1.Maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Euroopas tunti kompassi; Euroopas leidus piisavalt merresõidukogemustega mehi; Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt ...
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj ...
Elizabeth I 07.09.1533-24.03.1603 Grete Nisu 2010 Printsessi sünd. Sündis 7. septembril 1533 Ema kuninganna Anne Boleyn Isa kuningas Henry VIII Isa soovis poega ja lasi Anne hukata. 10. Septembril ristimine Vanglast troonile. 15. jaanuaril 1559. krooniti 18. märts 1554 saadeti kuningannaks Westminster Towerisse. Abbey's. Inglismaa iseseisvuse kaitsmine. Vaenlased Prantsusmaa,Sotimaa, Hispaania. Lahing Hispaania `'võitmatu'' armaada vastu aastal 1588. Maadeuurijad, meresõitjad. Walter Releigh uuris Francis Drake purjetaja ja abiks Hispaania Põhja-Ameerikat. vastases sõjas. Hea kuninganna. Usutülide vähenemine. Toetas ja aitas rahvast. Tõi Inglismaa välja probleemides...
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas 1581 külastas kuninganna Elizabeth teda laeval Deptfordis ja lõi ta rüütliks (kuigi o...
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid. Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja k...
Mihklipäev Miks tähistati vanasti? · Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele. · Mihklipäeva tavade hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Ohvriloomad · Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud ...
Miguel de Cervantes Saavedra 15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda....
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.G...
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid ...
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena ...
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsio...
Suurbritannia ja Ameerika kordamisküsimused 1. Nimetage kolm rahvast, kes vallutuste tulemusena kehtestasid oma ülemvõimu Inglismaal 1-15. sajandil. 1) Piktid 2)Keldid 3)Roomlased 4)Germaani hõimud 2. Milles seisnes Magna Charta Libertatumi tähtsus parlamentaarse Inglismaa kujunemisel? Inglise monarhia absoluutse võimu piiramine, millega rahvas polnud nõus ning kuningas John Maata võttis selle vastu, et mitte jääda ilma peata. 3. Iseloomustage Elizabeth I kui Inglismaa kuningannat. (iseloomujooned, Inglismaa kujunemine koloniaalimpeeriumiks, võitmatu armaada võitmine) Iseloomujooned: halastamatu, naiselik, neitsi Tema võimu ajal nimetati Inglismaad riik kus kunagi päike ei looju Nad suutsid võita hispaania suurt laeva( armaadat), isegi kui neil olid ainult väikesed laevad. Ning Hispaania ei saanudki Inglismaad vallutada 4. Iseloomustage keskaegset Inglismaad. (Millega tegeleti, külad, rahvas, London...
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused. Itaalia sonett- Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. r...
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse ...
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muu...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
MADAME TUSSAUD' VAHAKUJUDE MUUSEUM Madame Tussaud' kodanikunimi oli Marie Grosholts. Elas 1761 1850. Oli pärit Sveitsist. Elas Versailles's Marie Antoinette ja Louis XVI juures. Prantsusmaal abiellus 1795. aastal Francois Tussaud'ga. Pärast Prantsusmaad läks ta Inglismaale. 1835 muutub püsiekspositsiooniks. Alates 1884 asub ekspositsioon seal, kus praegu. Sinna viisid selle tema lapselapsed. 1993 avatakse rahvale 5 min pikkune "The Spirit of London". 70 liikuvat vahakuju, neist 32 robotid. Time taxi. Henry VIII (14911547) Tal oli 6 naist. 1. Catherine of Aragon Catherine Aragooniast. 1485 sünd, 1509 abiellus, 1533 lahutas, 1536 sureb (loomulik surm). Henry ei viitsinud matustele minna. 1516 sündis tütar Mary Tudor (Verine). Oli katoliiklane, valitses 1553 58. Vihkas anglikaani kirikut. Korraldas ketserite (anglikaanlased) põletamisi sellest nimi Ve...
Holland 1. 2012. aasta seisuga elab Hollandis 16 725 900 inimest[1]. See teeb rahvastiku keskmiseks tiheduseks 484 in/km², kui üksnes maismaad arvestada. Pindalalt on Holland väiksem kui Eesti, aga rahvaarvult enam kui 10 korda suurem. Maailmas on Holland rahvastiku tiheduselt 14., kusjuures Euroopas jääb ta selles osas alla üksnes 4 kääbusriigile.( Today, the former County of Holland consists of the two Dutch provinces of North Holland and South Holland, which together include the Netherlands' three largest cities: the capital city of Amsterdam; the seat of government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 555...
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · ...
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
1 EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku Inglismaa ajaloo periodiseerimine. Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr). Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr). Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr) Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidel...
TTÜ Carl Siitsman HISPAANIA Referaat 2017 Suurimad linnad Sisukord L k 2 / 14 Suurimad linnad 1. AJALUGU 1) EELAJALUGU JA EEL-ROOMA RAHVAD PÜRENEE POOLSAAREL Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid, neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid. Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere r...
Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike. Ta ...
HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorgan...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, m...
Referaat Miguel de Saavedra Cervantes Heilo Altin Elva Gümnaasium 10a 2001 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Cervantese elulugu.............................................................4 Cervantese looming............................................................7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote"........................................................
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedai...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks n...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
