DERIVATION (tuletamine) Verb Noun Adjective Adverb (öeldis) (nimisõna) (omadussõna) (määrsõna) -en -er -en -ly -fy (beauty -or -cal nicely beautify) -ist -able cruelly -ate -ics -less -ize/ ise -ism -al -ion -ed -ation -ent -ing -ant -ness -ful -let -ie -ment -ish -ee (employee) -ive -dom -ous -ence -y -ance
Words derivation LÕPUD: Noun Verb Adjective Adverb Prefix & Sufix -ation -ise/-ize -ing -ly dis- -ence -en -ive ir- -ion en- -able im- -ance -ate -y -il -age -fy -ed in- -er -ical un- -ing -ant over- -ness -ent out- -ity -en under- -ition -ous -ment -ful -hood -ible -ship -less -ist -al -ics
PREFIX- MEANING- EXAMPLE Ize- make into- sterilize, satirize A, in, on, of, up, to- ablaze, atop Ly- in a specific way- softly, kindly Circum- around- circumference Ity- state, condition, civility, acidity In- in, into, within- inhabit Post- after, following, later- postscript Sub- under, below- submerge Ab- from, off, away- absent Con- with, together- congregate In- not, opposing- insincere Pre- before- prefix Super- over, above, extra- superabundant Ad- to, toward- advance Contra- against, opposing- contradict Inter- among, between- international Pro- foward- proceed Trans- across, over- transfusion Ante- before, previous- antecedent De- down, from- descend Intra, intro- to the inside, within- intramural Re- back, again- rebound Un- not- unhappy Anti- against, opposing- antifreeze Dis- apart, away- disappear Mis- badly, wrong- mistake Semi- half, partly- semicircle Uni- one- unity Bi- two- bicycle Ex- out- exit Non- not- nons
Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12
......................................................................5 Artiklid ja eessõnad.................................................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited.....................................................................................................8 Sufiksid ehk järelliited.................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega...........................................................................................10 Artikkel the geograafiliste nimedega............................................................................10 Artikkel a, an
are there; the girl powders her nose, soliders face powder)In speech words are combined according to grammatical rules. The plural of nouns may carry a new meaning (nt, arms-weapons, looks-appearance, works-plant) b)connected with phonetics. The meaning of a word is expressed by sounds and it depends on the order of sounds(spoonerism) c)history of the lg helps to understand ahanges in the meanings of words (nt, legend ment a book where a life of saints was described) d)stylistics is the sign of expressive means of the language. The same idea may be expressed in different ways and so may aquire a new meaning.(nt, good-bye is neutral, ta-ta is colloquial, father- parent, daddy) In some words we may find transfer meanings (methapfor- the flowers nodded their heads), metonymy (nt, how many vendes, macaroni) 3. Extra-and intralinguistic connection of words.
tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example noun (proper, common, nimisõna, Refers to words which denote classes and categories of book, water, sincerity, Mary, concrete, abstract) substantiiv things in the world, including people, animals, Estonia inanimate things, places, events, qualities, and states. Nouns can be divided into proper nouns and common
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi soomeugri tüvevara
Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77
Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54 Tegusõna HABER 55 Üldolevik 55
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
NB! Lauses on ainult üks eitus. Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis. 1 ARTIKKEL Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks 1. nimisõna soo "der Freund" meesugu Maskulinum (M) "die Stadt" naissugu Femininum (F) "das Zimmer" kesksugu Neutrum (N) 2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does
ainult iseloomustab või täpsustab seda: näiteks taskurätik on tea- rueerimine, dis-harmoonia, pseudo-teadus). tud tüüpi rätik. Täiendosa asub siin põhiosa ees. Põhiosa määrab Nii nagu liitsõnad võivad olla teiste liitsõnade aluseks võivad alati, millisesse sõnaliiki uus liitsõna kuulub. Näiteks rahaahne ka tuletised olla edasituletiste aluseks. Erinevalt aga liitmisest, on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles (pronkssõdur), omastavas (lambakoer), sisseütlevas (vettehüp- võib ühele tüvele lisada kuni kolm tuletusliidet (seadus-lik-us- pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma)
For other European countries, figures of 10 CPS for Belgium (Flanders) and 16 for Finland are mentioned in his presentation. As a conclusion to this initial overview of the scarce literature on reading speed, Romero Fresco's contribution (2009) must be highlighted. Although his article deals with reading speed considerations related to subtitles produced with "respeaking" techniques, it mentions the most rigorous and documented experi- ment carried out so far regarding subtitling reading speed: the one by D'Ydewalle et al. (1987). The "eye tracking" technology mentioned is being extendedly used nowadays in a great deal of experiments aimed at the research of audiovisual text reception, as well as the relevance of the information provided in this type of texts. Using eye-tracking technology, he tested three different presentation times for subti-
Productive vs Unproductive affixes - Productive refers to an affix which is active in the language; it is used by writers today to create new words 60 % of affixes have been borrowed, 40 % are native o Deodorize De – reversing prefix Odor – base 1)free – can be separate words 2)bound – can’t occur separately -ize – verb forming suffix Deodorization + - ation – suffix 18. Prefixes A prefix is an affix that precedes its base. An element placed at the beginning of a word to adjust or qualify its meaning. o De-, un-, mis-, re-, etc In english all prefixes are derivational, thus creating new lexemes instead of inflected forms of words. o Happy – unhappy, contaminate – decontaminate 19. Suffixes A suffix is an affix that follows its base
grammatilised; Afiksite liigid: • prefiks – eesliide; morfeemid, mis lisatakse sõna algusesse juure või tüve ette; • sufiks – järelliide; morfeemid, mis lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele; • infiks – juht, kus üks morf lõhub teise morfi, mitte lihtsalt ei asetse kahe morfi vahel; esinevad sõnavormides koos sufiksite ja prefiksitega; • tsirkumfiks – afiksi liik, kus kuuluvad kokku prefiks e eesliide ja sufiks e järelliide ning kumbki neist eraldi tähendust ei moodusta; näivad nad kuuluvat ühte morfeemi; tegu katkendliku morfiga, mis on maailma keeltes väga haruldane; erijuhud üldisemast fenomenist, kus kaks või enam afiksit koosmõjus saavutavad tähenduse, mida ükski neist isoleerituna edasi ei anna. Selliseid nähtuseid leiab maailma keeltest palju, kuid ainult tsirkumfiksid on piisavalt levinud, et neile nimetus anda;
Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
Kreeka keele sõnavara massiline Gastroscopia (maovaatlus/sond) ülevõtmine ladina keele kaudu uute Encephalitis (ajukelmepõletik) võõrsõnade tähistamiseks. Ophthalmiatria (silmahaiguste ravi) Hysterectomia (emaka eemaldamine) PÕHJUSED: 14 Rahvusvahelise terminoloogia moodustusvõtted: 1. sõnatuletus: eesliited ehk 1. isikunimed: prefiksid, järelliited ehk sufiksid, liiteks taandunud tüved (bio-, geo-, 2. KAHEKOMPONENDILINE NIMI: mikro-, makro-, termo- jne); eesnimi+pärandatav perekonnanimi Levinumad ladina eesliited Levinumad ladina järelliited 3. Nimevaramu: Ab-, ad-, con-, de-, a) antiiksest eesnimevaramust: dis-, ex-, in-, inter-, Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema)
„mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled.
that one stimulus, the average mother turkey will nearly always behave correctly. It takes a trickster like a scientist to make her tapelike response seem silly. The sec- ond important thing to understand is that we, too, have our preprogrammed tapes; and, although they usually work to our advantage, the trigger features that activate them can dupe us into playing the tapes at the wrong times. ' This parallel form of human automaticity is aptly demonstrated in an experi- ment by social psychologist Ellen Langer and her co-workers (Langer, Blank, ~ lAlthough several important similarities exist between this kind of automaticity in humans and lower animals, there are some important differences as well. The automatic behavior patterns of humans tend to be learned rather than inborn, more flexible than the lock-step patterns of the lower animals, and responsive to a larger number of triggers. • • • • Chapter 1 WEAPONS OF INFLUENCE
Arv e numerus – Näitab sõnaga viidatud objektide hulka: poiss- poisid ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus – näitab sõna kuulumist mingisse klassi. maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus – Näitab sõna süntaktilist rolli lauses.Käändeid on keeltes 2-53. Eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Kääne kuulub nimisõna kategooriasse (kuigi need pole rangelt määratletud kategooriad tegusõna ja nimisõna osas). Käänet seostatakse ALATI nimisõnaga. Selleks peetakse ainult sellist gram. kategor. mida on väljendatud nimisõna sees. kui on vähe käändeid on nominatiiv, akusatiiv ja genitiiv - need mida kasutatakse aluse ja sihitise märkimiseks. (esimene vajadus kus keeles vaja on üldse märkida) Koer magab - üks nominaalliige (koer)Koer sööb konti
Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s) Viiitlaused (Statements'l teatavad kuulajale nidagi.
sarnaselt inglise keele eessõnadele14. Samas võivad need olla hispaania keele õppimisel ka üks raskeimaid aspekte, sest pole lihtne meelde jätta, kus mingit eessõna kasutada. Ühte levinumat hispaania keele eessõna en'i võib tõlkida kui inglise keele "in,", mis on selle kõige levinum tõlgendus, kui ka "to," "by" ja "about." Nii hispaania kui inglise keeles järgneb eessõnale sihitis, mis on tavaliselt nimisõna. Sihitiseks võib olla ka asesõna või tegusõna, mis toimib nimisõnana (inglise keeles võib eessõna vahel olla ka lause lõpus, hispaania keeles mitte). Alljärgnevalt paar näidet, kuidas hispaania keeles lauseid moodustatakse. inglise keel I am going to the store. hispaania keel Yo voy a la tienda. alus tegusõna eessõna eessõnaline sihitis 14 Spanish for beginners. - http://spanish.about.com/library/beginning/bl-beg-prepositions- intro.htm.
Handbook of Meat Processing Handbook of Meat Processing Fidel Toldrá EDITOR A John Wiley & Sons, Inc., Publication Edition first published 2010 © 2010 Blackwell Publishing Blackwell Publishing was acquired by John Wiley & Sons in February 2007. Blackwell’s publishing program has been merged with Wiley’s global Scientific, Technical, and Medical business to form Wiley-Blackwell. Editorial Office 2121 State Avenue, Ames, Iowa 50014-8300, USA For details of our global editorial offices, for customer services, and for information about how to apply for permission to reuse the copyright material in this book, please see our website at www.wiley.com/ wiley-blackwell. Authorization to photocopy items for internal or personal use, or the internal or personal use of specific clients, is granted by Blackwell Publishing, provided that the base fee is paid directly to the Copyright Clearance Center, 222 Rosewood Drive, Danvers, MA 01923. F
tähenduse loomiseks grammatilisi sõnu (eessõnad nt) või partikleid käänete asemel. Nendes keeltes on üldiselt väga fikseeritud sõnade järjekord. nt Eesti keele (sünteetiline) siilidelegi on inglise keele (analüütiline) even to the hedgehogs, kus ainuke sünteetiline element on mitmust tähistav ’s’. artikkel – artikkel on nimisõnaga kaasnev abisõna. Inglise keeles on a/an, soolist eristamist ei toimu, kuid mitmes germaani keeles võib artikkel näidata nimisõna sugu ja arvu. aspiratsioon – Aspiratsioon ehk hõngus tekib helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – Assimilatsioon on protsess, mille käigus lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad. Progressiivne assimilatsioon on see, kui eelnevad häälikud mõjutavad järgnevat ning regressiivne assimilatsioon on see, kui järgnevad häälikud mõjutavad eelnevaid. aste – bislama keel – inglise keele põhine kreoolkeel
1. Be ready to explain the terms (lecture 1): language, linguistics, synchronic approach to language, diachronic approach to language, linguistic competence, linguistic performance, what is grammar?, prescriptive grammar vs. descriptive grammar; phonology, phonetics, phone, allophone, phoneme; morphology, morphemes (types of morphemes), morphs, allomorphs, types of affixes, derivational affixes, inflectional affixes; open vs closed class words; syntax. Language: a systematic, conventional use of sounds, signs or written symbols in a human society for communication and self-expression. - human language at all levels is rule- or principle-governed. Linguistics: the scientific study of human natural language Synchronic approach to language: Diachronic approach to language: Linguistic competence: Linguistic performance: What is grammar?: "The sounds and sound patterns, the basic units of meaning, such as words, and the rules to combine them to form new sentences constitute the grammar of a
IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot
kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
