Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju
3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid - muu - muhu). • kadalipp - rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). • pankrot - saksa k bank - pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi
3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit u/ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid muu muhu). · kadalipp rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). · pankrot saksa k bank pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi
1936) elukäigu (teemantpulmad, pere, surm jm) kohta Nende mõjul hakkas rahvas teda selle laulu prototüübiks pidama. Kuid need, kes kunagiste sündmustega täpsemalt kursis olid, ei rutanud tema kuulsuseoreooli vähendama, kui ta ise ei pidanud vajalikuks ammustelt aegadelt unustuseloori pisut kergitada. Tõde jõuab ajakirjandusse 1938. aastal, kaks aastat pärast A. Ambrosiuse surma, mil «Rahvalehes» ilmus pikem artikkel ««Ambroosius oli ladna mees...». Kuulsa üliõpilaslaulu sünniradadel». Tähekombinatsiooni E. W-n taha peitunud kirjutaja näib olevat kunagise jõuluaegse sündmusega hästi kursis ja teatab: kuigi Tartus elanud vanahärra kandis sama haruldast nime ja oli kõrtsmikuametitki pidanud, ei olnud ta siiski see õige Ambrosius, vaid tema noorem vend. Tegeliku Ambrosiuse, Torma kõrtsimehe eesnimi olnud Konstantin ja ta elanud aastatel 1838-1885. Ajaleheartikkel andis hea ülevaate laulu
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel ...
LÕPP. Iseloomustused Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised,
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Nimisõnad: aam, amet, arst, häärber, höövel, ingel, vorst, altar, evangeelium, härra, katekismus, element, iisrael, hoov, kalvinist Verbid: kloppima, käärima, lappima, maalima, märkama, ohverdama, kinkima Hüüdsõnad: ei, eja, ah, und, toh 25. Nimeta vene keelest eesti keelde laenatud nimisõnu (10), verbe (5) ning kõnekeeles esinevaid keelendeid (5). Nimisõnad: huligaan, hunt, kamorka, karmoska, koosa, kopsik, kulak, kuraas, ladna, masuurikas, kasatšokk, nari, nekrut, Verbid: igritsema, ihitama, kodima/kodjama, karauulima, kladima, miilustama, mutsutama, nessima Kõnekeele väljendid: davai, pakaa, sputnik, morda, košmaar, tavaar; roppused (hui, nahui, pohui, tolbajoob, bljät) vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud on tulnud igasse valdkonda – kriminogeensed sõnad, allkeeled, slängid, pragmaatika, murded, Ida-Virumaa jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
