Miks
tahan elada välismaal ?!
Viimasel
ajal on suureks probleemiks inimeste tahe lahkuda, põhjuseks
lihtsalt kas liigne töö ja vähene palk, või pole midagi sellist
millega tahetakse tegeleda sünnimaal. Aeg on paratamatult meie vaenlane , ning tiksudes meie elukella vähemaks võib ta panna meie
mõttemaailma uusi illusioone, hulljulgeid tegusid või hoopis
mingisuguseid mõtteid, mille täide viimiseks on meil vaja veidi
rohkem kui on käeulatses. Meile on antud niipalju võimalusi üle
kogu selle maa kus me elame. Vaid vähesed kasutavad võimalusi selle
avastamiseks. Miks mitte võtta võimalus ja avastada ning vaadata,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
InFoKatHa
Õppematerjali autor
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. Igapäevaelus tähend
Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine........................................................
Valekujutlus, nagu kujundaks meie elu mingi välispidine jõud, on peamine inimliku õnnetuse põhjus. Suurem osa meist arvab, et meil on väga vähe võimalusi kontrollida oma elutingimusi, või pole neid üldse. Tunnetame ennast ohvritena ning arvame, et teised suunavad meie eksistentsi. Iga religioon ja iga filosoofia jutustab mõtte loovast jõust, kummatigi vaatame sellest ikka mööda. Kas me tõesti ei taha seda võimu enda kätte? Omame seda nagunii, tahame seda või mitte, miks siis mitte rakendada seda nii hästi kui võimalik? Meie enesekujutlus Isegi siis, kui me seda näha ei taha, püsib meie kujutluses joonis või pilt sellest, mis laadi isiksus me oleme. Kui hakkame seda taga otsima, võib see tunduda ebamäärane ja raskesti tabatav, aga tegelikkuses on see väga täpne ja üksikasjalik. See pilt on kõige selle summa, mida me usume, see kujutabki endast meie eneseväärikust ja autoportreed
Shaw) valgust, mis mulle on antud." (Abraham Lincoln) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi · "Me oleme õppinud lendama nagu linnud, sukelduma peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) nagu kalad; ometi oleme kaotanud võime vendadena koos · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi elada." (Martin Luther King) ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) (Marcus Aurelius) · "Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma · "Milleks raha? Sa oled saavutanud edu, kui hommikul vahepeatusteta." (Demokritos) tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja
· "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." (Robert Collier) · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui pori." (Plautus) · "Leia igas sammus teekonna lõpp." (Ralph Waldo Emerson) · "Ma ei pea võitma, aga ma pean olema püsiv. Ma ei pea saavutama edu, ega pean elama nii, et vääriksin valgust, mis mulle on antud." (Abraham Lincoln) · "Me oleme õppinud lendama nagu linnud, sukelduma nagu kalad; ometi oleme kaotanud võime vendadena koos elada." (Martin Luther King) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius) · "Milleks raha? Sa oled saavutanud edu, kui hommikul tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja tegeled sellega, millega tahad." (Bob Dylan) · "Millele sa vastu paned, paneb vastu sulle." (Carl Jung) · "Minu parim sõber on see, kes toob minus esile parima." (Henry Ford) · "Miski pole püsiv peale muutuste." (Herakleitos)
3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis on Taanis õppimise head ja halvad küljed. Uurimistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti
naasmist. Tsitaadis mainitutest kuuluvad siia tööalane konkurentsivõime, kodanikuaktiivsus ja piirideülene tööjõu liikuvus. Et õpirännet saaks kasutada pedagoogilise meetmena, siis otsime selliseid näitajaid õpiprotsessi käigus ning keskendume teguritele, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Näiteks võime valida õpiväljundi „kultuuridevahelise teadlikkuse suurendamine“. Välismaal viibimine võib tuua kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid, aga uuringutest teame, et teatud tegurid soodustavad kultuuridevahelist õppimist. Juba 1969. aastal püstitas Iisraeli psühholoog Amir kontaktihüpoteesi, mis toob välja kindla rühma näitajaid, mille abil saab hinnata, kui tõenäoline on konkreetse projekti käigus saavutada positiivseid kultuuridevahelisi õpiväljundeid. Amir tõi välja need aspektid, mis peaksid parima võimaliku keskkonna tagamiseks esinema:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid