a min 0 Aeg, [s] Joonis 15.9 Vahelduvpinged esinevad kõikides konstruktsioonides, mis ise või milled osad liiguvad mitteühtlaselt või pöörlevad. Vahelduvpingeid põhjustavad ka inertsjõud. 15.3. Materjali väsimustugevus 15.3.1. Materjali väsimuspiir Materjali väsimine = detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel Vahelduvkoormatud detaili väsimise toimub teatud pikkusega ajavahemiku vältel: Priit Põdra, 2004 235 Tugevusanalüüsi alused 15
35 halb ligipääsetavus Ohutu purunemine põhjusta kogu konstruktsiooni või kandeelemendi varisemist. Ohtlik purunemine võib põhjustada kogu konstruktsiooni või kandeelemendi varisemise. VÄSIMUSKONTROLL Konstantse amplituudiga koormuse puhul on vastupidavustingimus väsimusele: Ff R / Mf (9.4) on normatiivsete pingete amplituud vaadeldavas elemendis; R on kõne all oleva elemendi väsimusklassi väsimustugevus konstruktsiooni projekteeritud kasutuseale vastava koormustsüklite arvu N puhul Muutuva amplituudiga ekvivalentkoormuse puhul võib kasutada a) konstantse amplituudiga ekvivalentkoormuse või b) kumulatiivse (kuhjuva) vigastuse meetodit. a) Ff E R / Mf (9.5) E on konstantse amplituudiga ekvivalentkoormusest põhjustatud pingeamplituud. b) Kumulatiivse vigastuse meetod:
deformatsiooni kui identne terasest detail. Kuigi on ka tugevamaid alumiiniumi sulameid, võib tekkida probleeme kui terasest detail välja vahetada alumiiniumdetaili vastu. Kui uut lennukit hakatakse projekteerima, siis üldiselt on disain kinni tootmisvõimaluste taga. Alumiiniumdetaile on märksa lihtsam töödelda. Näiteks Al–Mg–Si sulamit on väga lihtne pressida soovitud kuju saavutamiseks. Foto 2 Alumiiniumkerega lennuk Alumiiniumi üheks suurimaks miinuseks on tema väsimustugevus terase suhtes. Terasel on kindel väsimuspiir, millest allpool ei juhtu terasega mittemidagi. Alumiiniumil see piir puudub ja jääb nõrgenema välisjõudude mõjul. Selletõttu on alumiiniumdetailid kasutusel kohtades mis ei vaja kõrget vastupanu suurele väsimustugevusele. 5 Enimlevinud 6 alumiiniumsulamit mida kasutatakse lennukite ehituses 7068 Tugevaim tavakasutuses olev Al sulam
väärtus mõlemas suunas on sama): 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 (koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni): 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! *Pingekontsentraatorid: varda geomeetria muutused; punktkoormused; keevisõmblus; *pinnakonarused ja defektid *mõõtmete suurenemisega kasvab ohtlike defektide esinemise tõenäosus ning sellega alaneb detaili väsimustugevus 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? = materjali vastupanuvõime väsimusprotsessile 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? = suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? teoreetiline = suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel
parameetrid! Tähiste selgitus? 15.15. Kirjeldage tüüpilisi pingetsükleid! reversiiv- ehk sümmeetriline tsükkel m = 0 ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 üldtsükkel 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? vibratsioon 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? Koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni) 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! Pingekontsentraatori olemasolu, pingetsükliline töö 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? materjali vastupanuvõime väsimusprotsessile 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? Suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? Pingetsüklite arvu järgi. Teoorias lõpmatu arv, praktikas küllalt suur arv. 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? katseliselt 15.23
parameetrid! Tähiste selgitus? 15.15. Kirjeldage tüüpilisi pingetsükleid! reversiiv- ehk sümmeetriline tsükkel m = 0 ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 üldtsükkel 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? vibratsioon 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? Koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni) 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! Pingekontsentraatori olemasolu, pingetsükliline töö 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? materjali vastupanuvõime väsimusprotsessile 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? Suurim pinge, mida materjal talub purunemata lõpmatu arvu pingetsüklite vältel 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? Pingetsüklite arvu järgi. Teoorias lõpmatu arv, praktikas küllalt suur arv. 15.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? katseliselt 15.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad
· Puudub vajadus täitetraadile · Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine · Protsess eemaldab liite vahel oleva oksiidi · Automatiseerituse tase · Liite kõrge tugevus · Võimalik liita sulameid, mida ei saa liita oma tavapäraste keevitusmeetoditega pragudele vastuvõtlikkuse tõttu. · Vähesed kujumuutused seda isegi pikkade õmbluste juures · Suurepärased mehaanilised omadused nagu väsimustugevus, tõmbetugevus ja painutustestimine · Pooride puudumine · Pritsmete puudumine · Vähene kokkutõmbumine · Saab opereerida kõikide asendites · Energiasäästlik · Keevitajalt ei nõuta keevitussertifikaati · Õhuke oksiidikiht liidetavatel detailidel on aktsepteeritav · Pole vajadust lihvimise, harjamise või söövitamise järgi. · Võib keevitada alumiiniumit ja vaske üle paksusega kuni 50 mm. ühe läbimiga
kütte- ja määrdeainete mittetäieliku põlemise tõttu või nende ainete kokkupuutumisel väga kuumade detailidega Tõrgete tekkimist kiirendavad Kasutuseeskirjade mittetäitmine (töötamine ülekoormusel, õlitus-, toite ja jahutustingimiste rikkumine), mitteõigeaegne ja lohakas tehnohooldus või remont, hoolduseeskirjade rikkumine jne. Masina konstruktsiooni ja valmistamise tehnoloogia puudulikkus (tööpindade väike kulumis- ja korrosioonikindlus, madal väsimustugevus, mitteküllaldane pindade töötlemistäpsus), tehnohoolduse ja remondi keerukus, halvad remonditingimused Jätkub Remondi halb kvaliteet (taastatud detailide väike kulumiskindlus, madal väsimustugevus ja puudulik täpsus, võllide ja telgede samatelgsuse ja ristseisu rikkumine). Uue või remonditud masina esimesed kasutustõrked viitavad konstruktsiooni, valmistamistehnoloogia või remondi puudustele. Hilisemad tõrked näitavad üldjuhul puudusi
piiri pole) + ei ole vaja lisametalli ega + kasutatav kõikides kaitsegaasi keskkonnatingimustes (õhus või vee all) + seadmed odavad ja portatiivsed Puudused - madal tootlikkus (vaja - õmbluste madal tõmbe- ja õmblusi puhastada) väsimustugevus - protsessi mittepidavus - defektsete keevisõmbluste - keevitusasendid on parandamise võimatus piiratud elektroodi katte - seadmete kõrge hind ja tüübiga vooluvõrgu ebaühtlane - nõutavad keevitaja koormamine kõrged kutseoskused ja - võimalik ainult katteliite
2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ σa = 20 MPa Sσ = 6.1 Nüüd varutegur väändele: ψτ = 0.1 (empiiriline tegur; meil on süsinikteras) τm = 7 MPa Sτ = 8.6 S = 5.0 Pidades silmas, et võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur peaks olema piirises [S] = 2,5 ... 3, projekteeritava võlli väsimustugevus on tagatud. Võll on alakoormatud. Võlli kuju ja mõõtmete optimeerimiseks tuleks vähendada võlli läbimõõtu ja rummu pikkust. ______________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
Eelised võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega [3] Puudub vajadus täitetraadile Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine Protsess eemaldab liite vahel oleva oksiidi Automatiseerituse tase Liite kõrge tugevus Võimalik liita sulameid, mida ei saa liita oma tavapäraste keevitusmeetoditega pragudele vastuvõtlikkuse tõttu. Vähesed kujumuutused seda isegi pikkade õmbluste juures Suurepärased mehaanilised omadused nagu väsimustugevus, tõmbetugevus ja painutustestimine Pooride puudumine Pritsmete puudumine Vähene kokkutõmbumine Saab opereerida kõikide asendites Energiasäästlik Keevitajalt ei nõuta keevitussertifikaati Õhuke oksiidikiht liidetavatel detailidel on aktsepteeritav Pole vajadust lihvimise, harjamise või söövitamise järgi. Võib keevitada alumiiniumit ja vaske üle paksusega kuni 50 mm ühe läbimiga
1. ( ) 2. (0.2) 3. 4. 5. (, 0,2%) METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadused tugevus () (2) 1 2 1- plastse materjali SD 1 3 2- hapra materjali SD ja TD 3- plastse materjali TD METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Mehaanilised omadused tugevus () (3) · väsimustugevus ( ) R, -1 Tsüklilisel koormamisel määratav omadus a pingetsükkel b Murdepind- koormuse 2 m ax asümmeetria tegur e ff 1 min
on toetuspinnad 3) 2) Liidet ei ole vaja keeret 2) Liidet tuleb De-tailide materjal sageli koostada ega sageli koostada ja ei võimalda lahti võtta lahti võtta 3) Vajalik piisavalt tugevat 8. on parem keeret lõi-gata 4) väsimustugevus Liidet tuleb sageli koostada ja lahti võtta 10. 14. Millist tüüpi keermesliidet kasutada kui on nõutud keermesliite parem väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. (5) 15. Kuidas liigitatakse polte? 11. Pea kuju järgi: Kuuskantpeaga, pesapeaga, ümarpeaga, petpeaga, vasarpeaga, aaspeaga, äärikpeaga. 12. Täpsuse järgi: normaaltäpsed, kesktäpsed, kõrgtäpsed. 13
13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5
Millised on üldotstarbelised või "keskmised" kinnituskeermete ISO tolerantsiklassid (välis- ja sisekeermele)? Et tagada keermesliite vajalikkust ja komponentide vahetatavust. Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Komponendid on poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, keerme lukustuselemendid. Millist tüüpi keermesliidet kasutada kui on nõutud keermesliite parem väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. Kasutada tikkpoltliidet. Kuidas liigitatakse polte? Polte liigitatakse pea kuju järgi (kuuskant, keda, ümat, peit, vasar, aas, äärik), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustatuse järgi ( nelikant, hammas, ilma), keerme pikkuse järgi (täis, osakeermega). Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? Füüsikaline erinemus puudub. Polti kasutatakse koos mutriga, kruvi ilma
17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? silindervedru ristlõike ohtlik punkt? 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem allikad! koormatud, kui väliskülg? 15.19. Mis on materjali väsimustugevus? 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 15.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis 15.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru praktilisest väsimuspiirist?
PE - Valdavalt lineaarne polümeer Madalatel temperatuuridel hea löögisitkus Omab suurepärast keemilist vastupanu On tundlik UV-kiirgusele. Mitmesugused survevalutooted (rohkem HDPE, kui tugevus on oluline).Torud, kaabliisolatsioonid, lehtmaterjalid ekstrusioonil. Pudelid ja mahutid ekstrusioon-puhumisvormimisel (rohkem HDPE). Kiled puhumisvormimisel PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE PP tihedus on võrreldav LDPE-ga Hea keemiline vastupanu Kõrge väsimustugevus Eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus Madalatel temperatuuridel muutub hapraks Väga tundlik UV-kiirguse suhtes. autoosad, lauad, toolid, kohvrid, akukorpused, konteinerid, majapidamistarbed, steriliseeritav meditsiiniaparatuur, hingedega tooted jm. Kiled puhumisekstrusioonil PVC - PVC on raske, jäik ja habras. Aknad, torud. Seinaplaadid jne PS - rabe, klaasjas ja läbipaistev polümeer. Lahustuv süsivesinikes ja õlides. Head
ahju mille temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine Tsüaneerimine on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500... 600C või kõrgel temperatuuril 830... 850C. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad
1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red :
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti
Absorbtsioonikiirus sõltub keskonna niiskussisaldusest ja temperatuurist. Niiskus komposiidis kutsub esile sisepingeid. Sest eri kihid ei saa vabalt paisuda ega kahaneda. Takistus on ees. Laminaadid väsivad nagu metalgi. Pidev mikrokahjustumine ja selle toimel lõpuks purunemine. Kui koormus(temperatuur + niiskus) langeb maatriksile siis pole väsimus nii oluliselt mõjutatud kui see langeb kiule. Klaaskiu lineaarne väsimustugevus 100 000 tsükli kanti. Süsinik 1 000 000 tsükli kanti. See tähendab et peale seda algab mittelineaarne väsimus deformatsioon ja deforamtsioon kiireneb oluliselt. Aramiidkiud väsib juba neljakohalise arvu tüsklite korral. 7
sisaldus täisprotsentides kahenemise järjekorras: DIN1695 G-X 330 NiCr 4 2 (C sisaldus 3,3%) .Malmide kasutamise eelised ja puudused: Negatiivne: väike tugevus (grafiit on terade vahel), ei ole plaste, ei pea vastu lõõkkoormusele; Positiivne: hea valumaterjal (sulamistemp madalam, lihtne ja odavam asju valmistada), hõõrdetegur väiksem kui terasel (kulub vähem), väsimustugevus on parem, malmist võlli tugevus väheneb täpselt sama palju kui ristlõige 3. Teras, selle tootmine, saadav kvaliteet Teras on raua sulam mis sisaldab süsinikku piirides 0,05…2,14%. Kui C sisaldus <0,05, siis tegemist puhta (tehnilise) rauaga, mida kas.elektrotehnikas, seda tuntakse armkorauana (ARMCO – American Rolling Mill Company)
temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine - on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600C või kõrgel temperatuuril 830... 850C. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist
..600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis - ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsuaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600C või kõrgel temperatuuril 830... 850C. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist
"keskmised" kinnituskeermete ISO tolerantsiklassid (välis- ja sisekeermele)? Et tagada keermesliite vajalikkust ja komponentide vahetatavust. Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Tee eskiisid ise. Kõik on ilusad ja (tunduvad) lihtsad. Komponendid on poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, keerme lukustuselemendid. Millist tüüpi keermesliidet kasutada kui on nõutud keermesliite parem väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. Kasutada tikkpoltliidet. Kuidas liigitatakse polte? Polte liigitatakse pea kuju järgi (kuuskant, keda, ümat, peit, vasar, aas, äärik), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustatuse järgi ( nelikant, hammas, ilma), keerme pikkuse järgi (täis, osakeermega). Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? Füüsikaline erinemus puudub. Polti kasutatakse koos mutriga, kruvi ilma. Kruvi on
Liistliide(skeem) ja selle iseloomustus. Liistliite moodustavad liist, võll ja rumm. Liist on liites suure radiaallõtkuga. Iseloomustus: + 1.ei põhjusta rummu radiaalviskumist.2.lihtne koostada. 1.liistusoon on pingete kontsentraaror.2.liist on ebatehnoloogiline. 22.Hammasliite iseloomustus.Võlli soonte kujud(skeem). Hammasliide koosneb võllide töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas.Iseloomustus:+1.väiksem elementide arv liites.2.suurem kandevõime.4.suurem väsimustugevus. - valmistada keerukam.Võlli sonte kujud:- ristkülikulised evolventsed -kolmnurksed 23.Pressliide(skeem) ja selle iseloomustus. Pressliide on sisuliselt pinguga ist ja ei ole lahtivõetav sest peale lahtivõtmist ja uuesti koostamist väheneb ping ja seega ka kandevõime.Iseloomustus:+ 1.Lihtne konstruktsioon.2.Hea tsentreerimine.3.Suur pöördemomendi ja telgjõu kandevõime.- 1.Probleemid koostamisel(eriseadmed,täpsus jne).2.Kandevõime
S = = = 13,7 K 1,5 a + m * 5,1 + 0,1 * 5,1 K F K d 0,95 * 0,7 Seega üldvarutegur S S 15,8 * 8,5 S= = 10,5 S 2 + S2 15,8 2 + 13,7 2 Silmas pidades võlli jäikustugevust soovituslik üldvarutegur [S] = 2,5 ... 3. Seega projekteeritava võlli väsimustugevus on tagatud kuid võll on alakoormatud. Selle optimeerides võib vähendada võlli läbimõõtu ning muuta ratta rummu läbimõõt ja pikkus. 5. Liistu arvutus Liistu valime kataloogist [5] (Lisa 1, Tabel 5). Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 35 mm, siis b = 10 mm, h = 8 mm, t1 = 5 mm, t2 = 3,3 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 50 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Vabaotsa pikkus lv 80 mm, rummu pikkus lr = 80 mm. Liistude pikkuseks valime ll = 70 mm.
tugikrae thrust collar tugirõngas thrust ring tugivõll thrust shaft turboreduktoragregaat turbo-reduction unit ühendusmuhv, sidur coupling väändepinge torsion stress väändevõnked torsional vibration vahevõll intermediate shaft välimine puks outer sleeve väsimustugevus fatigue strength vedav võll driving shaft veega määritav laager water-lubricated bearing veetav võll driven shaft vibratsioon vibration võllipeli, võllipööramisseade turning gear võllipidur sahft brake võllitunnel propeller-shaft tunnel vööritihend forward seal, inner seal äärikliide flange joint
tugevuse vähenemist või isegi joote sulamise. 28. Survetöötlemise põhimeetodid Külmsurvetöötlus toimub tingimustes, kus kalestumisprotsessidega taastumisprotsesse ei kaasne, mistõttu metalli vastupanu deformeerumisele kasvab pidevalt. Külmsurvetöödeldakse toibumis- ka rekristalliseerumistemperaturidest madalamatel temperatuuridel. Eelised: saadud toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet. Eelkuumutamise vajadus puudub. Toote ühtlasem struktuur. Parem toodete tugevus ja väsimustugevus. Puudused: vajalikud suured deformatsioonijõud ja energiad. Kuumsurvetöötlusel toimub metalli deformeerimine rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel tingimustes, kus metalli plastsust taastavad deformatsiooniprotsessid jõuavad lõpuni minna. Eriliigiks on isotermiline survetöötlus, kus survetöötlus viiakse läbi konstantsel temperatuuril. Eelised: võimalus deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades. Puuduvad piirangud
ahju mille temperatuur on 500 600C, ahju juhitakse amonjaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks.Lämmastik difunteerub lämmastiku pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul.Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada.Nitreerimise põhipuuduseks on see,et hoideaeg on väga pikk..Nitreeritud detailed ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad.Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailed kulumis ja korrosioonikindlamad ning nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine.On materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga.Selleks kautatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi.Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess olema hästi ventileeritud.Tsüaneerida võib kas madalal 500-600C või kõrgel temperatuuril 830 850C.Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga.Tsüaneeritud detailed vajavad karastamist ja madalat noolutamist võrreldes
laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad, suurema tugevuse, parema soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega ning tehnoloogilisemad. Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest. Alumiiniumit võib legeerida paljude elementidega, andes rida kasulikke konstruktsioonimaterjale. Puhas Al ja pulberjal sulamid: deformeerit. (vanand
nii kaugele et nende vaheline tõmbejõud kaob ja jõu eemaldumisel materjal esialgsed kuju ei taasta. Deformeeritavuse määrab materjali sitkuse ja rabedus ja sellele järgnev purunemise iseloom. 7. Nimetage materjali saatilised (4) ja dünaamilised tugevused (2) ning nende tähised ja mõõtühikud? Staatilised: Tõmbetugevus- Rm[N/mm2]; Survetugevus Rsm[N/mm2]; Paindetugevus Rpm[N/cm2] Mp[N*cm]; Vääne Dünaamilised: löögi sitkuse tugevus Kc[J/m2]; Väsimustugevus N-tsüklite arv 8. Millised meetodeid (3 skeemi) kasutatakse metallide pinnakõvaduse määramisel ja kuidas neid tähistatakse? Brinelli kõvadus HB(F,D,aeg) d=(d1+d2)/2 --> saadakse tabelist HB323 HB=F/S SFÄÄR [N/mm2]; Rockwelli kõvadus HRe HRa HRb kuni 60; Vickersi kõvadus HV püramiidi otsaga surutakse metalli jälg ja jälje diagonaali järgi saadakse kõvaduse väärtus tabelist. TERMOTÖÖTLUSE PÕHIPROTSESSID 9
· Puudub vajadus täitetraadile · Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine · Protsess eemaldab liite vahel oleva oksiidi · Automatiseerituse tase · Liite kõrge tugevus · Võimalik liita sulameid, mida ei saa liita oma tavapäraste keevitusmeetoditega pragudele vastuvõtlikkuse tõttu. · Vähesed kujumuutused seda isegi pikkade õmbluste juures · Suurepärased mehaanilised omadused nagu väsimustugevus, tõmbetugevus ja painutustestimine · Pooride puudumine · Pritsmete puudumine 22 · Vähene kokkutõmbumine · Saab opereerida kõikide asendites · Energiasäästlik · Keevitajalt ei nõuta keevitussertifikaati · Õhuke oksiidikiht liidetavatel detailidel on aktsepteeritav · Pole vajadust lihvimise, harjamise või söövitamise järgi.
PE rakendused: Mitmesugused survevalutooted (rohkem HDPE, kui tugevus on oluline).Torud, kaabliisolatsioonid, lehtmaterjalid ekstrusioonil. Pudelid ja mahutid ekstrusioon-puhumisvormimisel (rohkem HDPE). Kiled puhumisvormimisel. Pihustatavad pinnakatted.UHMWPE pulbri paagutamisel survevormimisel laagrid, tihendid. PP Polüpropüleen on kõrgkristalne polümeer nagu PE, PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on võrreldav LDPE-ga. Hea keemiline vastupanu. Kõrge väsimustugevus. Eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus. Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. Väga tundlik UV-kiirguse suhtes, Väga hästi ümbertöödeldav PP rakendused: Survevalutooted: autoosad, lauad, toolid, kohvrid, akukorpused, konteinerid, majapidamistarbed, steriliseeritav meditsiiniaparatuur, hingedega tooted jm. Kiled puhumisekstrusioonil (eelkõige pakkekiled ja kleeplintide alused). Külmkedratud kiudlindist kootakse kotte,
ja tugevust. Kui karastamisele järgneb kõrgnoolutus, siis nimetatakse seda parendamiseks. Saadakse feriidi põhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur. Terase mehaanilised omadused (kõvadus, sitkus, tugevus, plastsus) muutuvad noolutustemperatuuri tõusuga, väheneb terase tõmbetugevus ja voolavuspiir, samal ajal aga tõusevad terase plastsusnäitajad. Parendatud sorbiit struktuuriga voolavuspiir, väsimustugevus ja plastsus on tunduvalt kõrgemad sama kõvadusega ferriitperliitstruktuuriga teraste vastavatest omadustest. Parendatavate teraste c sisaldus on 0.3-0.5% piires. Parendatud terased ei kaldu haprale purunemisele tavalistel töötemperatuuridel. Parendatavad detailid peavad olema suhteliselt väikesed. Isenoolutusega karastus ehk noolutuskarastus Isenoolutuskarastuseks nim protsessi, kui karastatav detail võetakse jahutuskeskkonnast välja
Iseloomustus: Võrreldes tavaliste nailonitega, ERTALON 4.6 (STANYL®) säilib sitkus ning vastupanu roomavusele paremini ka kõrgematel temperatuuridel. Parema soojuse ärajuhtimise tõttu on selle kasutuskohad kõrgemates temperatuuri vahemikes (80150°C) kus PA 6, PA 66, POM ja PETP jäikus, roomavuspiir, soojusjuhtivus, väsimustugevus ja kuumuskindlus pole piisavad. Värv must Tihedus 1,29 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 5,5 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 20...110
Arvutus tehakse pindsurvele dlk [ p ] 9 T-moment d- liitenimiläbimõõt l- liite pikkus k-liistu ja rummu vahelise kontaktpinna kõrgus [p]-lubatud pindsurve 46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Hammasliide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga soontest rummuavas(ruumiavas). Kasut. nii liikuva kui ka la liikumatu ühenduse korral. Pindsurve jaotub ühtlasemalt suunalt, tööpind on suurem, suurem kandevõime, võlli väsimustugevus on suurem, tsentreerimine ja juhtimine on parem kui liistul. Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks. Profiilliidete all mõistetakse liiteid, mille kontaktpind on sujuva mitteümara profiiliga , liistude või hammasteta. Valmistatakse vastavad profiilid loopuspinkidel. Eelised on pingekontsetraatorite puudumine ja isetsentreerimine. Puudused on vahetamise keerukus ja sobimatus liikuvliiteks 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad.
(nominaalne pinge), mis arvutatakse eeldusel, et pingekontsentratsiooni ei esine. Habras materjal, erinevalt plastsest, satub pingekontsentraatori korral purunemise ohtu. Hapra materjali puhul iseloomustatakse pingekontsentratsiooni mõju efektiivse kontsentratsiooniteguriga, mis määratakse katseliselt ühest ja samast materjalist ilma kontsentraatorita ja kontsentraatoriga proovikeha tugevuspiiride võrdlemisel. Väsimustugevus – sageli mõjuvad konstruktsioonielementidele (eriti masinaelementidele) sellised koormused, mis tekitavad ajas muutuvaid vahelduvpingeid. Pinge paljukordsel vaheldumisel võib element hapralt puruneda tugevuspiirist märksa madalama pinge juures. Vahelduvpinge soodustab mikropragude arenemist, mis võib viia makroprao tekkele. Kui see on olulise osa ristlõikest läbi lõiganud, siis detail puruneb töötava ristlõike vähenemise tõttu. Sellist
- valtstraat; - külmalttõmmatud traatarmatuur -keevitatav ribiarmatuur -tross on traatidest punutud toode. Pinna iseloomu järgi liigitatakse armatuur: - ribi-armatuuriteras - profiil-armatuuriteras, - sile armatuuriteras; Füüsikalis-mehhaanilised omadused - voolavustugevus fyk (eristatakse pehme ja kõva teras-vp puudub); - maksimaalne tegelik voolavustugevus fy,max; - tõmbetugevus; - venivus - painutatavus; - nakkekarakteristikud; - ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; - väsimustugevus; - keevitatavus; - keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase - diagramm. Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. 12. Armatuuri nomenklatuur ja armatuurtooted (p 2.2. 2.3) Armatuuri nomenklatuur on armatuuri kasutatavad klassid ja vastavad läbimõõdud, mis on toodud standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides
Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: − voolavustugevus (fyk või f0,2k); − maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); − ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; − väsimustugevus; − keevitatavus; − keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse − füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid (“pehme” teras) varrasarmatuuriks; − füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid (“kõva” teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks.
väsimuspiir pingetsükli suvalise asümmeetria korral. Kuna piirpingete diagrammi 14 koostamine on väga kulukas ja töömahukas, siis kasutatakse praktikas sageli lähenddiagrammi (Sele 2.11), kus piirolukorda iseloomustab joon BCD. Konkreetset pingetsüklit iseloomustav punkt A (m; a) peab asuma halli ala sees. Kui punkt A paikneb hallist alast väljaspool, ei ole materjali väsimustugevus selle pingetsükli puhul piisav. Pinge log Kahjustuskõver log 0,8Rm A mN = const -1 log -1 NA1 NA2 N0 Tsüklite arv
kuid madala süsinikkusisalduse pärast see südamik jääb sitkeks ja väsimustugevaks. Nii, et sõltuvalt koostisest võib jaotada tsementiiditavad terased kahte rühma: mittetugevneva ja tugevneva südamikuga. Terase nitriitimine Nitriitimine on terasepiina rikkastumine lämmastikuga. Protsessi eesmärgiks on suure kõvadusega ja kulumiskindlusega pinnakihi saamine, samuti kasvab sellel pinna väsimustugevus ja korrosioonikindlus. Nitriitimise protsess seisneb detaili kauaaegsel (kuni 60 tundi) kuumutamisel ammoniaagis kõrgel temperatuuril. Selleks kasutatakse terasmuhvlid, millest läbi lastakse ammoniaak. Temperatuuril 500-600 0C ammoniaak dissotsieerub, moodustades vesinik ja atomaarne lämmastik NH3 3H+N Lämmastiku aatomid difundeeruvad -raua kristallvõre, moodustades selle raua nitriidid. Suure kõvaduse terasele annavad
mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Tabel 1.15. Parendatavad terased (EN10083) Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran- dada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi Margi- Koostis %, Omadused, min omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise – norma- tähis max
..600ºC, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600ºC või kõrgel temperatuuril 830... 850ºC. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat
..600ºC, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600ºC või kõrgel temperatuuril 830... 850ºC. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat
- l = 40 mm (tugede vahekaugus) - ristlõige 10×10 mm - 2 mm (sälk 450, põhja raadius 0,25 mm) Vasara tõusukõrgus ~ 300 Löögisitkust väljendab katsekeha purustamiseks kuluv energia. Löögisitkuse katse tehakse enamasti katsekeha madalal temperatuuril (0 0C; - 20 0C; - 40 0C). o Väsimuskatse Katsetamisel tsüklite arv N = 107 (kui enne pole purunenud). Nn Wöhler'i kõver(ad). Väsimustugevus sõltub pingekontsentraatoritest, koormustsüklite asümmeetriast, temperatuurist jne. Teras 1 8 1.5 Keevitatavus Üks iseloomustavaid suurusi on nn. süsinikekvivalent: Mn Cr + Mo + V Ni + Cu Cekv = C + + + . 6 5 15
Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid ("pehme" teras) varrasarmatuuriks; füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid ("kõva" teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks.
pöörde jooksul , kuuluvad need I järgu inertsjõudude hulka. väsimuse piiri, mis on määratud nende valmistamismaterjali Sõukruvi tunnusjooned. Tasakaalustamata tsentrifugaaljõu inertsjõud ja selle jõu momendid füüsikalis-keemiliste omadustega ja millede korduval ületamisel Peamasin , sõukruvi ja laeva kere koos moodustavad nn. laeva tekitavad vibratsiooni, kulutab väntvõlli raam- ja vändalaagreid ning materjali väsimustugevus väheneb. propulsiivkompleksi, mille koostööst ja iga elemendi tööst eraldi nende kaelu. Reeglina mootori töötavate gaasidega kokkupuutuva teraskolvi pinna olenevad laeva käigu omadused , liikuda vees ettenähtud kiirusega.
Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale - 17 - rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest roh- survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. kem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%). Tänu väävlile on teras hästi lõiketöödeldav (annab lõikamisel lühi- kese murduva laastu, mida lõiketsoonist on kerge Tabel 1.15. Parendatavad terased (EN10083) eemaldada). Ent väävel viib alla terase mehaa-
annaabi.ee 
