................................... 7 2. EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS.................................................9 2.1. Eesti astumine WTO-sse............................................................................... 9 2.2. Eesti eelised WTO liikmena..........................................................................9 3. WTO JA VENEMAA...........................................................................................................10 3.1. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded..................................12 3.2. Venemaa kui WTO liikme mõju Eestile.......................................................13 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................16 SISSEJUHATUS
KOOL NIMI KLASS WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Juhendaja : Pärnu 2012 SISUKORD · Sissejuhatus · Eesti ja WTO · WTO tegutsemispõhimõtted · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · SISSEJUHATUS WTO (eesti keeles Maailma Kaubandusorganisatsioon, inglise keeles World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995.aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mõjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samas
WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 Ajalugu........................................................................................................................... 3 ITO ja GATT..............................................................................................................3 Genevast Tokyoni...........................................................................................................4 Uruguay Round.............................................................................................................. 4 Ministrite konverentsid...................................................................................................5 Esimene ministrite konverents...................................................................................
........ 21 3.4.4 Geograafilised tähised......................................................................... 22 3.4.5 Patendid...............................................................................................22 3.4.6 Mikrolülituste topograafia.....................................................................23 3.4.7 Avalikustamata teabe kaitse................................................................ 23 3.5 Ülevaade TRIPS lepingu rakendamise sätetest.........................................24 3.5 TRIPS lepingust maailma kaubandusele tulenevad eelised .....................24 4. Eesti Maailma Kaubandusorganisatsioonis.........................................................26 4.1 Eesti astumine WTO-sse............................................................................26 4.2 Eesti eelised WTO liikmena........................................................................26 4
............................................... 4 3. Mis on GATS?........................................................................................................................ 5 4. GATS'I LIIGITUS..................................................................................................................6 5. GATS´i teke............................................................................................................................ 7 6.KÄIMASOLEV DOHA LÄBIRÄÄKIMISTE VOOR........................................................... 8 VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi autorid seadsid töö koostamise alguses endale eesmärgiks uurida põhjalikult GATSi eesmärki, sellega seotud teisi dokumente ning GATSi loomise põhimõtteid. Eesmärgi saavutamiseks uuriti erinevaid Internetis leiduvaid materjale.
WTO töö juhindub WTO lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale. Lepingutel on kolm peamist sihti: • aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik • liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes • panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest. (Välisministeerium 2011) 4.2 Eesti ja WTO Iga riik või tolliterritoorium, kelle kaubanduspoliitika on täiesti autonoomne, võib saada WTO liikmeks. Eesti liitus WTO-ga 13. novembril 1999.aastal. Hetkel on WTOs 158 liiget(Välisministeerium 2013). Organisatsiooni täisliikmena võtab Eesti osa WTO igapäevatööst. Lisaks WTO nõukogude, komiteede ja töögruppide regulaarsetele istungitele, võtab Eesti osa mitmepoolsetest läbirääkimistest (näiteks põllumajandus ja teenustekaubandus), uute liikmete ühinemisprotsessist ja täidab WTO liikmeks saamisel võetud kohustusi
Need WTO tippkohtumised toimuvad vähemalt iga kahe aasta tagant ning kohtumiste ajal juhib organisatsiooni tegevust WTO peanõukogu. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel. WTO eesmärgid: 1. elavdada rahvusvahelist kaubandust 2. soodustada vaba konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses 3. soodustada rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut Doha voor 2001. aasta lõpus otsustasid WTO liikmed Dohas (Kataris) avada maailma kaubandusläbirääkimiste uue vooru. See peab kaasa aitama, nagu ka 8 eelnevat vooru, maailmakaubanduse edasisele liberaliseerimisele. Doha vooru eesmärk on aga eelkõige arengumaade tugevam integreerimine maailmakaubandusse ja nende toetamine vaesusevastases võitluses. Seda nimetatakse ka Doha arengukavaks. Kaubavahetus Kaubanduseeskirjad on mitmepoolsed, kuid kaubavahetus on kahepoolne: see toimub müüja
EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Maksim Andrejev Eesti Meremajandus, WTO ja NAFO Referaat Juhendaja:Kaspar Kaugija Tallinn 2009 Eesti Merendus Meri on äärmiselt mitmekesine ning seda mõjutavad paljud tegevusvaldkonnad, huvid ja poliitikasuunad. Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 1520% SKPst. Eesti kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja Line'i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kliimamuutust, keskkonna- ja looduskait
majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Y Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. Y Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. 7) NATO - tsiviilorganisatsioon/sõjaline organisatsioon NATO on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. Aastal 2009 on NATO liikmesriigid: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia,
organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. WTO- MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (Inglise k. World Trade Organization) WTO loodi 1995. aastal Üldsise Toll- ja Kaubanduskokkuleppega (inglise k. General Agreement on Tariffsand Trade e. GATT) ühinenud riikide baasil. WTO-l on 153 liikmesriiki ja 30 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust. WTO funktsioonid: · Lepingute rakendamine ja rakendamise jälgimine · Kaubandusläbirääkimised · Vaidluste lahendamine · Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus · Kaubanduskompetentsi tõstmine · Laiem dialoog Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. IMF- RAHVUSVAHELINE VALUUTAFOND (inglise k. International Monetary Fund) IMF on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944 ja loodi 1945. aastal Bretton Woodsis(USA linn) toimunud
garantiid peale 1945. Esimene laine: kaitsemeetmete rakendamine jättis Prantsusmaa ja Saksamaa nisuhinnad USA ja Inglismaa hindadest tollimaksu ja ligemale kolmandiku võrra kõrgemaks. Kaitsemeetmeid rakendavate maade talunikud pääsesid suuremast majandusdepressioonist ja kandsid väiksemaid kahjusid. Üldine hinnatrend oli langev ning kaitsemeetmed pidurdasid hindade langust ja ei toonud kaasa hinnatõusu ja tarbijakoormuse suurenemist. Teine laine: tollid, tollivälised kaubandustõkked, sekkumine põllumajandusturgu. Riikliku sekkumise kõige silmapaistvam tulemus oli maailmaturu hindade ja turukaitse omavate riikide tootjatele makstud hindade lahknevus. Turukaitse ja sekkumise tulemusena enamikus Euroopa maades pääses põllumajandus majanduskriisist, kuid suurendas edaspidist ületootmist. Protektsionism ja turgudesse sekkumine 19. saj lõpul ja 1930ndatel majanduskriisi ajal ning
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja
oktoobril 2005. Euroopa Parlament andis toetuse Türgiga ühinemisläbirääkimiste pidamiseks 28. septembril 2005. Parlament väljendas siiski oma rahulolematust, et Türgi valitsus ei tunnusta ametlikult Küprose valitsust, ning lükkas edasi hääletuse ELi-Türgi tolliliidu laiendamise küsimuses kümnele uuele liikmesriigile. Euroopa Parlament kutsus ka Türgit üles tunnistama Armeenia genotsiidi. Kuigi Türgi on teinud õigusloome ja õigusaktide praktilise rakendamise osas edusamme, saab reformiprotsessi jätkusuutlikkus ja pöördumatus kinnituse alles pika aja jooksul. Euroopa Parlament märkis 15. detsembri 2004. aasta resolutsioonis, et läbirääkimisprotsess Türgiga on oma iseloomult ,,lahtine protsess ning ei saa tagada, et see viib ,,a priori" automaatselt ühinemiseni [...]". Euroopa Parlamendi viimases, 21. mai 2008. aasta resolutsioonis komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse Türgi edusamme 2007
majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. · Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. · Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. 7. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO - North Atlantic Treaty Organization) on iseseisvate riikide poliitilise ja sõjalise koostöö liit. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 sätestab, et relvastatud rünnak ühe või mitme liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu. Seega on tagatud iga liikmesriigi julgeolek lisaks oma suveräänsele kaitsevõimele ka teiste liikmesriikide sõjaliste jõudude abil
tehnoloogia puhul. Tabelis 5 on toodud hüpoteetiline tootmisvõimaluste loend kahe kauba (õlle ja käekellade) tootmisvõimaluste kohta Saksamaal ja Sveitsis. 6. Tootmisteguriteproportsioonide teooria 7. Kaasaegsed kaubandusteooriad Rahvusvahelise kaubanduse teooria uurib riikidevahelist kaubavahetust pikaajalise staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata; eristatakse puhast kaubandusteooriat ja kaubanduspoliitika teooriat. Puhas kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Lühidalt kaasaegne kaubandusteooria peab vastama järgmistele küsimustele: (1) Mis moodustab kaubanduse baasi, st. miks riigid ekspordivad-impordivad just neid tooteid? (2) Milliste kauplemistingimuste8 (suhteliste hindade) juures toimub vahetus maailmaturul?
ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. • Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks. • Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. • Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. • Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise.
nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest Sellise jaotuse puhul on vaatluse all eelkõige tollimaksuga saavutatav lõpptulemus. · Eritollid on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomine antud riiki tahetakse muuta raskeks. · Diferentseeritud tollide eesmärk on põhimõtteliselt sama: kehtestades erinevad tollid erinevatele kaupadele (tavaliselt on kriteeriumiks töötluse tase), püütakse saavutada erinevat mõju nende sisseveole. · Keelutoll versus tulutoll. Tollimakse võib vaadelda ka nende kestuse järgi: eristatakse lisatolle (ajutised) ja tasakaalustavaid (pidevaid) tolle. · Lisatollidega võib saavutada nn tärkava (või ka ümberkujundatava) tootmisharu kaitsmise. · Tasakaalustavad tollid, mis on iseloomult pidevad, võetakse sageli kasutusele, kui
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest ti
· Valuutakursside stabiilsuse hoidmine · Riikide majanduspoliitika koordineerime · Sekkumine majanduskriisi (Läti, Island, Kreeka) Maailmapank - esmane ülesanne pikaajaliste laenude andmine sõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse kiireks taastamiseks ja arenguks. RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED w Vabakaubanduspiirkond on ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked, säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (NAFTA, EFTA). w Tolliliit on koostöövorm, kus liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning liiduväliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud ühtsed reeglid w Ühisturg on veelgi laialdasem ühendus, kus tolliliidule lisandub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine (MERCOSUR).
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE......................................................................................................................... 8 KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIO
c iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes 34 Tolliliit muutub ühisturuks kui a lisandub tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c ühtlustatakse käibemaksu määrad 35 Ühisturg muutub majandusühenduseks, kui viiakse sisse a tootmistegurite mobiilsus liikmesriikide vahel b ühtne kaubanduspoliitika mitteliikmesriikide suhtes c ühtne valuuta, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtne monetaar- ja fiskaalpoliitika 36 Majandusühendus muutub poliitiliseks ühenduseks, siis kui a seni iseseisvad riigid moodustavad sisuliselt uue riigi b hakatakse välispoliitikat kooskõlastama c hakatakse välispoliitika põhimõtteid harmoniseerima 37 Regionaalne majaduslik integratsioon väljendab püüet a hiilida kõrvale WTO ettekirjutustest
c iga osaleja võib iseseisvalt kujundada oma kaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes 34 Tolliliit muutub ühisturuks kui a lisandub tootmistegurite (kaubad, kapital, tööjõud) mobiilsus liikmesriikide vahel b tegu on ühtse kaubanduspoliitikaga mitteliikmesriikide suhtes c ühtlustatakse käibemaksu määrad 35 Ühisturg muutub majandusühenduseks, kui viiakse sisse a tootmistegurite mobiilsus liikmesriikide vahel b ühtne kaubanduspoliitika mitteliikmesriikide suhtes c ühtne valuuta, maksumäärade harmoniseerimine ning ühtne monetaar- ja fiskaalpoliitika 36 Majandusühendus muutub poliitiliseks ühenduseks, siis kui a seni iseseisvad riigid moodustavad sisuliselt uue riigi b hakatakse välispoliitikat kooskõlastama c hakatakse välispoliitika põhimõtteid harmoniseerima 37 Regionaalne majaduslik integratsioon väljendab püüet a hiilida kõrvale WTO ettekirjutustest
krediteerimine ning eralaenude- ja investeeringute tagamine. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon. Selle funktsioonideks on aidata kaasa mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning tagada selleks vajalik raamistik. Tagada foorum oma liikmetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste jaoks. Haldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuri käsitluslepet. Haldab kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi. Maailma majanduspoliitika suurema järjepidevuse tagamiseks teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga. OECD – Majanduse koostöö ja arengu organisatsioon. Eesmärgid ja tegevusalad on aidata kaasa liikkmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Kordineerida majanduspoliitikat. Elavdada kaubavahetust. Abistada arengumaid. Põõrab tähelepanu info vahetamisele ja liikmesriikide majandusolukorra analüüsile
seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste makseprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. EN-Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950
on vaja kõikide ELi liikmesriikide nõusolekut. (Europa, Välis- ja julgeolekupoliitika) 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus Euroopa Liidu majandus on üks maailma avatumaid ja suurim ühtne turg. Liikmesriikidevaheline vabakaubandus oli üks Euroopa Liidu asutamispõhimõtetest ning EL seisab ka maailmakaubanduse liberaliseerimise eest. EL vastutab liikmesriikide kaubanduspoliitika eest ja peab nende nimel läbirääkimisi. Kaubanduslepingute või -eeskirjade üle peetavatel läbirääkimistel konsulteerib EL ka avalikkuse, ettevõtjate ja vabaühendustega. Euroopa Liit toetab ja kaitseb ELi tööstust ja ettevõtjaid, tehes tööd kaubandustõkete kõrvaldamiseks, et Euroopa eksportijate suhtes kehtiksid õiglased tingimused ja neil oleks juurdepääs välisturgudele. Samal ajal toetab EL välisriikide äriühinguid praktilise
• Eesti liitus 17.09.1991. • Eesti osaleb rahu ja julgeoleku tagamisel: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Liibanon, ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides. • Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste alased konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides. • Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. a- st • Prioriteetsed Eesti sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia. • Katastroofiabi: alates 2000. a-st osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõstan) • Kagu-Aasia tsunami ja maavärina ohvrite abistamine Pakistanis (2005) NATO • NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja-Atlandi lepingu alusel • Peakorter: Brüssel • NATOt juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen • NATO liikmeid kokku 28 riiki. Asutajaliikmeid NATO riigid 12: Belgia,
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome,
Maksebilansi jooksevkontos kajastuvad: väliskaubanduse puudu- või ülejääk 2007. a. kriis sai alguse kinnisvarasektorist Investeering eesmärgiga saavutada kontroll on otsene välisinvesteering. (Portfell tahab kasumit) Investeeringut, millega alustatakse nullist nimetatakse Green fieldiks Rahapoliitiliseks vahendiks on intressimäärad Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine, kuid ei ole ühtset rahandust ja valitsust on: Ühisturg Spill over on omane neofunktsionalismile Peamine tegutseja merkantilismis on riik 22 Ratsionaalse nappus, alternatiivid, kasum Mitte-konfliktsena näeb majandussuhteid liberalism Reziimi defineerivad normid ja printsiibid Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat 1. Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest 2
OECD peasekretär Angel Gurria külastas esmakordselt Eestit 11.-12. veebruaril 2008. 16. mail 2007 liitumiskutse saanud riikidest liitusid 2010. aasta jooksul Tsiili, Iisrael, Sloveenia ja Eesti (läbirääkimised Venemaaga veel kestavad), kes annavad oma osa muutmaks OECDd avatumaks, mis on vajalik, kuna see mängib globaalses majanduslikus arhitektuuris tähtsat rolli. Peaminister Andrus Ansip lendas 26.mail 2010.aastal Pariisi, et osaleda Eesti liitumise tseremoonial Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (27. mai 2010). 3. juunil allkirjastasid OECD peasekretär Angel Gurría ja peaminister Andrus Ansip Tallinnas Eesti liitumislepingu OECD-ga. Alates 9.detsembrist on Eesti ametlikult OECD liige, ajal kui organisatsioon tähistab oma 50. aastapäeva. 5 Võimalus saada tunnustatud ja sõltumatute OECD ekspertide koostatud analüüse Eesti
ÜHINGUÕIGUS 2016 1. Ühinguõiguse alused Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tege
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks rahvõ vahendit: meetod ja a
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Praeguse Komisjoni ameti
Meeste ülikonnad, jakid, püksid Langenud 21% USA 98% Põhilistest import toodetest esimesel kohal on töödeldud kütteõli, mida imporditakse 65% USA-st ja 28% Kolumbiast. Teisele kohale jääb toornafta, millest 54% tuuakse sisse Mehhikost ja 29% Venetsueelast. (allikas 13) Transport Raudteid on Dominikaani Vabariigis põhiliselt suhkru vedamiseks. Raudtee pikkus on umbes 517 kilomeetrit ja need raudteed on erakasutuses. 142 kilomeetrit raudteed kuulub riigile, mis on kitsarööpmeline. Dominikaanis on neli suuremat lennujaama. Nendeks on Las Americas International, Cibao International Airport, Punta Cana International, Gregorio Luperón International Airport. Kokku on 33 lennujaama. Otselennud Dominikaani vabariigist on USA- sse, Kuubasse, Kanadasse, Mehhikosse ja Kolumbiasse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
