Miks tahan elada välismaal ?! Viimasel ajal on suureks probleemiks inimeste tahe lahkuda, põhjuseks lihtsalt kas liigne töö ja vähene palk, või pole midagi sellist millega tahetakse tegeleda sünnimaal. Aeg on paratamatult meie vaenlane, ning tiksudes meie elukella vähemaks võib ta panna meie mõttemaailma uusi illusioone, hulljulgeid tegusid või hoopis mingisuguseid mõtteid, mille täide viimiseks on meil vaja veidi rohkem kui on käeulatses. Meile on antud niipalju võimalusi üle kogu selle maa kus me elame. Vaid vähesed kasutavad võimalusi selle avastamiseks. Miks mitte võtta võimalus ja avastada ning vaadata, rikastada ennast kogemustega ning õppida teiste rahvaste kultuuri. See mida räägitakse kooli raamatutes ning see, mida me õpime oma silmaga on nagu paraleeluniversumid. Meil on võimalus õppida erinevaid keeli ja täiustada ka neid keeli, mida oleme juba kodumaal õppinud, kuid mis erinevad siiski välism...
Miks ma läheksin välismaale õppima Välismaale õppima minekuks võin tuua palju põhjuseid. Siiamaani on mul probleemiks tulevikuplaanid ehk ma ei tea, millega ma tulevikus tegeleda tahaksin. See tähendab, et välismaal olles võin veel enda jaoks aega leida, et tõeline kutsumus avastada. Välismaal õppimine arendab silmaringi ning võib pakkuda võimalusi, mida Eestis ei pruugi olemas olla. Kunagi ei tea, mis elu toob ja see kehtib ka välismaal õppimise kohta. Uus ja võõras keskkond võib välismaal olla hirmutav, aga see-eest põnev. Seal olles saab õppida kohanema ja hakkama saama erinevate olukordadega, avastada oma tugevaid külgi ning vastu võtta põnevaid väljakutseid. Uutes oludes proovilepaneku läbi võin ma leida endas uued küljed ning rohkem ennast tundma õppida, mille läbi ma muutun ka mentaalselt tugevamaks. Need võivad minu tulevast elu suurel määral muuta. Ma tunnen, et mul on vaja vaimset äratust, praegune elu on muut...
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10 ...
Oh ajad, oh kombed. Läbi aegade on Eestis ja teadustöödes kasutatud erinevaid keeli. Saksakeelt, NSVL ajal Vene keelt, nüüd eesti keelt... Globariseerumise tulemusena hakatud kasutama rohkem inglise keelt, mis on kõigile kätte- ja arusaadavam. Maailma televisioon, muusika, raamatud ja suhtlemine enamus ongi inglise keeles. Tõlkida ei jõua igasse keelde ja sellepärast loetaksegi inglise keeles samuti. Pluss - raamat kaotab oma originaalsuse. Teadustöösid kaitsakse inglise keeles, sest kui sa ei oska seda, mida sa oled õppind või avastand rahvusvahelises keeles, siis ei ole teadmistel suurt kasu. Ei suudeta oma seisukohti vajadusel ülemaailmas selgeks teha. Ka mõned õppejõud võivad olla välismaalased ja sellepärast peabki oskama ka oma seisukohti põhjendada rahvusvahelises keeles ehk inglise keeles. Edasiõppimisvõimalused on palju suuremad kui keel on rohkem arenenud - saavad inimesed ennast väga häst...
Tere minu nimi on .... . Täna räägin ma teile teemal „ Reisimine kui õppimine“ Minu kõne kestab neli minutit ning küsimustele vastan peale esitluse lõppu. „Reisimine kui õppimine“ Reisimist alustasin ma, võiks öelda, et varakult. Esimest korda käisin välismaal enne esimest klassi koos oma vanaemaga. Sellest alates on minu pere iga aasta üritanud reisida vähemalt kaks korda aastas. Ma olen väga tänulik oma perele, kes on alati leidnud võimaluse mulle maailma näidata. Ma arvan, et siit tulenebki minu armastus reisimise vastu. Reisimine on tegevus, mida enamus inimesi armastavad. Ükski inimene ei tule välismaalt tagasi mõeldes, et reisimine on halb. Reisida võib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt. Mida siis puhkus välismaal meile tegelikult annab? Reisimine on eelkõige parim viis vabanemiseks igapäeva rutiinist. See on aeg, mil inimene võib puhata, mõtiskleda ning avastada iseennast. Me ei tule...
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva u...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..............................
Eesti Inimarengu Aruanne 2014-2015 Vastused küsimustele 1 Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Rändega kaasneb selline problemaatika, et ei ole võimalik täpselt jälgida seda kui palju inimesi rändab välja või sisse. Väljarännet ei ole võimalik üheselt mõõta, sest et paljud inimesed elavad seal ajutiselt ning näiteks, nädalavahetuseks tulevad tagasi oma riiki. 2 Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimese väljaränne laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, aset leidnud demograafilisest üleminekust ning maapiirkondades tekkinud väljarändesurvest. Teise väljaränne põhjuseks oli see, et imimesed põgenesid nõukogude võimu eest. Sellel ajal põgenes ligikaudu 80000 inimest. Kolmanda väljaränne põhjuseks ol see, et inimesed otsivad endale parimat tööd välismaal, ku...
Miks tahan elada sünnimaal/välismaal Kas elada kodumaal või välismaal, see on iga inimese enda teha. Elu ja õppimine ning töö mujal maailmas on inimesi alati paelunud, kuid mitte kõik ei ole suutelised seda otsust vastu võtma. Sellel teemal on kirjutatud raamatuid, tehtud filme, olnud arutelusid, kuid otsuse teeb inimene ikka ise, olenevalt sellest kui palju on teda mõjutatud. Miks elada kodumaal? Minu arvates on selleks põhjuseid nii mitemeidki. Näiteks elavad enamus meie lähedastest kodumaal ja loomulikult suhtleb inimene oma perekonnaga, kes teda toetavad ja perekond mõjutab ka maailmavaadet. Välismaal olles ei saa nendega nii tihti kokku või suhelda ja ainult tugeva loomuga inimene saab eesmärgi nimel olla ja elada välisilmas. Perekond võib anda ka soovitusi ja olla toeks kodust kaugel olles. Hariduse ja töötamise kohapealt on kindlasti välismaal parem, sest seal on kultuuriruum laiem ja suuremad võimalused. Kindlasti on k...
Minu eneseteostusvõimalused Euroopa Liidus Noortel on täna ning ka tulevikus väga suur roll Euroopa Liidu ja selle kodanike ees erinevate valdkondade probleemide lahedamisel. Noori peetakse ka kõige haavatavamaks riskirühmaks tööturul, kuna neil pole võimu ja nende võimalused on piiratud. Seega tuleks noori kaasata varakult kõikvõimalikesse tegevustesse ja nende häält peaks võtma arvesse. Millegipärast kipub Eesti riik tegema kõik selleks, et oma inimesed välismaale tööle peletada, seega vaataks ka mina pigem Euroopa Liidu tööturul ringi kui ainult Eestis. Kes meist ei sooviks head palka saada ja millegipärast tundub välismaal elu lõbusam ja huvitavam, muidugi senimaani kuni reaalsus kätte jõuab. Samuti kui soovin tulevikus oma äri teha, siis tänu piiride avatusele on oma toodete või teenuse turustamine Euroopa Liidus lihtsaks tehtud, kuna nõuded ja seadused on ühesed. Kohati ongi väljaspool Eestit lihtsam oma äri ...
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mit...
Haridus Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need ,,head väärtused", mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja...
Mida peaks arvestama elukutse valikul? Elukutse see sõna hõlmab enda alla väga palju valikuvõimalusi. See on otsus, mida ei saa teha uisapäisa, vaid see tuleb mõelda väga hoolikalt enda jaoks läbi. Kuid mis tähtsust mängib selles haridus, mille me koolist saame? Kas ja miks me õpime terve elu? Keda ootab Eesti? Millised on võimalused välismaal töötamiseks? Kuidas olla valmis tulevikule? Need on küsimused, mille vastused tuleks endale selgeks teha juba koolieas. Mina arvan, et haridus, mille me koolist saame, mängib elus väga suurt rolli. Võib-olla isegi mitte haridus aga haritus. Oskus käituda ja iseseisev olla. Oskus endaga hakkama saada. Koolieas hakkvad tekkima suured unistused, mille poole püüelda. Koolis hakkab inimene mõistma, mis talle pakub huvi ja mis tema iseloomuga ei sobi. Kindlasti õpib inimene kogu elu. Kuigi see ei pruugi tähendada, et ta käib kogu elu kuskil koolis ja kool...
Kordamisküsimused – rahvastik 1.Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. ● Vaesumine, riik ei suuda väljaminevat toetust maksta ● Töökohtade puudus ● Maksude tõus ● Ressursside vähenemine/lõppemine ● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv ...
Väliseestlaste koolid Eestlastele on kõikjal kuhu nad on välja rännanud või põgenenud, omased hariduse ja oma kultuuri jätkamise püüdlused. Tahe olla vaba ja teistest sõltumatu nii vaimselt kui materiaalselt on kodumaalt kaasa viidud ja mõistetav kui osa rahvuslikust enesealalhoiutungist. Väliseestlasteks nimetatakse tavaliselt neid, kes püsivalt elavad väljaspool Eestit. Väliseestlasi on peamiselt kolmest kategooriast: 1. Need kes lahkusid Eestist enne Eesti iseseisvumist 1918 ja nende järglased. 2. Need kes lahkusid Eestist seose Teise maailmasõjaga ja nende järglased. 3. Need kes on lahkunud Eestist peale Eesti taasiseseisvumist 1991. Antud kaardil on punasega märgitud piirkonnad, kus on vähemalt üks eesti organisatsioon. Maailmas on 33 kooli, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri. Nende koolide hulgas on euroopa koolid (Euroopa koolid võimaldavad õppida eesti õpilastel eesti keele emakeelena. Eesti lapsed õpivad viies koolis.), ...
ERLE MAIDO 155635TAAB11 07.09.2015 Väljaränne ja majandus 1. Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Statistikas ei ole väljarändajate kohta võimalik väga täpselt arvet pidada, sest olgugi, et ÜRO alalise elukohavahetuse definitsiooni sõnul loetakse selgelt inimene uues riigis alaliseks elanikuks, kui ta on seal elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud, ei ole siiski võimalik kindlaks teha, kas inimene läheb püsivalt minema, sest väga levinud on mitmes riigis paralleelselt elatav elu või mitme riigi vahel toimuv pendelränne. Väljarännet...
TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenä...
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid · Õppenõustamiskes...
ARHITEKT Karl Simovart Arhitekt Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik. Arhitekti tööväljavaated on head. Mida arhitekt teeb? Arhitekt kavandab ehitisi, nagu elumajad, kauplused, koolid, ärihooned jne. Lisaks kunstipärase ja esteetilise välisilme loomisele peab ta ehitised kavandama praktiliseks ja turvaliseks, et inimestel oleks neis mugav elada ja töötada. Samuti peab arhitekt jälgima, et ehitised sobiksid ümbritsevasse keskkonda. Äsja ülikooli lõpetanud magistrikraadiga diplomeeritud arhitekt koostab ehitusprojekte kogenuma arhitekti juhendamisel. Piisava töökogemusega arhitekt võib taotleda volitatud arhitekti kutset. Kui arhitekt on läbinud doktoriõ...
E-õppe keskkonna IVA plussid ja miinused IVA on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse ja informaatika osakonna ühistööna loodud veebipõhine õpikeskkond. IVA võimaldab läbi viia tervikuna veebipõhiselt toimuvaid kaugkoolituskursusi, kuid sobib hästi ka tavaliste, auditoorsete kursuste õpikeskkonna "laienduseks", mille abil õppejõud jagab laiali kursuse õppematerjalid ja kogub kokku üliõpilaste poolt tehtud kodutööd. Kõigepealt, ma tahan mainida IVA õppekeskkonna plussid. Tallinna Ülikooli serverisse saab sisse logida sama kasutajanime ning parooliga, millega e-posti loetakse see muudab õpilasele keskkonna kasutamise mugavamaks, sest paroolide haldamine on oluliselt lihtsam. IVA on liigendatud sektsioonideks: · veebilaud koos erinevate töövahenditega iseseisvaks õppimiseks ja oma tööde esitamiseks, · raamaturiiul õpetaja poolt valmis seatud kontekstide ja juhiste pakkumiseks (siin a...
E-õppe plussid ja miinused Moodle keskkonna näitel Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Environment) on vabavaraline veebipõhiste kursuste koostamise ja läbiviimise keskkond. Moodle on üks enimkasutatavaid veebipõhiseide õpikeskkondi maailmas. Eestis haldab moodle keskkonda HITSA innovatsioonikeskus. Moodle võimaldab läbi viia tervikuna veebipõhiselt toimuvaid kaugkoolituskursusi, kuid sobib hästi ka tavaliste, auditoorsete kursuste õpikeskkonna "laienduseks", mille abil õppejõud jagab laiali kursuse õppematerjalid ja kogub kokku üliõpilaste poolt tehtud kodutööd. Kõigepealt, tahan mainida Moodle õppekeskkonna plussid. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli serverisse saab sisse logida sama kasutajanime ning parooliga, millega e-posti loetakse see muudab õpilasele keskkonna kasutamise mugavamaks, sest paroolide haldamine on oluliselt lihtsam. Moodle HITSA keskkond on liigendatud sektsioonideks: ve...
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast muutub adekvaatsete õpetajate leidmise probleem veelgi teravamaks. Õpetajad on enamjaolt juba tublist üle keskea ja uus...
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavas...
Keerulistel aegadel peab haridussüsteem säilitama oma konservatiivsuse. Maria Lindmäe 12.C Kui haridusministrid võivad vahetuda iga uue valitsuse võimuletulekul ning tihedaminigi, siis haridussüsteem nõnda tihti ei muutu. Demokraatia, mis peidab endas arvamuste pluralismi, sõnavabadust ja mitmeparteilisust, takistab rutakate ning läbimõeldamatute otsuste vastuvõtmist.Hariduspoliitikast sõltub noorte tulevik ning noorte käes on iga riigi saatus ja seepärast on haridussüsteem oma olemuselt nagunii konservatiivne. Praegusel hetkel, mil Eesti haridussüsteem lebab nii Euroopa kui meie oma asjatundjate sõnul kriisis, oleks hea teatud uuendusmeelsus. Rääkimata sellest, et õpingud peaksid jõukusest sõltumatult kõigile võrdselt kättesaadavad olema, peaks teatud muutusi tegema ka praeguses õppekavas. Ennetamaks Euroopat kimbutavate immigratsiooni- ja rassismiprobleemide jõudmist Eesti...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu tei...
Nõukogude Eesti kool ja õpilane 19441991 Nõukogude Liidu hümn... (lühiversioon) Õppida, õppida, õppida! V. I. Lenin Kaudselt mõjutas nõukogude aegset koolielu kõige rohkem Vladimir I. Lenin(1870 1924) ja hiljem Jossif V. Stalin(18791953) Lenin ja Stalin on kaks kõige tuntumat kommunismi rajajat ja edasiviijat Lenin muutus NSV Liidu elanike jaoks iidoliks Lenini surma järel ta keha balsameeriti ja pandi rahvale vaatamiseks mausoleumi Moskva Punasele väljakule Koolid olid sunnitud neid ülistama Koolist Kohustuslik oli keskharidus (tasuta) Kooli mindi 7aastaselt Koolinädal kestis 6 päeva Ülesanne oli õpetada lapsi marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjal...
Vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem... me kõik oleme kuulnud paljusid endi seast väitmas, et vanasti oli ikka taevas sinisem ja muru rohelisem. Kahjuks on aga nii, et ükskõik kui palju me ei sooviks ja püüaks, ei saa aega tagasi keerata. Ühiskond, ja koos sellega ka inimesed, on niivõrd palju muutunud, et oleks lausa naiivne loota, et kõik oleks nii nagu see kunagi ammu oli. Kuid tekib küsimus, et kas vanasti ikka oli kõik nii ilus ja lilleline nagu meile tundub ja nagu me mäletame? Kõik ajad, mis on juba selja taga, tunduvad meile ilusamad ja lihtsamad, kui need, mis on parajasti käsil või ootavad ees. On loogiline, et minevik tundub ikka kergem, sest see on möödas ja juba läbitud etapp. Mured ja probleemid, mis meid elus tabavad, võivad esialgu tunduda lahendamatud ja lausa ületamatud, kuid hiljem neile tagasi vaadates, tunduvad palju tähtsusetumad. Kõik uus ja võõras võib tihti tunduda komplitse...
SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast. Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad pe...
Noarootsi Gümnaasium Uurimustöö Marleen Metsmaa 10a ÕPPIMISSUUNITLUS VÄLISMAALE Juhendaja Anita Arst Sigrid Ojavee Pürksi 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Paljud noored tahavad välismaale............................................................................................5 1.1. YFU (Youth For Understanding).....................................................................................5 1.2. Erasmus...................................................................................................................
Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti keel on meie rahvasümbol. Keelt kõneleb väikse rahva kohta ligi miljon inimest. Kas eesti keele on tulevikku või on keel hääbumas? Eesti on iseseisev riik ja see on suur kultuuri osa. Iseseisvus annab eesti riigile võimaluse oma keelt arendada ja maailmas seda rohkem edasi viia. Aga kes seda sooviksid kõneleda? Inimesed kes soovivad Eestisse elama tulla või eestlaste järeltulijad kes elavad väljaspool Eestit ja soovivad oma kultuuri ja keelt tunda. Seega keegi ei suru Eestile oma kultuuri ja keelt peale, see annab keelele suure kaitse, sest saame ise otsustada enda riigi üle. Eesti keel on olnud meie riigis sajandeid. Kui keelt räägib juba miljon inimest ja rahvaarv pole järsult kahanemas, pole keelel ohtu. Eestlasi sünnib aina juurde ja see tähendab, et eesti keel muudkui laieneb. Kui eesti keel peaks isegi kaduma suhtlus keelest siis oleks see kultuuri osas nii tähtis, et ko...
Lennart Meri Elulugu: Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas tema perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja. Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina. Pärast lühikest teen...
Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt? Eesti keel on eestlaste emakeel ja see on oluline keel meie jaoks. Eesti keel tuleb kasuks neile, kes elavad Eestis, kuna muudes kohtades seda ei kasutata. See keel pole kõige olulisem maailmas, kuna pole kahtlustki, et tänapäeval ei saa inglise keelest enam üle ega ümber. Eesti keelt on oluline õppida selleks, et see ei kaoks. Eesti keele tundmine on vajalik, sest seda kasutatakse kõikjal Eestis. Eesti keel on Eesti riigikeel ja üks Euroopa Liidu keeltest. See keel on eelkõige kasulik enda jaoks. Keelel on mitmeid omaette olulisi väärtusi ja tähendusi, aga keele teadmises on kõige olulisem osa suhtlemisel. Keel on huvitav ja äratab teistes inimestes huvi. Paljud inimesed arvavad, et see keel on ilus, huvitav ja samas ka raske. Eesti keelt on vaja enda teadmiste arendamiseks. See on hea, kui tead mõnda sellist keelt, mida välismaal ei räägita. Kuna inglise keel on muutun...
A variant 1. Mis õppeasutuses õppisid esimesed asjaarmastajad-heliloojad ? 2.Milline oli baltisakslaste roll eestlaste koorikultuuri kujunemisel ? 3.J.W.Janseni panus Eesti muusikasse: 4. Kuidas on seotud A.Kunileid ja C.R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakob...
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.....................................................................................
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastu...
Sihtkeelses õppes kasutatavad mõisted Selgitage mõiste tähendus ja kasutusväli. innustav keeleõpe . Inspireeriv, tõuseb motivatsioon. Innustav keeleõpe on kui inimene meelsasti õpib mingi keelt. Selle eesmärgiks on parendada noorte inimeste elusid innustava kogemuse järgi, aidata määratleda ja suunata nende õpieesmärgid sellele, et suurendada nende kogemuse mõju ja väärtust. tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja mi...
SINUHE Mika Waltari Referaat Sisukord Lapsepõlv.................................................................................................3 Noorukiiga. Arstiks õppimine..................................................................3 Elu välismaal ja reisimine...................................................................3-4 Esimest korda tagasi Teebaisse..............................................................4 Horemhebiga sõtta kaasa.........................................................................4 Segased ajad. Ammoni kukutamise katsed...........................................5 Vallutusperiood.........................................................................................5 Sinuhe, Horemhebi ja Kaptahi saatus....................................................5 Kokku...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats TH2 NOORTESEMINAR TEEMAL ÕPPIMISE-JA TÖÖTAMISEVÕIMALUSED VÄLISMAAL Projektikava Pärnu 2012 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.....................................................................................................
On aja märgiks, et ettevõtetelt ja seal töötavatelt inimestelt oodatakse aina kõrgemat profesionaalsust ning suuremat avatust ja koostöövalmidust. Kooskõla inimese väärtusmaailmaga, eelkõige just oma elukutse väärtuse tunnetamine, motiveerib igat töö tegijat ja julgustab ennast proovile panema uutes põnevates valdkondades. Selleks, et kõik saaksid kollektiivis aru ühtemoodi organisatsiooni väärtushinnangutest, olen seisukohal, et igas organisatsioonis peaks olema eetikakoodeks. Juhiabi töö on professionaalne tegevus, mis aitab organisatsioonil lahendada asjaajamise ja suhtlemisega seotud probleeme ning kindlustab organisatsiooni edukuse. Juhiabilt oodatakse kompetentsust ja esinduslikkust. Ta esindab eelkõige oma organisatsiooni ning esikohal on organisatsioon ning selle juht koos kaastöötajatega, tagaplaanil aga juhiabi ise. Vahel aga on ka juhiabil tahtmine ennast esile tuua ja soov, et keegi teeks hingele pai ja...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
Kriitiline vaade Eesti kõrgharidusele Aune Valk, Einike Pilli Vaadeldav uuring viidi läbi ajavahemikul 2005.a sügis kuni 2007. a talv. Uurimuse eesmärgiks oli saada selgem pilt Eesti kõrghariduse võimalikest valupunktidest ning kas ja mis moodi annaks ka olemasolevas süsteemis probleeme lahendada ning kuidas seda praeguse rahastamise juures paremini teha. Uuritavate hulgas olid üliõpilased, kõrghariduse katkestajad, lõpetajad, tööandjad, õppejõud ja ülikooli tugipersonal. Uuringutes olid esindatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, lisaks ka eraülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, seega on tegemist laialdase ja üle-eestilise projektiga. Artiklis on välja toodud nelja valdkonna üliõpilased, õppejõud, õppekavad ja tugiteenused kriitilisemad aspektid, mis kas uuringutes korduvalt ilmnesid või mille lahendamine oleks võtmetähtsusega kogu kõrgharidusele. Et uurimus ja selle kajastamine antud artiklis on aktuaalne, pole kahtlustki. Uuringu l...
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ...
,,Tegutseda saab siis, kui enam ei karda’’ (Tommy Hellsten) Millegi pärast on üldine arvamus Eesti noortest kui mugavatest äraolijatest. Justkui inimesed käivad koolis lihtsalt selleks, et kuuluda tavapärasesse ühiskonna normi. Milles aga seisneb õpilaste laiskus? Kas tõesti ei lähe noortele korda, milline on nende tulevik ja kuidas nemad seda muuta saaksid? Tihtipeale polegi probleemiks laiskus, vaid pigem teadmatus ja kartus. Iga ühiskonna korralikuks funktsioneerimiseks on vaja rahuldada oma liikmeid. Kõigile meelt mööda olla on keeruline, kuid ometi just seda nõutakse oma linnalt ja riigilt. Igas linnas on oma linnavolikogu, kus toimuvatel koosolekutel pannakse paika antud asukoha normid, kuidas miski toimuma peaks ja nii edasi. Probleemidega, mis mõjutavad tervet linna, peab hakkama saama kindel grupp inimesi. Seega peavad need valitud saadikud olema ise väga erinevad, et häs...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte seas, kuid samuti ei saa ka väita, et ainult noored seda teevad, on palju inimesi, kes viivad oma prügi metsa alla. Ise elan ma väikses vallasiseses linnas Viljandi maakonnas Abja vallas Abja- Paluoja linnas. Vahel nimetatakse Abja-Paluojat mulkide pealinnaks, Viljandit aga Mulgimaa pealinnaks. Siin on piisavalt kohti, kus olla omaette ja mõtiskleda elu üle järele. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juure...
Milline oleks Eesti ülikoolideta? Eget Lina 10 R Türi Ühisgümnaasium [email protected] 55581338 Küsimus, milline oleks Eesti ülikoolideta on nii palju küsitud, et selle üle võib arutleda väga mitmeti ning väga pikalt. Eelkõige rõhutakse siin noorsoole, kellele pannakse alatihti südamele tõsiasi, et haridus on tähtis ning aina enam võime tunda seda, et ilma kooliskäimiseta me elus läbi ei löö. Milline oleks Eesti ülikoolideta? Tundub, et selle küsimuse all on peidus midagi enamat. Ma arvan, et niinimetatu...
Kodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ...
„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi. Mõne aja pärast aga hakkavad kõik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks...
Essee: Eesti peamised väljakutsed haridussüsteemi arendamisel. Õpiühiskonna haridussüsteemi ülesehitamiseks on vajalik uue haridusseadustiku väljatöötamine. Haridussüsteemi õiguslik regulatsioon peab olema lihtne ja optimaalne, lähtuma ühtsetest põhimõtetest ja mõistetest, võimaldama kõigi õppevormide ja -liikide arengut. UNESCO koostatud "Haridus kõigile" (edaspidi HK) põhimõtteid on asutud ellu viima paljudes maailma riikides. Käesoleva dokumendi peamine eesmärk on koostada UNESCO initsiatiivi HK Eesti tegevuskava - määratleda üldeesmärgid ja ülesanded, mis lähtuvad Eesti spetsiifilistest haridusprobleemidest, ning luua rahvuslik võrgustik/foorum HK tegevuskava arendamise ja elluviimise toetamiseks. Eesti hariduses on toimunud palju positiivseid arenguid. Formaalhariduse näitajad on silmapaistvalt head: keskharidusega inimeste osakaal rahvastikust on kõrgem kui ELis keskmiselt. Oluliselt on korrastatud ja täiendatud haridusseadusand...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahu...
Olga Dalton, 12.B Saue Gümnaasium Kodanikuks olemise võlu ja vaev Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril ning see on üks tähtsamaid sündmusi meie riigi ajaloos. Samas on olemas veel üks oluline kuupäev 26. november 1918. See on päev, mil Maanõukogu andis välja määruse Eesti kodakondsuse kohta sündis Eesti kodanikkond, mis on riigi oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Ko...
annaabi.ee 
