Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hõõrdkeevitus (0)

1 Hindamata
Punktid
Hõõrdkeevitus on suhteliselt uus liitmise   tehnoloogia , mis leiutati aastal 1991 TWI (The Welding Institute) poolt. Protsess toimub tavaliselt temperatuuril 0,8 materjalisulamistemperatuuri ning liitmine saavutatakse piltlikult sepistamisega. Liidetavad materjalid on keevitamise jooksul jäigalt kinnitatud rakistusega. Keevitamine toimub silindrikujulise kulumatutööriistaga, mille otsas on väike sond . Protsessi juures pole tarvidust täitetraadile ning kaitsegaasile. Parameetrid , millega protsessi juhitakse on tööriista pöörlemiskiirus,  liikumiskiirus  kui ka tööriista mõõtmed ning selle allasurumisjõud.
Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ning selle pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista perifeeria ümber ning seejärel toimub materjalide järk-järguline uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited . Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks. Samaaegselt pealispinna „hõõrumisega” läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus . Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest . Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid , mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal.
FSWl  on järgmised eelised võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega:
  • Puudub vajadus täitetraadile
  • Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine
  • Protsess eemaldab liite vahel oleva oksiidi
  • Automatiseerituse tase
  • Liite kõrge tugevus
  • Võimalik liita sulameid, mida ei saa liita oma tavapäraste keevitusmeetoditega pragudele vastuvõtlikkuse tõttu.
  • Vähesed kujumuutused seda isegi pikkade õmbluste juures
  • Suurepärased mehaanilised omadused nagu väsimustugevus, tõmbetugevus ja painutustestimine
  • Pooride puudumine
  • Pritsmete puudumine
  • Vähene kokkutõmbumine
  • Saab opereerida kõikide asendites
  • Energiasäästlik
  • Keevitajalt ei nõuta keevitussertifikaati
  • Õhuke oksiidikiht liidetavatel detailidel on aktsepteeritav
  • Pole vajadust lihvimise , harjamise või söövitamise järgi.
  • Võib keevitada alumiiniumit ja vaske üle paksusega kuni 50 mm. ühe läbimiga

Piiranguid FSW protsessile on vähendatud intensiivsete uuringute ja arendusega. Siiamaani esinevad protsessil järgmised puudused:
  • Detail peab olema jäigalt kinnitatud
  • Iga keevituse lõppu jääb ava
  • Ei saa teha nurkõmblusi (fillet welds)
  • Lisaks tööriista allasurumisele on vajalik jõud tööriista edasiliigutamiseks mööda liidet.
  • Tööriist on kallis ja kulub kiiresti, kui ei kasutada õigeid keevitusrežiime
  • Keerukas aparaadi seadistamine

Hõõrdkeevitus #1 Hõõrdkeevitus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor iLeak Õppematerjali autor
Hõõrdkeevitus referaat

Sarnased õppematerjalid

Tootmiskeskne projekteerimine referaat
7
docx

Tootmiskeskne projekteerimine referaat

Tootear endus ja tootmistehnika õppetool REFERAAT Õppeaines Tootmiskeskne projekteerimine MATM20 Üliõpilane: Juhendaja: Toivo Tähemaa Tallinn 2016 Sisukord 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Protsessist.................................................................................................................................4 4.Eelised ja puudused..................................................................................................................5 5.Kokkuvõte................................................................................................................................6 6.Kasutatud allikad..........................................................

Abimehanismid
Keevitamine
24
doc

Keevitamine

.....................................................................................13 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine.........................................................................................15 6.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks................................................................................. 16 7. Vase ja vasesulamite keevitamine ......................................................................................................16 8. Hõõrdkeevitus..................................................................................................................................... 20 9. Plasmakeevitus....................................................................................................................................21 Kasutatud materjalid:.............................................................................................................................. 24

Ökoloogia ja keskkonnakaitse



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun