suhtes Poliitiliste klubide kujunemine: Montanjaarid, Zirondiinid Kordeljeerid Monarhistid (Kuninga pooldajad) (Jakobiinid, kuninga vastu) Radikaalsed vasakpoolsed Robespierre, Mõõdukad vasakpoolsed Parempoolsed Danton, Marat Kuninga kukutamine: 10. aug. 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks.
Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Mõisted Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Soo Seadusliku kogu saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda ja toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Zirondiinid Prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib. Rojalist kuningavõimu pooldaja. Giljotiin masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. See on mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks. Asutav kogu III seisuse poolt loodud Rahvuskogu, millega liitusid hiljem ka osa aadlike ja vaimulikke. Direktoorium Täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, mille valis Seadusandlik Korpus. Louis Capet - 11
Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Prantsusmaa Seadusandliku Kogu tegevuse ning vabariigi väljakuulutamise ajal Konstitutsiooniline monarhia ja selleaegsed sisevõitlused Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi: föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Lisaks neile olid veel ka sõltumatud saadikud ehk Soo, mis moodustas Kogu liikmetest enamiku. Seega oli igal rühmitusel vajalik enese poole võita just nende, ideoloogiliselt mitte kuigi põhimõttekindlate saadikute toetus. Esialgu oli tugevaim positsioon föjaanidel, kes toetasid senise riigikorralduse säilitamist ning igasuguste muudatuste täielikku lõpetamist
Miks? 23. Miks, millal ja kelle vahel sõlmiti Tilsiti rahu? Lepingu tingimused? 24. Milles seisnesid reformid Saksamaal? 25. Kuidas olid Euroopa riigid jaotunud 1810. Aastaks? Millised riigid millisesse rühma kuulusid? 26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28. Selgita, kes või mis on: absolutistlik monarhia; generaalstaadid; Rahvuskogu; Asutav Kogu; jakobiinid; zirondiinid; Robespierre; Danton; Marat; diktatuur; terror; rojalistid; Rahvapäästekomitee; giljotiin; direktoorium; Napoleon Bonaparte; konsulaat; trikoloor; marseljees; koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1
sept 1791.a. Asutav kogu.konstitutsioon hõlmas ka inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,suspens Õigus.seadusandlik võimuorgan-ühekojaline parlament.asutava kogu viimane otsus:ükski Asutava kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu- Robespierre. Teine parlamendikoosseis(seadusandlik kogu-assemblee legislative)1. Istung 1.okt.1791. Uues parlamendis andsid tooni zirondiinid-gironde'ist.ministrite kabineti tööd juhatas Roland Ja tema naine Jeanne.preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid pr piirile õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks.zirondiinid olid sõja poolt. Kõik kroonitud peda mõtlesid, et pr rev ideede levik tuleb peatada selleks, et säilitada oma troon.26- apr kinkis rouget de lisle strasbourgi'is rahvale ilusa laulu la marseillaise.1.aug.sai linnavalitsus
mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Rahulolematu lihtrahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis taas Tuileries' lossi ning püüdis kuningat vangistada, võimalik, et ka tappa. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia. Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste. Esialgu laialdasi hukkamisi siiski ei korraldatud, pigem püüti päästa revolutsiooni puhtalt sõjalisel teel, mis ka õnnestus. 20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma
· Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu Sest Prantsusmaa sai sõjas lüüa ning raha trükiti juurde. Selle tulemusena tekkis tööpuudus ning kehtestati maksimumhinnad. Tinodiinidest koosnev vahtseis oli muutunud teovõimetuks. Jakobiinide diktatuur Moodustati selleks, et riik kriisist välja tuua Jakobiinide kukutamine Kukutati 27
Antoinette. KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Isikuvabadused Eraomandiõigus "Vabadus, võrdlus, vendlus!" 1789 sügis - kuninga perekond tuuakse Versaille´st Pariisi. 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid äärmuslik Zirondiinid liberaalse poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60 50 III seisus 40 Aadel 30 Vaimulikkond 20 10 0 1794 - 1799 9. Dermidoor riigipööre, mis
Taandumine Uus põhiseadus, riigipööre. Lõppes prantsuse revolutsioon. 2. Leidke põhjuseid, mis tingisid revolutsiooni radikaliseerumise. Kui algul olid erinevad seisused siis oli ebavõrdsus, sellest tekkisid erinevad lahkhelid. Madalama seisuse mad tahtsid rohkem õigusi, elutingimusi jne. 3. Tooge näiteid erinevate sotsiaalsete gruppide vastandlikest ootustest ja huvidest revolutsiooni ajal. Rojalistid pooldasid kuningavõimu , jakobiinid olid kuningavastased Zirondiinid ootasid revolutsioonilõppu, jakobiinid selle süvenemist 4. Kuidas mõjutasid prantsuse revolutsiooni järgmisi eluvaldkondi: Riigivalitsemine ja seadusandlus Kuna tegemist oli maailma tuntuma revolutsiooniga, võtsid sellest eeskuju teised 19 saj revolutsionäärid ja 20 saj totalitaarsed reziimid Sutav kogu sai õigesti seadusi välja anda Võeti vastu „inimse ja kodaniku õiguste diklaratsioon“, mis on
Vabariigi väljakuulutamineKuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahvaesinduskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist,põhiseaduse koostamiseks1792a toimusid valimised:ülekaalu pooldajad.22 sept kuulutati prantsusmaa(Pr) vabariigiks.kõige mõjukamaks rühmituseks oli zirondiinide rühmitus(esialgu)-esindasid jõukamate huve Jakobiinide(J) radikaalse suunaesindajad(Robespierre.Danton,Marat)toetusid pariisi kesk ja väike kodanlusele. Zirondiinid (Z) pidasid vabariigi väljakuulutamist Revolutsiooni lõpuks. Jakobiinid pidasid aga revolutsiooni süvenduseks.ja see viis (Z) lahkumiseni klubist. Rahvuskonvedis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus.(J) tahtsid kuninga kui reeturi hukkamist,1793 jaanuaris hakkas avalik kohtupidaminekuninga saatus otsustati hääletamisega:iga saadik pidi oma eelistuse teiste ees teatavaks tegema ja põhjendama,paljud hääletasid kuninga hukkamise poolt.1 häälega mõisteti kuningas surma,21
Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi
kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla
Asutatava kogu ümberkorraldused: -õigus võtta vastu seadusandlikke akte -august 1789 ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" -kaotati seisuslikud eesõigused -võrdsustati seisuste maksustamine -talupojad vabastati teotööst -kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09.1792 rahvuskonvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks -juhtpositsioonil olid esijalgu zirondiinid -jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist -27.01 kuninas Louis XVI hukkamine Kuninga hukkamine: -mõisteti süüdi ja surma -otsus viidi täide 27.01.1793 Jakobiinide terror ja diktatuur: -Diktatuur 1794-1799 -Vendees vallandus rojalistide mäss -1793 märts Rahvapäästekomitee, tagas riigi kaitse -rahvaülestõusul kukutati zirondiinid võimult -jakobiinid koostasid uue põhiseaduse 1793 suvel, mille alusel pidi prantsusmaa jääma ühtseks ja jagamatuks vabariigiks.
olid sunnitud lahkuma Prantsusmaal; Keskajal kasvas kuninga võim; Prantsusmaast kujunes tugeva keskvõimuga riik; absolutistlikud valitsejad (Louis kuningad) kuni 18. saj lõpuni; Prantsusmaa jäi katoliiklikuks; Prantsuse revolutsioon (1789 1799): · rahvas ei olnud rahul kuningavõimuga; üritati paigaldada demokraatia ning võtta vastu uus põhiseadus; · demokraatlikus parlamendis kujunesid välja kaks vastast: jakobiinid ja zirondiinid; revolutsioon veelgi süvenes, kuningas mõisteti surma 1793. a; · 1793. suvel kukutati zirondiinid võimult, tekib jakobiinide diktatuur; 1794. a kukutatakse jakobiinid võimult ning paigaldatakse 5- liikmeline valitsus; lihtrahvas hakkab igatsema kuningat ja aadlikke ning 1799. a tuleb Napoleon võimule; · kokkuvõte: Prantsusmaa tegi ajavahemikus 1789 (revolutsiooni puhkemine) kuni 1804 (Napoleoni kuulutamine keisriks) läbi kummalise arengu 15 aastaga oli
mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka priiskavast õukonnaelust. 2)Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? algas 1789 aastal Bastille'I kindluse vallutamisega. (14 juuli) 3)Revolutsiooni etapid. Kes tulid võimule I, kes II ,kes III etapil? 1 etapil oli tähtsaimaks küsimuseks, kes saab võimu. Võimule tuli suurkodanlus ehk rikkad pankurid. 2 etapil kukutati kuningavõim ning kuulutati välja vabariik. Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia kaotamine, feodaalkord hävinemine, vabariigi loomine, eraomandi puutumatus, rahvustunde tõus,
Rahvuskonvendi kokkukutsumist. Nende eesmärgiks oli koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel jäid ülekaalu vabariigi pooldajad ning monarhistide mõju oli kadunud. 22. septembril 1792 kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendi koosseis pärast vabariigi väljakuulutamist koosnes jakobiinidest, zirondiinidest ning soodest. Esialgu olid nende hulgast kõige mõjukamad zirondiinid. Jakobiinide radikaalse suuna esindajate ja zirondiinide vahel tekkisid vastuolud, kuna viimased pidasid vabariigi väljakuulutamist märgiks, et revolutsioon on lõppenud, radikaalsemad jakobiinid pooldasid aga revolutsiooni süvendamist. See viis zirondiinide lahkumiseni Jakobiinide klubist. Rahvuskonvendis vaieldi pidevalt kuninga ja ta tuleviku üle. 1793. aastal algas avalik kohtupidamine ning kuninga saatus otsustati hääletamisel, kus ta mõisteti ühe häälega hukka ning 21
arendamiseks), streikide töölisühingud keelati (Le Chapelieri seadus) 1792- Algus Seadusandlik Kodanlus vabariik Kaotati kuningavõim; 1793 Kogu, seejärel (zirondiinid) kohus kuninga üle, (rahvus)Konvent. inflatsioon; max. hinnad (eeskätt leivale ja viljale); 1793- Konvent Jakobiinid Diktatuur, üldine valimisõigus
Ta kroonisend keisriks. 5. Prantsuse revolutsioon: a) Generaalstaadid Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal. b) Asutav Kogu Kolmanda seisuse poolt algatatud seisuste kogu. c) Bastille Kindlusvangla Prantsusmaal Pariisis. d) ,,Inimese ka kodaniku õiguste deklaratsioon" Asutava kogu poolt vastu võetud revolutsiooni programmdokument. e) Jakobiinid, nende tegevus, hinnang Lõid rahvapäästekomitee. Kukutasid Zirondiinid. Nad pöördusid kõrvale demokraatia teelt ja kehtestasid terrori mille käigus vastesed vangistati ja hukati. f) Revolutsiooni suhtumine kultuuri, hinnang Väga palju kultuurimälestisi havitati. Suhtuti ükskõikselt. g) Revolutsiooniaegsed reformid, hinnang h) Muutused olmes Kodanikud. Olme muutus igas mõttes lihtsamaks i) Napoleoni reformid, hinnang 6. Peeter I reformid Sõjaväereform, laevastiku loomine, habemete ja pikkade
Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea. Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi:föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samas puhkes ka
Louvre'isse. Hävitati raamatuid kokku pidi hävitama 5 miljonit raamatut. 1794.a Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta. Jakobiin(1793- 1794) - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse radikaal-poliitilise Jakobiinide Klubi liige. Nad pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori. Zirondiinid( 1792-1793) poliitiline rühmitus,mille liikmed arvasid,et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Direktoorium(1795-1799)- Et kindlustada vabariiki, võttis Konvent 1795. aastal vastu uue konstitutsiooni. See kinnistas revolutsiooni saavutused võitluses feodaalkorra vastu. Samuti kindlustas see ka uute maaomanike õigused. Majanduse aluseks pidi olema kaubanduse, tööstuse ja muu tegevuse vabadus. Uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus. See koosnes kahest kojast
1. oktoober 1791 tuli kokku Seaduslik Kogu. Seal oli kaks olulist poliitilist jõudu: manarhia pooldaja ja kuningavõimu kukutaja ehk jakobiinid. Oli ka Poliitiliselt otsustamatuid soo. 1791 juunis kuningapere põgenemiskatse. Vabariigu välja kuulutamine 1792 lgavad Pariisis uued rahutused, mille tulemusena kuninga perekond vangistati. 22 september1792 kuulutati välja Prantsusmaa Vabariik. Rahvuskonvendis olid algu juhtpositsioonil zirondiinid / Girondi maakonna järgi /, kes olid suurmaaomanikud ja leidsid, et peale vabariigi väljakuulutamist on revolutsioon lõppenud. Kuidas jõudis Napoleon võimule? Napoleon Bonaparte kogu populaarsust, kui ta 1795. aastal surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse, mis oli suunatud direktooriumi vastu. 1799 aastal sai temast Pariisi Gransoi ülem. Sellest talle aga ei piisanud ja ta hakkas ette valmistamakoos lähimate kaaslastega riigipööret 1799 aastal.
eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20. juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'is ära ning toodi Pariisi tagasi (Varennes'i kriis). 17. juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24
ühiskondlik Ebavõrdsed Seisuste õigused rahulolematus Bastille 14.-18- saj. Bastille vallutamine Neckeri vallandamine ja tagurlikuks peetava valitsuse loomine algatas mitmel pool rahvarahutused. Vangla oli kaotanud selleks ajaks suurema tähtsuse, hoides endas aind 7 vangi. Bastille vallutamist loetakse siis revolutsiooni alguseks. Uus rahvaesindus Rahvuskonvent Zirondiinid soo Montanjaarid e jakobiinid Kesk- ja Kõrgkodanlus väikekondalus Pooldasid Pooldasid revolutsiooni revolutsiooni lõppu jätku Maximilien Robespierre 1758 - 1794 Revolutsiooni tagajärjed Positiivne : Negatiivne :
1792. aasta augustis toimus Pariisis väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. Kuningas arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Oma mõju olid kaotanud monarhistid ning 1792. aasta septembris toimunud valimistel olid ülekaalus vabariigi pooldajad. 22.septembril 1792. aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvendis peale vabariigi väljakuulutamist olid Jakobiinid, Zirondiinid ja Soo. Rahvuskonvendis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus. 1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine ning peale kolme päevast kohtupidamist mõisteti kuningas ühe häälega surma. 21.jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga täide. Sama aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette. Revolutsiooni lõpp
välismaailmaga ei lubatud suhelda. 1791 ka esimesed üldised VALIMISED Prantsusmaal. Uueks seadusakndlikuks võimuks Asutava Kogu asemel Seadusandlik Kogu. Revolutsiooni käigus kaks parteid ehk rühmitust JAKOBIINID- pooldasid revolutsiooni ja nende sõnul ei olnud revolutsioon veel läbi. Mõned inimesed arvasid, et konstitutsiooni jms on ju rev. läbi. Jakobiinid olid ja karmid ja täielikult kuningavõimu vastased. Pooldasid vabariiki. ja ZIRONDIINID- mitte nii radikaalsed. Veidi liberaalsemad ja leidsid, et eesmärk on täidetud ja kuninga võim on vähenenud. Oldi rahul, et on konstitutsiooniline monarhia.Revolutsioon tuli nende arvates kuulutada lõppenuks. Terve revolutsiooni jooksul nende vahel võitlused ning võitjateks võib lugeda jakobiine. Seadusandlikus kogus mõlemad pooled jakobiinid ja sirodiinid ja need, kes ei pooldanud kumbagi ehk SOOD. Algas Prantsusmaa poliitiline areng 1792
Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskogu- kolmanda seisuse esindus, kes muutis oma nime 17. juunil abt Sieye'si ettepanekul. Sankülott-Pariisi alamrahva nimetus Seadusandlik Kogu- ühekojaline, kaks aastat võimul seadusandlik võimuorgan (pärast 1791.a konstitutsiooni.) Seadusandlik Korpus- uus rahvaesindus 1795.aastal, mis koosnes kahest kojast. Zirondiinid- ehk parempoolsed, ehk vabriigi pooldajad, pooldasid rev. lõpetamist Tsensuur sõnavabaduse piiramine
omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee. Juhtiv roll komitees kuulus Maximilien Robespierre´il. Pärast jean Paul Marat tapmist 13.juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorile. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti palju tuntuid tegelasi. 1794 aastal saadeti giljotiini alla isegi itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks on pakutud umbes 40 000 ja umbes 85% hukatutest kuulus endisesse kolandasse seisusesse. 11. Direktoorium Seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ehk valitsuse. Direktooriumi esimene president oli Palu de Barras, kes enne revolutsiooni oli aristrokraat ja jakobiinide ajal terrorist
a põhiseaduse kehtestamine - absoluutsest monarhiast konstitutsiooniliseks Kuningas Seadusandlik Kogu Valitavad kohtunikud 22. Septemril 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Suur Prantsuse revolutsioon: lõpp ja tulemused. Põhjused Revolutsiooni läbikukkumise oht Siseprobleemid. Rojalistide mässud Vandee's jm. Talupoegade rahutused. Majanduslik kaos. Inflatsioon. Riigikassa tühi. Muudatused Rahvuskonvendi koosseisus. Mõõdukad vabariiklased (zirondiinid) kaotasid Rahvuskonvendis ülekaalu. Võim läks radikaalide (jakobiinid) kätte. Poliitiku ja ajakirjaniku Marat' tapmine 1793 suvel Välisvaenlaste (Austria, Preisi jt) vägede sissetung Prantsusmaale. Kaos Prantsuse armees. Ülemjuhataja põgenemine preislaste poole üle 1.Rahvapäästekomitee, erakorraliste volitustega valitsus. 12 liiget. Kuulsaimad juhid Danton, Robespierre 2. Üldise Julgeoleku Komitee (salapolitsei) 3. Revolutsiooniline tribunal erakorraline kohtuorgan
andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku
konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse. 10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas 11) Sankülotid- kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil. 12) Direktoorium- valitsus
annaabi.ee 
