Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Yom Kippuri sõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Yom Kippuri sõda oli Araabia riikide koalitsiooni ja Iisraeli vahel toimunud sõda. See sõda oli üks osa Araabia-Iisraeli konfliktist, nö. neljas sõda. Sõda sai alguse 6. oktoobril Yom Kippuri päeval (selle päeva järgi nimetati sõda) ning kestis 25. oktoobrini 1973. aastal. Toimus see Suessi kanali piirkonnas, Golani kõrgendikku ümbritsevatel aladel ning Siinai poolsaarel. Araabia riike juhtisid Egiptus ja Süüria ning nende seas üritas mõjuvõimu luua NSV Liit, kes oli seega Araabia maadele liitlaseks. USA oli Iisraeli toetajaks, kuid ta soovis saada liitlasi ka Araabia maade hulgast.
Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit varustasid oma liitlasi relvastusega ( tankid , soomukid, suurtükid , lennukid). Nende eesmärk oli ka katsetada oma sõjatehnika võimsust. Sõjas osalevatel armeedel oli tehniliselt üsna samaväärne relvastus, kuid Araabia maadel oli sõjameeste arvuline ülekaal.
1967. aastal toimunud Kuuepäevase sõja käigus, vallutasid Iisraeli väed endale Egiptuse aladest Siinai poolsaare ning Süüria aladest üle poole Golani kõrgendikust. Egiptuse ja Süüria eesmärgiks oli nüüd need alad enda valdusesse tagasi saada. Koalitsiooniriigid tegid ootamatu rünnaku Iisraelile ning sellega algaski Yom Kippuri sõda. Egiptus ja Süüria kooskõlastasid oma pealetungi. Samal ajal kui Egiptuse väed ületasid kolme päevaga Suessi kanalit, alustas Süüria pealetungi Golani kõrgendikel. Kindlustati end ning oodeti vasturünnakut.
Algselt saavutasid koalitsiooniriigid sõjas edu, kuid see muutus peagi. Iisrael kaasas lahingutegevusse lisajõud. Lahingus Egiptusega ületasid Iisraeli väed Suessi kanali ning ohustasid Kairot (Egiptuse pealinna). Egiptuse väed said hävitavalt lüüa. Lahing Golani kõrgendikel lõppes Iisraeli kasuks, vallutades kõik sealsed positsioonid. Süüria väed tõrjuti Iisraeli territooriumitelt välja ning hakati ohustama Damaskust (Süüria pealinna). Egiptuse väed läksid Süüriale appi. Iisrael kasutas ära Egiptuse kaitseliini nõrkust ning peagi olid vastaste väed ümber piiratud. Iisraeli positsioon paranes kõvasti, nende õhujõud olid tunginud sügavale Egiptuse ja Süüria territooriumile. Yom Kippuri sõda oli ajaloos esimene sõda, kus toimus ka laevastike raketilahing.
25. oktoobril peatati sõda ÜRO nõudmistel ning kehtestati vaherahu , mis viis hiljem Genfi konverentsi ja Siinai vaherahuni. Edukas sõja algus taastas Araabia maade eneseusu , mis oli saanud kannatada Kuuepäevases sõjas. Iisrael kaotas palju mehi ning varustust. Lüüa saamisele oldi väga lähedal, kuid sellest hoolimata suudeti siiski USA toetusel võita Araabia riikide koalitsiooni mõlemal rindel. Sõja tulemusena sõlmiti ka Camp Davidi rahuleping Iisraeli ja Egiptuse vahel, mis nägi ette Egiptuse eraldamist muust araabiamaalimast. Lisaks tunnustas Egiptus Iisraeli iseseisvust ning andis tagasi Siinai poolsaare. Sõja tagajärjel tekkis naftaembargo (väljaveokeeld), mis põhjustas energiakriisi.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Yom_Kippuri_s%C3%B5da (24.01)
http://www.islam.pri.ee/index.php?id=127 (24.01)
http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/05/KVUOA_Toimetised_16.pdf (24.01)
http://web.zone.ee/kristlik_elu/07102002.html (24.01)
https://annaabi.ee/Kahepooluseline-maailm-m898.html (24.01)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jom_kippur%E2%80%99i_s%C3%B5da (24.01)
Lähiajalugu (9. klassi õpik II osa)
Yom Kippuri sõda #1 Yom Kippuri sõda #2 Yom Kippuri sõda #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martiina Põder Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Yom Kippuri sõda
10
doc

Yom Kippuri sõda

sellega kindlustada Süüria rolli regioonis. Ta leidis, et rahuläbirääkimised saaks alata alles pärast Golani kõrgendiku tagasi vallutamist, mis (tema arvates) omakorda mõjutaks Iisraeli Jordani jõe läänekaldast ja Gaza sektorist loobuma. A. Sadatil oli ka sisepoliitilisi põhjuseid sõjaks. Egiptus oli sellel ajal majanduslikult varemeis. A. Sadati biograafias Raphael Israeli räägib, et A. Sadat tundis, et pärast kuuepäevast sõda on Egiptus häbistatud ning et viia läbi erinevaid reforme tuleb sellest häbist lahti saada. Ta tundis, et need reformid oleks rahva seas väga ebapopulaarsed ja sõjaline võit annaks talle selle populaarsuse mida ta vajas, et neid läbi viia. Suur osa Egiptuse elanikkonnast, enamasti tudengid kes tegid ka mitmeid demonstratsioone, tahtsid, et Siinai tuleks sõjaliselt tagasi vallutada ega olnud rahul sellega, et Sadat oma kolme presidendiks olemise aastaga pole seda veel teinud.

Ajalugu
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.  Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiiki eluvaldkondi (majandus, poliitika, kultuuri- ja teaduselu, võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad

Ajalugu
Ajaloo konspekt
33
doc

Ajaloo konspekt

-4- 22. Milliseid maaalasid nimetati Eestimaaks? 23. Kuidas nimetatakse feodaalse killustumise ajajärku Eestis? 24. Jüriöö ülestõus. 25. Talupoegade kihid 14. -16. saj. . 26. Gildid ja tsunftid. 27. Usupuhastus ehk reformatsioon. 28. Esimesed eestikeelsed trükised. 29. Läti Hendiku kroonika tähtsus ajaloo uurimisel. 30. Liivi sõda, põhjused, tulemused. 31. Eesti kolme kuninga valduses. 32. Millal läks kogu eestlaste maa rootslaste riigile? 33. Mis on reduktsioon? 34. Talupoegade kohustused rootsi ajal. 35. Forseliuse tegevus rahvahariduse edendamisel. 36. Tartu ülikooli asutamine(1632). 37. Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39. Esimesed eestikeelsed trükised.

10.klassi ajalugu
Teine maailmasõda
48
odt

Teine maailmasõda

Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21

Ajalugu
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

....................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 Klassikalise Kreeka hiilgeaeg. Ateena demokraatia ................................................... 26 Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena mereliit. Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 Ateena demokraatia Periklese ajal ................................................................................... 29 Peloponnesose sõda (431 ­ 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 Archidamose sõda (431 ­ 421) ................................................................... 32 Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse ................................................................... 32 Dekeleia sõda (413 ­ 404) ja 411. ning 404. a

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun