Analüüs Wikmanni poisid. Jaan Kross Getter Angerjärv 12k2 1.)Jaan Kross oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina)
'''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne, teised, mis tundusid raskemad tegin hiljem. Jaan Kross ( 19. veebruar 1920 Tallinnas 27
Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema ko...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Poisid on... Kellelt: Ingrid Kobin (Heinala) Poisid on... ...täpselt samasugused nagu tüdrukud. Aga arvatakse, et poisid on Marsilt ja tüdrukud on Veenuselt. Veel mõnda aega tagasi, nagu mu isa väidab, ei olnudki sellist soloist küsimust, et kes on kes. Tüdrukud oli lihtsalt tüdrukud ja poisid olid lihtsalt poisid. Soorollid olid kindlalt paigas. Keegi ei arutanud ega imestanud, et miks arstid ja õpetajad olid naised ja kunstnikud ja poliitikud olid mehed. Arvatakse, et on mingisugune looduslik määratlus, miks naistele sobib rohkem õpetaja ja arsti amet ja meestele poliitiku raske töö, kus peab ööläbi konverentsidel või koosolekutel istuma. Samal ajal kui naine kodus kisavat last magama kussutab. Tegelt on aga hoopis nii, et tänapäeval leitakse aina vähem olulisi erinevusi poiste ja
ta on alati jumalale meelepäraselt käitunud . Kaheteistkümnes peatükk Poistel oli ladina keel õpetaja tuli välja üllatuskontrolltööga. Ükski õpilane polnud aga õppinud ning hakati kõikvõimalikke vabandusi pilduma: küll polnud paberit, raamatut, kust kirjutada, siis oli jälle liiga pime (kui projektorit kasutati) jne. Ükski vabandus aga sel tunnil ei aidanud. Poisid aga teadsid, et keegi nende seast ei oleks kontrolltööd hästi ära teinud, sest keegi polnud ju veerandi eelviimaseks tunniks õppinud. Penn leidis, et peab midagi tegema. Ta konsulteeris Varega, kes otsis pimedas klassiruumis vajalikud tööriistad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus tal. Mõne aja pärast tõmbas ta lahtise kraani otsast ning kogu klass purskas vett täis. Jaak saadeti kojamehe juurde ning osa poisse hakkasid ,,parandama"
Raamatu analüüs ,,Wikmani poisid" Ülevaade Wikmani poisid räägib noortest poistest, kes õppisid Westholmi Gümnaasiumis. Räägib poiste igapäeva elust ja juhtumistest. Poisid teevad palju tempe. Näiteks panid nad ükskord õpetaja Tooderi paberkorvi magneesiumit ja see plahvatas. Juhan Pukspuule andi ultimaatum, et ta visatakse koolist välja, kui ta kõiki lõpueksameid ära ei tee. Teda aitasid õppimisel paljud klassikaaslased. Raamatus on näha klassi kokkuhoidmist. Oli juttu ka armumistest. Jaak ja Riks olid mõlemad armunud Virve Pukspuusse. Mõlemad üritasid Virve südant võita. Suri kooli direktor Johan Wikman. Teda hakkas asendama Peeter Puhm.
...................................13 ARMUKOLMNURK........................................................................................................ 13 TÄNAPÄEVA KOOL VS 1930.AASTATE KOOL........................................................ 15 2 ÕPETAJAD Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno.
Jaan Krossi loome põhjal kirjandi kokkuvõte: Wikmani poisid. Tegevus algab eragümnaasiumi 10. klassis, mille direktor on Johan Wikman. See on lugu koolielust, ühe põlvkonna kujunemisest Teise maailmasõja eel ning ajal. Raamat on valminud Jaan Krossi enese mälestuste põhjal. Peategelane Jaak Sirkel on väga sarnane autori endaga. Õpilased ei taha õppida, igal võimalikul juhul visatakse vempe ja korraldatakse kõikvõimalikke asju, ainult selleks, et tunni pikkust vähendada. Kõik on koolis kuidagi omad ja kõik tunnevad kõiki
Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna aga sel ajal käis Eestis sõda, siis pooled poisid nagu kohus ikka, läksid sõjaväkke.Kui koolipoisid 5. Aasta pärast kokkutuleku tegid, siis oli sellel kokkutulekul kurbust sõjas kaotatud sõprade pärast, rõõmu teiste sõprade elu edu pärast elus ning head meeleolu jälle üksteist näha. Wikmani koolist, selle raamatu kirjutaja Jaan Kross, kasutas minu arvates päris palju oma enda kogemusi.Kuna see raamat on üsna vana, siis oli mõnes kohas päris keeriline sellest raamatust aru saada
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja.
gaasiga), saab kogu klass automaatselt ühed. Kolmeteistkümnes peatükk Wikmani õpilased valmistusid eksamiteks. Igaühel oli enne eksameid kolm tundidevaba päeva kõik kasutasid neid päevi õppimiseks, muidugi mõista oli kõikidel erinev tempo ja intensiivsus .Laasik ja Trull õppisid kõik eksamipiletid ära. Trullil oli muidugi lihtsam, sest inglise keelt oskas tänu Inglismaal elamisele suurepäraselt ning ka prantsuse keelega oli sina peal. Paljud poisid õppisid ainult osa piletitest ning jäid lootma õnne peale, et võtavad just selle pileti, mida on õppinud. Jaak võttis õppimise väga intensiivselt ette ta uuris ja puuris 3 päeva iga päev 16 tundi jutti. Penn oli aga eriti osavalt oma plaani välja mõelnud: võtab mingi teema ja keerutab osavalt sellelt Eiffeli torni peale, mida ta oli veidike uurinud. Eksamipäeval läks Trullil ja Jaagul väga hästi, saadi viied. Tumbu, kes õnne peale läks, kukkus läbi
,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused
vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus
üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale." Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna. Penno, Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud järele aitama, sest Pukspul ei olnud eriti head hinded, ime et ta siianigi oli välja aerutanud. Kuid poisid arvasid, et nad ei saa kellegi peale ju kindlad olla, sest keegi ju ei viitsi tasuta Jussile reptiitoriks olla. Seega tegi Penno ettepaneku et iga poiss maksab 50 senti nädalas Jussi reptiitorile. Jussi reptiitoriks oli Laasik, hüüdnimega Riks. Laasik oli väga vaesest perekonnast, kes teenis ainult harjade müügi pealt. Riksi isa on surnud. Muide Riks saab tasuta koolis käia ja koolis süüa täna direktor Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas,
eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka "Wikmani poisid" - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt
Mis Virvest saab? Kui Jaak Virvega sebima hakkas, kippus Riks lahkuma, kuna ta ei tahtnud seda n�ha. 5.Romaani l�pupeat�kivad loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on �ht�kki saatuslike ajaloos�ndmuste keerises. Iseloomsuta kalssivendade k�ek�iku Kristjanist oli saanud tulet�rjuja, Penu ja tema vanemad olid k��ditatud, Vare oli Saksa s�jav�es, Trull elas maal, Juhan oli punav�es. Kokkutulekutel r��giti s�jast, kus poisid olid olnud erinevatel pooltel. Tuubu oli abielus. Temaga juhtus ka huvitav lugu, kus ta koos naisega k��ditati, aga saadeti t�nu Tuubu naisele Tallinnasse tagasi.
Bert tegi lollusi , hiljem naeris nendeüle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus poiss. Eerik oli oma moodi poiss.Eerik kuulus Berdi jõuku , ja oli Berdi sõber. Ake oli Berdi sõber ja jõugukaaslane. Björna oli ka Berti jõugus. Nadja vendade nimed olid : Roffe , Ragge ja Reinhold. Bert ja poisid tegid ka omale jõugu . Jõugu nimi oli Becka Boysid , nad tahtsid omale peale kraapida Becka Boysid nime ,kuid nad seda ei teinud sest see oli liiga piinarikas ja kraapisid hoopis BB. Liikmete nimekiri :Bert Young , Ake Northdine , Bear Zetter , Benny Big ,Torra Life , Nice, Nicky , Jacky Josef , Mister Christoffer , Little Eric. Berdil tuli jõugu tegemis mõte filmist mida and nadjaga vaatasid , filmis olid jõugud ja tapmine. Bert vaatas siis filmi huviga ja hiljem tegigi jõugu
teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena. Sisukokkuvõte Ülevaade romaani sündmustikust : Tegevus algab 10. klassis eragümnaasiumis, mille direktor on Johan Wikman. Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka, kus on prügikastid. Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Juss visatakse koolist välja, aga ta võetakse teatud tingimustel kooli tagasi. Riks aitab teda.
Miks poisid ei õpi? Mis ma nägin koolis Kristi Plank 155536KATB21 Põhjused, miks poisid ei õpi või ei taha õppida on palju. Minu lapsepõlvest saadik on poisid teinud rohkem lollusi ja olnud julgemad ja rohkem auahned kui tüdrukud. Ilmselt see põhjustabki põhikoolis ja gümnaasiumis poistel olukorra, et ei taheta või ei viitsita õppida, kuna ollakse piisavalt enesekindlad, et kuidagi saab ikkagi hakkama. Poisid on reeglina rohkem kohalpüsimatud kui tüdrukud ning puberteedi eas ründab neid ka haigus „laiskus kontites“. Pidevalt leitakse vabandusi, miks ei peaks õppima ja õppimise asemel on palju rohkem
Sparta oli sõjaliselt väga võimas linnriik. Sealsed lastekasvatuskombed erinesid teiste maakondade tavadest Vana- Kreekas. IMIKUD Kui peres sündis laps, pesi ema ta veiniga, sest usuti, et nii on laps tugevam. Seejärel pidi isa ta vanematenõukogu ette viima. Nemad otsustasid lapse tuleviku üle ehk selle üle kas laps jääb ellu. Ellu jäid vaid tugevamad ja tervemad. Vigased või haiged lapsed visati kaljult alla või hukati muul moel. POISID Kuni 7- aastani kasvasid poisid pere juures. 7- aastaselt võeti pojad ema juurest ära ja viidi sõjakooli. Sõjakoolis pidid poisid olema kuni 20- eluaastani. Siis olid poisid täisväärtuslikud sõjamehed. 30- aastaselt võisid mehed luua pere ja osaleda rahvakoosolekul. Pere juures ei viibinud mehed kunagi kaua, sest nad käisid õppustel ja lahingutel. Nad jätkasid oma sõjaväelist elustiili. Poisid elasid vanusegruppide kaupa salkades. Igal salgal oli juht ja piitsakandja. Juhiks olid tugevamad
• · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna • · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel
I.Soopani jutustus "Head pahad poisid" räägib 17 aastase poisi Raini elust. Ta võtab sõbraga auto ja teeb avarii, mistõttu satub ta noortevanglasse. Teos räägib lähemalt karmidest vanglatingimustest, usaldusest ja sõprusest, reetmisest ning karmist enesekehtestamisest. Kõrvalloona jutustab raamat Silveri ja Jani elust. Rain satub vanglasse ja tülinorimise käigus lööb ta kongikaaslasel peaga nina veriseks. Siis sai ta endale hüüdnimeks kivipea. Varsti jääb ta teisele kongikaaslasele võlgu ja see käsib tal enda eest arveid klaarida, kuid Rain võtab ette vale mehe. Ta lööb Karmiks kutsutud rivaalkongi ninamehe ühe hoobiga pikaks ajaks uimaseks. Selle eest makstakse talle raskelt kätte ja pekstakse mitmekesi pesuruumis läbi. Rain saab sõbraks enda kongi ninamehega. Ühel hetkel tuleb kongi ninamehele teade, mis ta täiesti rivist välja lööb, et tema vanaema on suremas. Vanaema oli ainuke kallis asi siin maal tema jaoks. Rain tunneb talle kaas...
Ferenc Molnar'i · Raamatu autorist · Pal-tänava poisid · Raamatu sisust · Kitiühing · Tegelased · Raamatu lõpp · Punasärgid Raamatu autorist Ferenc Molnar'ist · XX sajandi Ungari näitekirjanduse silmapaistvamaid, rahvusvaheliselt tunnustatuim esindaja · Väga kuulus, ka näitekirjanik.Tema näidendid "Liilia","Mäng Lossis","Luik"jt. · Raamat räägib kolmest poiste salgast:kiti- ühingust,Pal tänava poistest ja punasärkidest. · Salgad teavad üksteist ja raamat räägibki
Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta
silmaga äraandjad ja ootas kuna krundil toimub üldkoosolek. Seal ta tõestas end suurele punasärkide väejuhile, et ei karda midagi. Heledapäist poisikest kasteti järve, kus ta ei teinud piiksugi, ja ütles välja kõik punasärkide kaptenile välja mida ta nendest arvas ( Kuidas 10-kesi punasärgid talt kuulid ära võtsid muuseumiaias jne) Pärast tugevat väljaütlemist andis punasärkide kapten Feri Ats noormehele au. Viimane Sõda Pal-tänava poiste krundi pärast- Pal-tänava poisid võitsid. Võtsid punasärgid pantvangiks. Poisid loopisid vastlastel silmad liivatäis, ja topisid pantvangid onnidesse. Selles sõjas ei osalenud haige suurepalavikuga noormees Nemecsek. Sõjalõpuks hiilis kodust Nemecsek oma kambale appi ja püüdis punaväe kapteni kinni minestades tema ees. Krunt- Raamatulõpus: Kaevati krunt üles, et ehitada kolmekorruseline maja. Peategelased Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust
Ta soovis , et see oleks olnud Virve. Algas ta halb päev. Koolis küsis inglise keele õpetaja Jaaku vastama aga poiss polnud midagi õppinud, Jaagu õnneks tuli aga just siis klassi sisse Ambel, kes kutsus tema, Laasiku, Trulli kaasa. Kutsuti õpilasi ka teistest klassidest ja mindi Wikmani koju. Wikman oli haigeks jäänud, ning teatas et koolis vastutab inspektor Ambelja et on koostatud sihtasutus ,,Johan Wikmani erahumanitaargümnaasium". Wikman soovis , et poisid jääksid sama truuks edasi. Wikman rääkis nii, nagu ei tuleks ta kunagi tagasi. · Ladina keele tund-kontrolltöö, aga keegi polnud õppinud. Mõeldi välja igasugu vabandusi. Penn leidis , et peab midagi tegema. Ta rääkis Varega, kes otsis töörisstad ning läks veekraani juurde kraani ära krudima. See õnnestus ral ning klass purskas vett täis. Jaak ütles kojamehele, et tehku aeglaselt, sest et siis ei tehta tunni lõpus kontrolltööd
,,Pal-Tänava Poisid'' Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehekülgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ernö Nemecsek,ta oli väike valgepäine poiss,kes raamatu alguses kuulas õnnelikult kõikide käske.Nemecsek oli sääraseid poisse,kes lausa tunnevad rõõmu teiste käskude täitmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid kõik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esnö oli aga ka väga julge,vapper ja aus poiss. Kolm kõrvaltegelast ja iseloomustus Üheks kõrvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta ässitas teisi poisse rumalusi tegema.(Käskis cselel oma mütsi Türgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas
klassist) Lukk priimus Vaarak klaveripoiss, pikk, valget verd I ptk direktorist pisut. Sissejuhatus. Hommikused jumalateenistused vms. II ptk põrgumasin, 10 klassi temp Tooderi vastu, magneesiumi ja tiku abil pisike plahvatus. ,,hiir" paberikorvis, pukspuu nurgas. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" Wikman III ptk direktor Wikman ei rääkinud tembust eriti midagi, jättis neile mulje ja pettunud tunde, et need poisid ei ole isegi direktori manitsust väärt! (Tooderi arvamus sellest: lk 122-123) Rääkis hoopis itaalia ja eesti vahelisest seosest erinevusest. Itaalias- minevik tähtis, eestis- minevik mõttetu, tulevik tähtis! ,,Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike." direktor Wikman. uus õp Toodleri asmel on magister SAUL. ,,Kuradi põnev papi" nentis Felix. Jälgis SALAJA läbi ajalehe õpilaste üritust SALAJA maha kirjutada
Mida võime õppida teose tegelastelt? Selle teose tegelastelt võime õppida nii mõndagi. Igaüks vastavalt oma soovile. Raamatus oli palju tegelasi, igalühel oma karakter ja head ning vead. Nii mõnigi tahaks olla Nemecsek julge ning aus ja astuda välja oma sõprade eest isegi siis kui see võib maksma minna ta elu. Kindlasti leidub ka selliseid, kes tahaksid olla nagu Gereb välaandja, pugeja, valelik ning salatseja. Kuid tema kohta ei saa ka midagi halvemat öelda. Lõpuks ta siiski üritas oma vigu parandada lahinguväljal võideldes Pal tänava poiste ,,lipu all." See on ka koht, kus me võime rääkida Feri Atsist, kes oli küll julm ning osaliselt tema julmuse tõttu suri ka Ernö, kes külma supluse tagajärjel haigestus. Kokkuvõttes me võiksime õppida Nemecsekilt julgust, ausust ning ustavust. Bokalt juhtimis- ja planeerimisvõimet ning Gerebilt seda, et kunagi ei ole hilja vigu parandada, ükskõi...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta
docstxt/1295535083118134.txt
Juhid Pal-tänava poistes - Janos Boka ja Feri Ats Juht on mingi seltskonna liider, kes juhib teisi ja annab nõu. Juht peab olema tark, julge, õiglane ja alati abivalmis. Ta ei tohi kunagi midagi häbiväärset ja rumalat teha, sest kõik seltskonna liikmed püüavad temast eeskuju võtta. Pal-tänava poiste juhiks oli Janos Boka. Ta oli tasase ja sügava häälega. Harva rääkis ta rumalusi või tegi koerustükke. Igasugustest riidudest püüdis ta alati eemale hoida, sest kui teda oleks palutud kohtumõistjaks, oleks üks pool ikka pahandatult lahkunud ja see pahameel oli alati suunatud kohtuniku vastu. Janos oli ka hea sõjaplaanide koostaja. Ta koostas neid nii osavalt, nagu tuleks neid plaane kasutada päris sõjas. Samuti andestas ta inimestele kergesti ja andis kõigil võimaluse oma tehtud vigu parandada. Punasärklaste juht oli Feri Ats. Ka tema oli taibukas ja osav juht. Kuigi tema sõjaplaanid alati just kõige paremini ei käivitu...
Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecsek Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Ats Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Ta oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. POISID Pal- tänava poisid Punasärgid Janos Boka Feri Ats Csónakos Pásztorid Csele Richter Nemecsek
Lembitu, Kihnu Jõnn, Kristjan Palusalu ja paljud teised kuulsad eestlased. Jälje liiva sisse jätab lihtne samm, inimeste mällu aga suur tegu või sooritus. ,,Igaüks peab suutma seada mõned niisugused teod olgu teaduses, spordis, kunstis, riiklikus tegevuses enesele sihiks. Ja peab töötama kõigest jõust seatud sihi heaks." Samas võib koolidirektori mõtet võtta käsuna olla oma riigile truu ja täisväärtuslik ühiskonna liige. Kuid kas Wikmani poisid on sihikindlad ja saavutanud surematuse? Kindlasti ei saa tuua üldistuse, et kõikidel inimestel, isegi Wikmani õpilastel, on olemas eesmärk ja sihikindlus selle täitmiseks, sest kui kõik on surematud, pole keegi seda. Seetõttu peabki vaatlema ainult säravamaid isiksusi. Wikmani gümnaasiumi XX lennu puhul on selleks ,,ajutrust", klassi süda, kus tekivad ideed ja korraldused selle elluviimiseks. Jaak Sirkel oli klassi priimus ja aktiivne inimene
,,Pal-T�nava Poisid�� Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehek�lgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ern� Nemecsek,ta oli v�ike valgep�ine poiss,kes raamatu alguses kuulas �nnelikult k�ikide k�ske.Nemecsek oli s��raseid poisse,kes lausa tunnevad r��mu teiste k�skude t�itmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid k�ik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alal�pmata oma kannad kokku l��ma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esn� oli aga ka v�ga julge,vapper ja aus poiss. Kolm k�rvaltegelast ja iseloomustus �heks k�rvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta �ssitas teisi poisse rumalusi tegema.(K�skis cselel oma m�tsi T�rgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks
sinised riided ja läks sööma. Rain leidis laua, kuhu minna ja rääkis KAARLIGA JUTTU, EHK KIVIPEAGA. Kivipea rääkis, miks ta tuli vanglasse, siis läks minema. Rain läks voodi juurde ja ta nägi tee pakki, ta pani selle kappi.Jan ja Silver käisid metsas otsimas head onni ehitamis kohta, aga siis nad näevad lindu. Nad leidsid hea koha, seal oli 3 puud ja nad nägid hallikat lindu. Lind liikus poiste suunas. See lind pidi järvest kalu püüdma ja konni ka sööma. Haigur lamas muru peal. Poisid otsustasid ta ära matta.Rainil oli õudne vanglas. Keegi ei olnud teda külastanud. Rain oli koristaja noortevanglas. Rainile ei meeldinud noorte vanglas, kuna kõik mõnitasid teda. Rain pidi koguaeg koristama. Näpp selgitas talle, et mis on tee, kuna Rain ei teadnud seda. Ants lebas haiglas viiendat nädalat. Ants oli natuke punkar ja natuke rokkat. Nad elasid eriasulates, aga olid sõbrad. Antsul oli valus. Antsule rääkis oliver, mis juhtus Rainiga. Ants rääkis mis juhtus sündmuspaigal
iseloomustus Erno Nemecsek- väike, valgepäine, tundis, reamees, julge, aus, vapper Gereb- paha poiss, ässitaja, reetur. Csele- elegante moenarr, hoolis oma riietest, oli alati puhas, hoolikas, vapper kambamees. Härra Csetneky- pealinna ametnik, külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nad võitsid. Kõik sõja vaev oli
Pal- tänava poisid. Raamat „ Pal- tänava poisid“ jutustas kahe poistekamba tegemistest. Pal- tänava poisite pealikuks oli Janos Boka. Poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse. Nende kogunemispaigaks oli tühi suur krunt.Krundi kõrval oli aurusaeveski. Krunt oli täis puuriitu ja see oli tõeline labürint. Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel. Nende pealikuks oli Feri Ats. Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava
Autorist Ferenc Molnar sündis Ungaris 1878 aastal ja suri 1952 aastal. Sisukokkuvõte Oli kord Pal- tänava poiste kamp ja punasärkide kamp. Punasärkide kambas olid palju vanemad ja tugevamad posid, nad võtsid pidevalt Pal- tänava poistelt kuulikesi ära millega nad mängisid. Punasärgid õppisid Jozsefvarosi reaalkoolis, aga Pal- tänava poisid gümnaasiumis. Kampadel olid omad krundid, punasärkide krunt asus botaanika aia juures, Pal- tänava poiste krunt asus saeveski juuresl. Pal- tänava poiste krunti oli kaks sisse pääsu, üks Maria tänavalt, teine Pal tänavalt. Punasärkide krunt asus saare peal, kuhu sai kas üle silla minnes või paadiga sõudes. Pal- tänava poistekampa kuulusid: Boka, Kolnay, Gereb, Nemecsek, Weiz, Csele, Barabas, Richter, Leszik, Csonakos.
seest poolt riivi panemata. Miks jättis Boka Csönakosi paati valvama? Boka jättis Cönakosi paati valvama, sest Csönakos tähendab paadimeest. Miks tahtsid punasärklased krunti vallutada? Punasärklased tahtsid krunti vallutada, et neil oleks koht kus palli lüüa. Miks pandi Nemecsek kuldkalade akvaariumi? Nemecsek pandi kuldkalade akvaariumi, sest ta oli niikuinii märg ja oli vaja punasärklaste eest peita. Pal-tänava poisid pääsesid kaks korda avastamisest tänu Szebenicsile. mida oli too nende päästmiseks öelnud? Szebenics ütles nende päästmiseks, et ,,need läksid juba ammugi siit parema tiiva ukse kaudu välja´´ ja ,,ma nägin kuidas nad üle plangu hüppasid!!´´ ning ,,sealt nad lähevad.´´ Miks kiriutati Ernö Nemecseki nimi kitiühingu protokolliraamatusse väikeste tähtedega? Ernö Nemecseki nimi kirjutati väikeste tähtedega kuna ta oli äraandja ja see oli kõige rängem karistus.
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö • Nemecsek oli väike valgepäine poiss • Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. • Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. • Ta suri kopsupõletikku, mille ta
ettepaneku, oma hea sõber Juss, hädast välja aidata. Tema ei olnud õige inimene Jussi õpetama lõpueksamiteks, kuid ta organiseeris poisi, kes seda suutis ja see näitas tema head sõprust Pukspuuga. 4)Iseloomusta aja-, ruumi- ja inimsuhteid romaanis. Teos kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende kariderohket kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. Kõik poisid olid erinevad, aga kui vaja, siis töötati alati ühise eesmärgi nimel. Isegi, kui mõned ei osalenud otseselt koostöös, siis kuidagi nad ikka aitasid. Näiteks, kui oli tarvis Pukspuu päästeplaani mõelda, siis need poisid, kes sellest osa ei võtnud, tegid muid asju. Hea näide oli väike Trull. Tema ei läinud "Maria juurde", kuid ta aitas poisse sellega, et kuna tema pidi järgmine päev referaati vastama, siis oli tal kohustus
Bert tegi lollusi , hiljem naeris nende üle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus poiss. Eerik oli oma moodi poiss.Eerik kuulus Berdi jõuku , ja oli Berdi sõber. Ake oli Berdi sõber ja jõugukaaslane. Björna oli ka Berti jõugus. Nadja vendade nimed olid : Roffe , Ragge ja Reinhold. Bert ja poisid tegid ka omale jõugu . Jõugu nimi oli Becka Boysid , nad tahtsid omale peale kraapida Becka Boysid nime ,kuid nad seda ei teinud sest see oli liiga piinarikas ja kraapisid hoopis BB. Liikmete nimekiri :Bert Young , Ake Northdine , Bear Zetter , Benny Big ,Torra Life , Nice Nicky , Jacky Josef , Mister Christoffer , Little Eric. Berdil tuli jõugu tegemis mõte filmist mida and nadjaga vaatasid , filmis olid jõugud ja tapmine Bert vaatas siis filmi huviga ja hiljem tegigi jõugu.
,,Wikmani poisid" Jaan Kross. Missuguseid keeli õpetati Wikmani gümnaasiumis ja mis keelt hr. Wikman ise õppis? 1) Wikmani gümnaasiumis õpetati eesti, prantsuse, inglise, saksa, ladina, vene, soome ja poola keelt. Wikman õppis ise elu lõpus itaalia keelt Kuidas sai Penn oma suulise vastamise läbi aetud ning mis sai temast edasi? 2) Kuna Penn ei olnud õppinud selleks tunniks, nagu enamus klassikaaslasi, sest seda polnud neile üles antud ning ta otsustas vastamise ajal kokutada. Enne vastamisele minekut sirvis ta materjali kiirelt üle ning mis oli talle meelde jäänud, seda ta kokutas tahvli ees. Kuna kosmograafia õpetaja Briljant ei tundnud nende klassi veel hästi, arvaski ta, et Penn oli õppinud, aga suure erutuse tõttu lihtsalt kokutas. Seetõttu pani ta Pennile nelja. Hiljem sai õpetaja õpetajate toas teada, et Penn on vembumees ja tihti teeb selliseid koertükke. Karistuseks küsis ta Penni iga tund vastama. Millest sai Jaak ar...
SISU KOKKUVTE(pal tnava poisid) 1)Raamatu tegevus toimus Ungaris,Budapesti relinnas. 2)Raamatus kirjeldatakse kahe poistekamba tegemistest. 3)Pal-tnava poisid olid loonud oma Kitihingu ja nad kantsid puna-rohelisi mtse. 4)Nende kogunemispaigaks oli krunt,tis ehitamatta maatkke. 5)Krundi krval oli teine maatkike,sellel oli aurusaeveski. 6)Krunt oli tis puuriitu,see oli teline labrint. 7)Viis-kuuskmmend kitsast tnavat,teline poiste paradiis. 8)Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kik punaseid spordisrke. 9)Kuna botaanimaaias ei saanud palli mngida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tnava poistele sja, ning vitjad pidid krundi endale saama. 10)Pal-tnava poistel oli hea sjaplaan ja nemad vitsid. 11)Kahju oli,et kik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama. 12)Ka botaanikaaia poistel lks pahasti. 13)Nad tegid saarel suurt mra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast vlja. 14)Saar aga suleti ja sillale tehti vrav.
1. “Wikmani poisid” ilmus 1988. aastal. Teose autor oli Jaan Kross. 2. Peategelane oli Jaak Sirkel, kelles oli autor kujutanud iseennast. Teised olulised tegelased olid Penno, Trull, Laasik, Virve, Aino, Pukspuu ning teised koolivennad. 3. Tegevus toimub teise maailmasõja eelses Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. 4. “Wikmani poiste” tegevustik keerleb ümber Jaak Sirkli ja tema koolivendade elu Wikmani gümnaasiumis õppides, mis põhineb Jaan Krossi enda õpingutel Westholmi gümnaasiumis. Direktor Westholmi on kujutatud Wikmanina, ka õpetajate tegelaskujud põhinevad tõsielul. Nupuka, natuke krutskeid täis, kuid samas ka tundelise Jaak Sirkli ja tema klassi lugu algab 10. klassis kutsikatembuga - usuõpetaja tunnis pannakse prügikasti magneesiumit, mis sealt õpetajale näkku plahvatab, peale seda õpetaja keeldub nende klassile tunde andmast. Juss tembeldatakse süüdlaseks ning visatakse koolist välja, kuid Wikman lubab tal tagasi tulla, kui too ke...
Ambel vallandati ja haridusministeeriumis osakonnajuhatajana töötav Peeter Puhm saadeti Wikmani Gümnaasiumi uueks direktoriks. Ta andis poistele ka kodanikuõpetuse tunde. Ühel päeval, kodanikuõpetuse tunnis, lendas klassiaknast, direktori ette kateedrilauale päikeselaigule kärbes. Teda nähes, katsus direktor ta maha lüüa, kuid ebaõnnestunult, kärbes pääses minema. Järgmise kodanikuõpetuse tunni eelneval päeval, aga püüdsid poisid tühja tikutoosi kärbseid täis. Sellest innustust saades ja ka teisi sütitades leiti tühjad purgid, tühjendati tikutoos kärbestest purki tühjaks ja mindi toosiga, milles on veidi magneesiumit uute kärbeste jahile. Nii oligi järgmisel hommikul kärbestest sumisevad purgid vähemalt 20-s abiturientlikus portfellis. Teisipäeval kodanikuõpetuse tunnis, mis oli jällegi päeva viimane tund otsustati kärbsed korraga lahti lasta. Tund hakkas traditsiooniliselt,
Ferenc Molnar Romaanis maalib Ungari kirjandusklassik Ferenc Molnar (1878 1953) unustamatu pildi Józsefvarosi noorukite elust. Tegevus toimub aastal 1889. Koolipingist vabanedes tormavad poisid iga päev kõlavate hüüete saatel krundile, et siin lärmakate tänavate vahele surutud kitsal väljakul teoks teha oma igatsust seikluste järele. Sellel raasukesel haljal maal, lahingutes puupinude vahel valmistuvad nad seda ise teadmata suuremateks võitlusteks, tulevaseks eluks. Romaani lehekülgedelt kerkivad lugeja ette poiste unistused, nende vanemate viletsus, tuleviku hall ja lootusetu vari. Ungari ei olnud teose toimumise ajal vaba, vaid Austria võimu all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
