Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Windows areng läbi aja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
windows, microsoft, microsofti, internet, bitine, explorer, ketta, graafiline, server, vista, kandis, kandes, toega, liides, versioon, aitaja, corporation, 2016, hiirt, excel, manager, osis, solitaire, multimeedia, uuenduseks, kujundati, programme, sisevõrk, millennium, edition, tarkvara, desktop, update, uuendusi, arvutisse, kiidetud, kasutajaliidesx 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38
.......................................................................................................... 3 Mac OS X................................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows XP............................................................................................................ 7 Windows Vista........................................................................................................ 8 Windows 7............................................................................................................ 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis
tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda. Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows. Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka nagu tavalist ja dünaamilist ketta jagamist. Windows 2000 Serveri ,,perekonnal" on lisarakendused nagu
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õpetool Kert Mattus Itsp – 14 Windows Vista Referaat Juhendaja Irina Porohnja 2014 Väimela 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 1 2.Windows Vista arendus lk 4 3.Turvalisus lk 5 4.Väljaanded lk 6 5.Visuaalsed stiilid lk 7 5.1 Windows Aero 5.2 Windows Vista Standard 5.3 Windows Vista Basic 5.4 Windows Standard 6
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
Andmed. Selles piirkonnas asuvad failid ja kataloogid. Piirkond on jagatud eelmääratletud suurusega klastriteks, millele viitab FAT #1 ja FAT #2 tabel. Failipaigutustabel Partitsioon on jagatud identseteks klastriteks, mille suurus varieerub kasutatava FAT failisüsteemi piires. Iga fail hõlmab üht või enamat sellist klastrit, seega võib mitut klastrit hõlmavat faili tähistada kui klastriahelat, kuigi failiga seotud klastrid paiknevad ketta andme sektoris killustatult. Failipaigutustabeli kanne võib sisaldada üht viiest: järgmise klastriahelas oleva klastri number klastriahelat lõpetav klaster riknenud klaster reserveeritud klaster kasutamata klaster FAT16 FAT16 on lihtne failisüsteem, mille lõplik versioon loodi 1987.[7] aastal Compaq poolt. Selle eelis on väga hea tugi kõigilt tähtsamatelt operatsioonisüsteemidelt.
ühendust muusikariistadega. ? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual 5¼" floppy disk seadet ja 5MB kõvaketast. Kasutas Xerox Star operatsioonisüsteemi. Selle müük oli läbikukkumine tänu selle
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
Samas ei ole uuemate viiruste korral alati võimalik faili suurenemisest lähtuda, sest peremeesfaili koodi kokkupakkimisel faili suurus ei suurene. 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused Seda tüüpi viirused kirjutavad oma koodi boot-sektorisse. Seega tehes algkäivituse nakatunud kettalt aktiviseeritakse ka viirus. Sellised viirused on tavaliselt üsna destruktiivsed, sest kirjutades viiruse koodi boot-sektorisse, kirjutatakse üle seal eelnevalt asunud info ketta kohta. 1.7 Makroviirused Makroviirused levivad ainult makrokeele kasutamist võimaldavates süsteemides. Seda tüüpi viiruste lemmikobjektideks on MS Wordi ja MS Exceli dokumendid. 1.8 ,,Antiviirus" viirused ,,Antiviirus" viirused ei ole disainitud mitte ainult nakatama käivitusfaile, vaid sisaldavad ka teatud antiviiruse koodi. Sellised viirused sisaldavad mootorit, mis on võimeline võimetuks tegema või isegi kõrvaldama antiviiruse programme ja ka konkureerivaid viiruseid. 7
kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi- magnetiline materjal tekitab lugemispeastaas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. Kõvaketaste ühendamiseks on mitmeid liideseid, neist tuntumad on MFM, PATA (IDE), SCSI, FC , SATA, SAS, FireWire ja USB ning RJ-45.
360 mainframe. The speed, small size, and reasonable cost enabled the PDP-8 to go into thousands of manufacturing plants, small businesses, and scientific laboratories. 1967 IBM builds the first floppy disk Seymour Papert designed LOGO as a computer language for children. 1968 Robert Noyce and Gordon Moore found Intel Corporation. 1968 Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote collaborative work with colleagues. 1969 AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. Intel ja AMD arenesid välja Fairchild Semiconductorsitest, mis arenes välja Shockley Semiconductorist 1970
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel. Sellel pole midagi tegemist ketta enesega suhtlemise kiirusega, mis on ja peabki olema (oluliselt) madalam. Muidu muutuks see
Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
integraalskeemi peal olevate komponentide(transistoride, takistite) arv kasvab umbes 2 korda pooleteise aasta jooksul INTEL – 1968. a Robert Noyce ja Gordon Moore lahkusid Fairchildist ja asutasid Intel Corporationi (nemad on kõige kuulsamad asutajad, oli ka teisi), 1970 intel 4004 CPU (single chip computer) ENGELBART – 1963. a Douglas Endelbarti saab arvutihiire patendi, 1968. a töötas välja kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu Wordi analoog/kontori komplekti(tabelarvutust see süsteem ei teinud), reaalsesse kasutusse ei läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
Moore found Intel Corporation. Ed Roberts and Forest Mims found Micro Instrumentation Telemetry Systems (MITS). IBM scientist John Cocke and others complete a prototype scientific computer called the ACS. It incorporates some RISC concepts, but the project is later canceled due to the instruction set not being compatible with that of IBM's System/360 computers. Douglas C. Engelbart, of the Stanford Research Institute, demonstrates his system of keyboard, keypad, mouse, and windows at the Joint Computer Conference in San Francisco's Civic Center. He demonstrates use of a word processor, a hypertext system, and remote collaborative work with colleagues. 1969 AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. Advanced Micro Devices Incorporated is founded. [141] Intel's Marcian (Ted) Hoff designs an integrated circuit chip that could receive instructions, and
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
Vaadeldavad pärandiliigid on järgmised: · Arhiivid · Raamatukogud · Maa-alal hajutatud kultuuripärand · Muuseumid · Haldus- ja kaitseasutused · Uurimis- ja hariduskeskused · Ajutised näitused · Kultuuriprojektid Kultuuriüksus Kultuuripärand Liikuv Liikumatu Arhii- Biblio- Arheo- Mitte- Arheo- Arheo- Arhitek- Maastik viline graafiline loogiline aineline loogiline loogiline tuuriline etno- graafiline ja antropo- loogiline Arhiivid X X X X Raamatukogud X X X X
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
....................................... 41 2.4 Hindamisreeglid ................................................................................................................ 42 3 Arendus...................................................................................................................................... 44 3.1 Õpikava.............................................................................................................................. 44 3.1.1 Graafiline skeem........................................................................................................ 45 3.1.2 Tabel .......................................................................................................................... 46 3.1.3 Menüü........................................................................................................................ 47 3.2 Õppematerjalid .................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
annaabi.ee 
