Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "XX sajandi algus. Mõisted ja tähtsündmused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
revolutsioon, anarhism, poliitik, šovinism, sotsiaaldemokraatia, suurbritannia, hegemoonia, tõnisson, xviii, haridus, kodanlik, 1904, mandril, kolmikliidu, rahuleping, enamlased, bolševikud, 1903, töölispartei, radikaalsed, tähtsündmused, massiline, euroopaliku, manufaktuuride, tasud, erakonnad, ilmuvad, tekkivad, meditsiin, filosoofilinelmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.sovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida
................................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism
Sisukord 2- 6.................................................................................................................... .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus 20.sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud. Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevndamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 1904-1905. Aastatel toimunud Vene-Jaapani sõjas sai Venemaa raskelt lüüa. Tänu sellele, et toimus sõjas kaotus Jaapanile puhkes 1905.aastal revolutsioon. See algas nn Verise pühapäevaga 9.jaanuaril kui võimud lasid Peterburis töölisrongkäigu pihta tule avada. 1905.aasta oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaari valitsusel tuli järele anda. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-,koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigituuma valimisi. Sellega polnud revolutsioon lõppenud. Detsembris toimus Moskvas ülestõus, mis suruti veriselt maha ja sellele järgnesid ka vastuhakud sõjaväes
tulemuseni oli ulatuslik väljaränne Venemaale ja ka Ameerikasse. Lätis oli selleks ajaks tekkinud juba rahvusluse kõrvale uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu ning nõudis nende probleemide lahendamist. Sellise suuna ideaoloogiks oli kirjanik Janis Rainis(1865-1929). Uue mõtteviisina omandas sajandi algul Lätis ja Eestis aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Alguses levis see peamiselt vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi jõudsid ka kohaliku rahva sekka. Eriti kiire levik oli Lätis, kuis 1904.a asutati juba Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Leedu olukord oli erinev. Venestamine oli seal jõhker. Keelati rahvuslikud organisatsioonid, ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904.a andis Nikolai II loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks, püüdes vaigistada rahulolematust. Eestis oli 19
Majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste kriisideni. Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19
teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda: · Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund - Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik need liikumised uskusid progressi. Samas olid arusaamad väga erinevad, mis viiks
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse
19.sajandi keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist. Revonistis kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes oli Vladimir Uljanovi eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgis saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele.
sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme. Tagajärjed: Sõnakoosoleku ja ühinemisvabaduse loomine; riigiduuma moodustamine; erakondade loomine. Algus: algab Verise pühapäevaga 09.01.1905 Sankt-Peterburgis. (Rahvas ootas, et tsaar reageeriks ja hakkaks tegutsema. Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri.
4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise Buuri sõda, Maroko kriisid, USA Hispaania sõda, Vene Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi- ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja kariloomade hävitamine) sundis buure 1902 alla kirjutama rahulepingule, mille järgi Oranje ja Transvaal muudeti Briti kolooniaks ning
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega vene eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin) enamlased leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine tsentristid eesotsas Karl Kautskyga püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida kes ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses, enne seda suutis iseseisvaks saada vaid Etioopia ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda(1899-1902)- kõige dramaatilisem kokkupõrge Aafrikas, et kohalike rahvaste vastupanu maha suruda, buurid suutsid inglaste suurele ülekaalule esialgu vastu pidada, kuid sõjaline surve muutus liiga tugevaks ja buurid läksid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem oma buuridest ning 1902
suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu
Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali ebaotstarbekas paigutamine ( kas kolooniatesse või raha lihtsalt tarbiti ära), tööstuse sisseseade vananemine, aegunud energiaallikate kasutamine. Venemaa mahajäänud argaarmaa, kus 90% elanikkonnast olid talupojad. Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20
impeerium Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad suurbritannia prantsusmaa Vabariik Kaotas prantsus 20 sajandi preisi sõja alguseks 1870-1871 majandus 1890.aastaist taastus kuid jäi sõjalises liidus alla
Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: revisionistid, vene enamlased, tsentristlik suund, anarhistid. Eluolu-Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igavesena. Juudivaenu tugevnemist võis tunda Viinis, Pariisis, Peterburis jm. Pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale, aatomi ehituse selgitamisele, erirelatiivsusteooria. Nobeli preemia esimest korda 1901 aastal. Ekspressionism(Gustav Klimt, Edvard Munch). Alguse sai filmikunst
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandivahetusel ka Euroopa kõige pare
1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina
Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaalriik Protektsionism (oma turu *Inglise-Buuri sõda 1899-1902 *2+1 parteid (konservatiivne, kaitsmine) *probleemid Iirimaaga liberaalne, tööerakond) (autonoomia soov)
>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks >Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt)
I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid
omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja. Peep Reimer 6 3. Suurriigid 20.sajandi algul (Vt. õpik lk.22-48): 3.1. Inglismaa (õpik lk.22-25): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. · 20.sajandi alguseni kehtis kahepartei süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformialtim Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkas ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli.
Euroopa XX sajandil: Riike oli vähem, poliitiline kaart palju muutnud võrreldes 19. sajandiga. XX saj algul kuulusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, enamik Poolast, Ukraina, Valgevene ja tänapäeva Moldova Vene Impeeriumi koosseisu. 1867 müüdi Alaska USAle. 1905 aastal eraldus rahumeelselt Norra Rootsist. Iirimaa kuulus GBle, 20'date alguses toimus verine soda, tekkis Iiri Vabariik. Saksamaa ühines 1871 ja ulatus Metzist Läänemere lõunakaldani, põhjapoolseim linn oli Klaipeda (Memel), suurim Leedu sadamalinn. Poola oli jaotatud 3 riigi vahel: Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungarile. 3s keisririik oli Austria-Ungari, mis tekkis 1867, moodustus kaksikmonarhia. Austria keiser oli ühtlasi ka Ungari kuningas, kummalgi oli oma parlament, Viinis ja Budapestis, territoorium jagunes: Austria (Tsehhi, Põhja-Itaalia). Koloniaalriigid: Prantsusmaa: kuulus enamik Põhja-Aafrikast, Kesk- ja Lääne-Aafrikast. Prantsuse Guajaanas asub ka Prantsuse Leegioni väeosa, on ka Euroopa Kosmodroom. 1994
Balti kubermangud · Baltimaade aren oli kiire: a) rahvaarv kasvas b) tööstustoodand kasvas c ) töölisus arenedes kasvas linna elanikkonna arv · Tööstuse metropoliks sai Riia. · Tallinn arenes jõudsalt ( vene tsaar lootis teha viimast sõjalaevastiku tugipunkti Läänemerele. · Leedus oli aren aeglane. · Rahvuslikud ideed levisid kiiresti uute põlvkondade hulgas. · Eestis olid sajandi alguseks mõjukaks rahvuslik tegelane Jaan Tõnisson · Tallinnas seisis eestalse eest Konstantin Päts. · Eesti-Liivi Kuramaa Kubermangus domineeris balti saksa ülemkiht. Kultuur ja eluolu · 20.saj algul oli maailma väga euroopa keskne. · USA ja Jaapan pidid oma võisust teistele tõestama. · Maailmaalusteks tavadeks peeti euroopalike teid ja väärtusi. · Kogu inimkond tugevalt mõjutatud Läänemaailmast ( läänelikut tarbeesemed, mood, rõivad) · Väga moodne rääkide progressist.
d, suur palvekiri,- arenes põllumajanduslik ühisstegevus, üritati läbi talud hõlmati üha tihedamalt rääkida turusuhetesse, Jaan Tõnisson(ajaleht ,venestamine, postimees), ajaleht teataja(Päts). Eesti vastupanuliikumise ühiskond jagunes majandusmeesteks ja d, aaremeesteks, sotsiaaldemokraatia Piiratud Mingi revolutsiooniga kaasa autonoomia olemas Autonoomiat polnud Rüüstamised- Eestis mõisate põletamised jne põletamised suudeti Eestis puudus valimisõigus ära hoida Naistel valimisõigus Sarnasused Sotsiaalsed pinged Rahvuslik surutis
25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse.
ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolusid likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
annaabi.ee 
