Miks ma läheksin välismaale õppima? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Õpirände eesmärk on inimeste väärtuse tõstmine – aidata neil õppida oskusi, mis tõstab nende tööalast konkurentsivõimet. Aga ka erinevate rände liikide piires uusi teadmisi, oskusi ja pädevusi saama läinute osas hinnata õpirände kogemuse tõhusust tööjõu vaba liikumise edendajana. Õpirändes osalejad saavad parandada tööleidmise võimalusi ja kultuuridevahelist teadlikkust ning edendada oma isiklikku arengut, loovust ja kodanikuaktiivsust. 3. Miks on õpiränne kasulik ja kuidas saab seda mõõta? Õpirännet saab kasutada pedagoogilise meetmena, kus siis õpiprotsessi käigus otsitakse selliseid tegureid, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Õpirände edukuse osas teostatakse mõõtmisi ja hindamisi; nähtavate tegurite korral nagu näiteks võõrkeele- ja kutseoskused saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega

Nõustamine

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. Uurimistulemused..................................................................................... 12 2.2. Uurimistulemuste analüüs..........................................................................16 KOKKUVÕTE...............................................................................

Geograafia

6

doc

ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE

Meeldib ka tagasiside ja analüüs tööde kohta. On tore kuulda arvamusi koduste tööde kohta nii rühmakaaslastelt, kui ka õppejõudude poolt. Mulle meeldivad ka kriitilised märkused. Ma ei solvu kriitika peale. Juba selle vähese ajaga, mis ma olen ülikoolis käinud, tunnen, et ma olen saanud juurde tarkust ja enesekindlust. Loodan, et suudan läbida tasemeõppe programmi. 2 Õpioskuste tõhustamise kava: kuidas hindan oma õpioskusi? Millised õpioskused on kõige kriitilisemad? Miks? Milliseid tehnikaid kavatsen kasutada õpioskuse tõhustamiseks? Mina hindan oma õpioskusi suht kindla peale. Usun, et nii mõnigi juba praegu arvab, et ta ei vea välja seda eriala ja juba mõtleb tulevikule, kuidas ja mida edasi teha. Igal inimesel peab olema arvamus oma elule. Minna õppima niisama ükskõik mis erialale, minu arust see ei ole mõistlik juba kasvõi iseenda jaoks, kuna see tähendab seda, et sa oled juba miinimum 19 aastane ja sa ei tea, mida elus tahad saavutada

Pedagoogika

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot

Uurimustöö

7

doc

Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs

Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises mõjus. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale. Ta õpib vältima ebamugavusi ehk hakkab valetama, spikerdama ja viilima. Lapselt võetakse tahe õppida, mis on aga suurim kaotus lapsele ja ka lapsevanemale. Minu vanemad õpetasid mind rääkima, kuidas mu päev möödus ja kas oli halbu hindeid. Kui oli, siis püüdsime koos lahendust leida. Selgitus, mis võis mu vanematele tunduda lihtlabane, võis osutuda mulle hädavajalikuks. Õppisin halva hinde korral lahendust otsima. Probleemist aru saama,

Haridus

6

doc

Minu sotsiaalsed identiteedid

selle sammuta oleks mul oma tööalaseid saavutusi raskem võrrelda. Ühed asjad on töövõidud, teised aga väljaspool argielu olev vaba, sundimatu ja meeldiva õhkkonnga kool. Inimesed hoopis teistelt elualadelt, nende nägemused, teadmised, mõtted on alati huvitavad ja märkamist väärt. Essee kirjutamisel abiks olnud testid on mõned asjad selgeks teinud. Seda iseenes tunnetamise ja julguse kohapealt. Inimesed kipuvad ennast üldjuhul alahindama kuigi nende potensiaal on palju suurem. Miks mitte viia läbi töökohtades selliseid analüüse inimese tasandilt mitte ainult organisatsiooniga seotult. Inimlik hoolivus leiab alati positiivse tagasiside. Viited: Hayes, N. (2002) Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim. Haav, K. (2007) Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse. Õppematerjalid. Tallinn: IUA. www.audentes.eu/courses See PSYC305 Hogg, M. A., Vaughan, G. M. (2002, 2007) Social Psychology. L., N. Y.: Pearson. Janda, L. (1999) Karjääritestid. Tallinn: Elmatar.

Juhtimine

26

doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

Kui asjalood oleksid olnud tõsisemad ja meie ettevõte oleks olnud suur firma, oleksin mina kibekiiresti hakanud plaani pidama, kuidas saaks oma tootele patendi peale panna. Minu tulevikuplaanides ma esialgu ennast ettevõtjana ei näe, kuid see on ainult esialgu ja lähitulevikku vaadates. Välistada ei saa ma midagi. Osalt on see ka sellepärast nii, et peale keskkooli lõpetamist ei asu ma kohe tööturule, vaid plaanin edasi õppima minna. Kui peale kooli juhul peaksin ettevõtjana leiba hakkama teenima, siis vähemalt tean üht-teist kooliaegadest ja päris tundmatusse vette ei hüppa. Lõpetuseks võin öelda, et majanduses edukaks ettevõtjaks uleöö ei saa ja edu nimel tuleb kätte võidelda. Õnnega koos on need, kes on õigel ajal õiges kohas nagu seda oli 1969. aastal Bill Gates, kes lõi arvutifirma Microsoft ja on nüüd üks maailma rikkamaid mehi. Ettevõtluse võimalused ja mina ettevõtjana

Turundus

4

docx

Professionaalne müük

peale abivalmi klienditeenindajaga suhtlemist. Just see motiveeris mind tohutult. Poes müügimehena tööl olles sain lisaks palgale veel kaasa tohtu suure kogemuste pagasi. Läbi oma kogemuste õppimine ja teadmiste omandamine on suurepärane. Kogesin, et edukalt müüa tooteid, peab olema ka hea inimeste tundja. Igale potensiaalsele kliendile peab lähenema individuaalselt. See mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Miks mulle meeldib müügiga tegeleda? Nagu ma eelnevalt kirjutasin müügiga või erinevate vahetustega olen tegelenud alates sellest ajast kui olin veel väike poiss. Sain seeläbi olla iseseisev ja teenida raha soovitud asjade ostmiseks. Väikese poisina ei olnud need soovid küll teab mis suured, aga endale igapäevase kommiraha kindlustamine oli juba suur samm. Müügiga tegelemine paelub mind kuna mulle meeldib läbirääkimistest osa võtta või niiöeda tegeleda suhetekeskse müügiga

Müügitöö alused

Kommentaarid (0)