XX sajandi algus. Mõisted ja tähtsündmused (0)

Mõisted ja tähtsündmused: § 1-5 1. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuslik pööre (XVIII s. II poolest ~ XIX  lõpuni) - massiline üleminek käsitöölt masinatööle, manufaktuurist 
tehasesse. Tol ajal hakkasid toimuma suured tööstuse arenguga seotud 
muutused põllumajanduses, tootmises, ja transpordisüsteemis, mis 
tunduvalt mõjutasid euroopaliku ühiskonna sotsiaal-majanduslikku 
olukorda. Pööre algas imperiaalses Suurbritannias XVIII sajandi 60. 
aastatel. üks peamisi põhjuseid oli manufaktuuride töötajate kõrged tasud,
turgude kiire areng, kaubanduse kõrge tase ning samuti lepingulisi 
kohustusi kaitsvate asutuste loomine, hijem levis sealt mujale Euroopasse
(Prantsusmaal see, näiteks, algas XIX s. 20-30 aastatel, Saksamaal 30-40 
aastatel) Põhja-Ameerikasse (XIX sajandi lõpus) ja lõpuks üle terve 
maailma. Venemaale revolutsioon jõudis aina XIX s. 60.aastatel. Pööre 
tõi Euroopasse kaasa olulisi muutusi: hakkasid kujunema esimesed 
erakonnad, ilmuvad esimesed parlamendid, paljudel Euroopa riikidel 
monarhi võim ja mõju nõrgenevad, tekkivad uus sotsiaalklassid, 
sotsiaalhüved (meditsiin, haridus jne) on muutunud tavainimestele 
kättesaadavamaks. 2. Anarhism (XIX sajand) - tekkinud Euroopas filosoofiline liikumine.  Anarhism lõplikult kujunes välja 1840. ja 1860. aastatel võitluses ja 
poleemikas kahe teise mõjuka õpetusega, mille tekitas ka Prantsuse 
revolutsioon - kodanlik liberalism ja riigisotsialism. Erinedes nendest, 
anarhismi põhipostulaadid on: iga isiku täisvabadus, klassivastuolude 
likvideerimine, kodanliku korra kukutamine, iga valitsemisvormi hävitus,
kaasa arvatud vägivallaga, tootmine peabki olema töötajate käes, töötajate
ühingud peavad ise oma probleeme lahendama. Anarhism levis ja sai eriti
populaarseks Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Itaalias ning 
Hispaanias. Anarhismi peamised asutajad on W.Godwin (1756 - 1836), 
M.Stirner (1806 - 1856), M.Bakunin (1814 - 1876) ja P.Kropotkin (1842 
- 1921). 3. Sotsiaaldemokraatia (u. XIX - XX s. algul (kujunemisaeg)) -  poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik filosoofia, mis kujunes välja XIX sajandi 
lõpupoolel sotsialismi pooldajate hulgas. Üks tekkepõhjusi oli reaktsioon 
19. sajandi kapitalismi  pahedele ning probleemidele(kehv 


sotsiaalmajanduslikud olukord, vaesus, majanduslik ja sotsiaalne 
ebavõrdsus, rasked töötingimused jpm). Esialgselt põhines 
sotsiaaldemokraatia sotsialismil ning Karl Marxi ja Friedrich Engelsi 
tõekspidamistel, jagab sotsiaaldemokraatia kommunismiga ühiseid 
ideoloogilisi juuri, kuid seda eristas sotsialismist radikaalse revolutsiooni 
eitamine ja soov arendada reformide teel. See poliitiline liikumine oli 
levitud peaaegu terve Euroopas, eriti Saksamaal, Prantsusmaal ning 
Inglismaal. 4. Antant ehk Entente (1907 - 1919) - sõja-ja poliitiliit Venemaa,  Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Natukene varem liidulepingu 
omavahel sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa (1893), aastal 1904 - 
Prantsusmaa ning Inglismaa vahel. Aastal 1907 sõlmisid lepingu 
Inglismaa ja Venemaa. Antant moodustas algselt vastukaalu 
Kolmikliidule. Prantsusmaa jaoks olid liidu loomise põhjused hiljutises 
sõjas Saksamaaga suur lüüasaamine (Prantsuse-Preisi sõda, 1870 - 1871) 
ning samuti rahutus Saksamaa kasvava võimu ees ja selle muutumine 
hegemooniaks mandril. Seistes silmitsi Saksa hegemoonia ohuga, oli 
Inglismaa sunnitud loobuma isolatsioonipoliitikast ja liikuma edasi 
mandri tugevaima riigi blokeerimispoliitika juurde. Eriti oluline stiimul 
Suurbritannia puhul olid Saksa mereväeprogramm ja Saksamaa 
koloniaalnõuded. Venemaa kartis ka Saksa hegemooniat. 5. Kolmikliit (1882 - 1915) - sõja- ja poliitliit Saksamaa, Austria-Ungari ja  Itaalia vahel. Saksamaa ja Austria-Ungari olid omavahel liidus alates 
1879. aastast, aastal 1882 liitus nendega Itaalia. Iga Kolmikliidu liige 
lubas vastastikust toetust muu suurriigi rünnaku korral. Liidu tegevus oli 
suunatud peamiselt Prantsusmaa vastu. Saksamaa oli liidu loomise 
algataja, et säilitada oma valitsevat seisundit mandril, Itaalia otsis 
Prantsusmaa vastu potentsiaalseid liitlasi ja Austria otsis toetust oma 
territooriumide ning mõju Balkani poolsaarel laiendamisele. 6. Šovinism - ideoloogia, mis hakkas kujunema arvatavalt XIX sajandi algul nimetus “šovinism” tuleneb prantsuse sõjaväelase N. Chauvini nimest. 
Selle õpetuse nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine, 
mis annab aluse selle rahva domineerimiseks teiste üle. Välispoliitikas 
kirjeldab šovinism agressiooni kui teiste riikidega suhtlemise peamist 


vormi. Šovinism jõudis oma kõrgajale imperialismiajastul (XIX lõpp - 
XX s. algus). 7. Vene-Jaapani sõda (1904 - 1905) - relvakonflikt Venemaa Keisririigi  ning Jaapani vahel. Konflikti lõpetas Portsmouthi rahuleping, mis sõlmiti 
5. septembril 1905. Sõda lõppes Venemma lüüasaamisega, Jaapan 
rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: 
Mandžuurias, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, lisaks veel Liaodongi 
poolsaare ning ülemvõimu Koreas. Sõja alguse põhjuseks olid Jaapani 
revanšistlikud tunded saare alandava kaotuse tõttu Venemaa kasuks ning 
Venemaa Mandžuuria okupatsioon. Venemaa soovis säilitada oma 
territooriume Hiinas aastaringseks kaubanduseks Kagu-Aasia riikidega. 
Vene-Jaapani sõja põhjustasid mõlema riigi keiserlikud ambitsioonid ja 
agressiivne koloniaalpoliitika. 8. Enamlased ehk bolševikud (1903 a.) - olid Venemaa  Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse voolu esindajad. 
Bolševikud püüdsid võimu jõuga haarata ja tsarismi kukutada.Venemaa 
Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei II Kongressil 1903 a. said radikaalsed 
sotsiaaldemokraadid, keda juhtis Vladimir Lenin, erakonna valimisel 
häälteenamuse (siit tuleb nimi). Aastal 1917 enamlased tulid võimule 
Venemaal (pärast oktoobrirevolutsiooni). 9. Jaan Tõnisson (1868 - 1941) - eesti riigitegelane ja poliitik. J. Tõnisson  oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle suuna juht. 
Ta aktiivselt tegeles ajakirjanduse arenguga Eestis, a. 1896–1930 andis 
välja esimest ajalehte Postimees ja oli mõni aeg selle peatoimetaja. 1905. 
aasta revolutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda rahumeelsete nõudmiste 
juurde, esitades ülevenemaalise konstitutsioonilise monarhia 
kehtestamist, eestlastele võrdseid õigusi sakslaste ja venelastega ning 
eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega lõi 
ta Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 1905–
1917, a. 1906 valiti ta I RIigiduumasse. Eesti vabariigi ajal oli ta mitu 
korda ministri (peaminister, välisminister, Riigikogu esimees) rollis. 10. 1905. aasta revolutsioon (1905 - 1907) - aastatel 1905–1907 toimunud  sündmuste nimi, mis algasid Peterburis verise pühapäeva sündmustega.. 


Algasid töötajate massilised streigid, mõned radikaalsed parteid ning 
liikumised püüdsid võimu jõuga võtta, alustades sõjalisi ülestõuse üle 
kogu riigi. Toimusid poliitilised mõrvad, pogrommid. Põhjused 
revolutsiooni alguseks olid järgmised: majanduskriis, lihtrahva 
rahulolematus valitsuse tegevusega, töötajate ja talupoegade madal 
elatase, Venemaa mahajäämus poliitilises arengus. Revolutsiooni 
tulemused olid sellised: hakkas kujunema välja esimene parlament, 
demokraatlike vabaduste kehtestamine, töötajate olukorra parandamine, 
tsensuuri tühistati ära, tsaari võimu piiramine.