nädal seitse päeva kestma. Suure paugu teooria tekkis aga hiljem ning just seda teooriat peavad tänapäeva inimesed kõige tõenäolisemaks. Mina arvan, et Maa tekkimisel on olnud erinevaid nüansse ning sellepärast ma ei kipu otsustama, missugune teooria on õige, missugune mitte. 4-5 miljardit aastat tagasi moodustas Maa sisemuse kuum sulakivim. Kohtadest, kus maakoor oli õhem, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Vastmoodustunud Maa oli hiiglaslik vormita kivikamakas. Enne kui see kivikamakas lopsakaks ja roheliseks muutus, kulus veel kaks ja pool miljardit aastat. Ümber Maa tiirles õhuke kiht kosmilist tolmu. Sadade miljonite aastate jooksul pommitasid meie koduplaneeti veel komeedid ja suured kivikamakad, mis tekitasid suurel hulgal kraatreid. Igal pool ümber terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa algupärasesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku
ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Aristotele õpetuse järgi vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab sellest asjast teada. Igal füüsilisel asjal on oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elemendi vormita. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria. Kui võrrelda Platoni ja Aristotelese arusaama riigiteooriast, siis Aristotelese järgi pole riik ühtne mõiste üksikisiku mõistega Riik ei koosne ainuüksi inimestest vaidsellest, et kõik inimesed on erinevad. Kui kõik muutuvad ühesugusteks, lakkab riik olemast ja järelikult tingivad riigi erinevused eri osade vahel. Mõningas mõttes peab riik olema ühtne, kuid suurem ühtsus ei taga paremat riiki
kombinatsioonides. · Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks. 11. Seleta mõiste programmiline muusika. Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süzeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 12. Seleta mõiste sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem-sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, kindla vormita programmiline instrumentaalteos, mille muusikaga antakse edasi pealkirjas viidatud kirjanduslikku ainet või poeetilist ideed. 13. Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Pariis 14. Seleta mõiste rahvalaul. Rahvalaul on elavas pärimuses kujunenud sõnadest ja viisist koosnev tervik. 15. Seleta mõiste rahvalaulik. Rahvalaulik-rahva laulupärimuse vahendaja, enamasti ka andekas (sõnade) improviseerija 16. Iseloomusta vanemat rahvalaulu.
Peagi kujunes sealsamas Pariisis veel üks abstraktsionismi variant, mis jääb järjekindla konstruktivismi (mida samal ajal palju viljeldi) ja abstraktse impressionismi vahele. Tuntuim selles laadis maalija on Nicolas de Stael (19141955), kes on tihti lähtunud küll loodusmuljest, kuid ei kasuta impressionistlikku pintslitõmmet, vaid hoopis suuremaid hoogsaid värvilaike. l informalism, mis tuleb prantsuskeelsetest sõnadest art informel ja tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. Informaalne kunst tekkis niisiis vastandpoolusena geomeetrilisele abstraktsionismile 1945.1946. aastal nn Pariisi koolkonnas. Ecole de Paris on üldnimetus kõikide moodsa kunsti viljelejate ja edendajate kohta, kes kahe sõja vahel Pariisis, sedaaegu veel
seletab või rõhutab midagi. 25. Mõttekriipsudega eraldamine. nt Räägitakse, et eile - ma ei tea, kas see vastab tõele - andis ta lahkumisavalduse. 26. Komadega eraldamine. nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas. 27. Sulgudega eraldamine. nt Göthe (loe: gööte"´) on saksa kirjanik. NB! ÖELDIS! 1. -nud vormi võib lauses olla kolmes rollis 1.1 Täiend. nt Minu pihta pörutanud pall ehmatas kõiki. 1.2 Lauseliikmed (ilma olema vormita) nt Kogu toidu ära söönud, läksin jalutama 1.3 Öeldis (olema vorm+ - nud, -tud vorm. nt Ma olen kõik teinud, aga ema polnud ikka rahul. 2. Koma kui ja nagu ees. Kui lauses on öeldis, tuleb koma. nt Ma nägin välja kui tont. // Ma nägin välja , kui märjaks saanud koer meie maja taga, mida eelmisel aastal olin näinud. 3. Pealause katkemine. nt Mõtlesin nii, nagu olin unistanud, nii, nagu ise oli õpetanud, nii nagu ei kunagi varem.
puu, tellise, klaasi, vase ja teiste vanade ehitusmaterjalide oskuslik ühendamine. 20) milline on kunstipilt vahetult pärast 2. maailmasõda? sõjajärgses pariisi kunstielus valitses pluralism.kunstnikud joonistasid realistlikke rahutuvisid (picasso) maalides oli näha sõja mõju. sõjakogemisued suunasid kunsnike looma ekspressionustlikku tüüpi kunsti. 21) millise suurema kunstivoolu alaliigiks võib pidada informalismi? milline see oli? Väljend informalism tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. 22) millist kunsti tegi Jean Dubuffet, mida tähendab ,,art brut", kuidas suhtus ilusse? tegi jõhkraid inimese kujutusi, hiljem maalis väga passtoosselt, hakkas värvilse lisama igasugu matrejale (liiv, puulehed) tegi ka teoseid põrandale
On tuhmim ja ei sära nii palju. Kuumuskindel klaasil on peal vastavad märgistused. Värvilisele klaasile lisatakse erinevaid metallioksiide. Sinise klaas saamiseks lisatakse koobaltiühendeid. Võib ka lisada veel sulfiide. Tulemuseks on pastellsed toonid. Klaasi valmistamine: klaasi saadakse varem ette valmistatud sulami keetmisel kõrge temperatuuril vannahjudes. Keetmise tulemusel saadakse vedel klaasimass. *puhumine(kõige levinum) *ilma vormita või vormiga *vabal puhumisel saadakse tooted erineva suuruse ja kujuga.(tootlikus on väike) *pressimine- kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, mille sisse pannakse sulam. Enamasti on sellised nõud massiivsed paksu seinalised. Kujult silindrid,kandilised, või ülevalt laienev. *presspuhumine-sulamass(ülevalt laienevad kausid) Aeglane jahtumine e. Lõõmumisel kõrvaldatakse klaasist pinged, suureneb klaasi mehaaniline tugevus. Aeglane klaasi jahtumine väldib klaasi iseeneselist
kuuluv asja kvantiteet, kvaliteet või muu sarnane predikaat. Seda saame teada öeldes, missugune asi on, nt predikaadis me ütleme, et on hea või halb või kolme küünra pikkune (mitte et on inimene). 2. Mateeria on Aristotelese filosoofia määratluse järgi aine, millest miski on tehtud. Mateeria ise põhineb elementide vormidel, milleks on tuli, õhk, vesi ja maa. Need omakorda kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat). Substants on iseseisvalt olemasolev olev, lihtsamalt võttes asi. Substants tekib (hävib), kui mateeria omandab (kaotab) vormi. Vorm on mateeriat kujundav alge, teisisõnu asja kuju. Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Näiteks pronksist karika (substants) puhul võime öelda, et selle mateeria on vask, kuju aga karikas (kuju puhul tuleb ette kujutada kõike seda, mis ei ole mateeriaga seotud, st materjali ei vaatle)
Vaatamata kõikidele raskustele suutis abstrakne ekspressionism Euroopas läbi lüüa, kuid selleks, et prantsalsed saaksid oma iseseisvust ja tähtsust ikkagi tõestada, pandi talle nimeks ''informalism''. Tegelikult on see termin ainult ligikaudne tuletis 1950.aa. kasutusele võetud prantsuskeelsest mõistest ''art informel'' , sest viimane ei ole täpne ja otsekohene vastnad ''formaalsele'' , vaid pärineb prantsukeelsest sõnast informe (kindla vormita, raske kohmaka vormiga) ja tähendab kunsti, milles puuduvad selgepiirilised, geomeetrilised vormid, seega abstraktsionismi, mis on täielik vastand konstruktivismile. Informalismi esimesed eneseteadlikud rühmitused tekkisid väljaspool Pariisi ja Prantsusmaad. Põhjapoolsete väikeriikide kunstnikest kujunes 1948 lühiealine, kuid mõjukas rühmitus ''cobra'' , mille nimel pole tegemist maoga, vaid ainult kome linnaga- Kopenhageni, Brüsseli ja Amsterdamiga
4 Aristotelese õpetus Mateeria ja vorm- Üldjuhul vaatleb Aristoteles füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsusega (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide (tuli, õhk, vesi ja maa) vormideta. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba reaalselt olemas on. Põhjuslikkus- Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki
ning oli tänulik oma heategijatele. Aristotelese õpetus Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidos't) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg- kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine
George Segal, Edward Kienholz, Andy Warhol. Loobumine lahtisest, korrapäratust, kindla vormita värvilaikudest, ehk ka loobumine maalilisusest. Suurte, üksteisest selgelt eristatud siledate värviväljade kasutmine. Josef Albers, Mark Rothko, Barnett Newman,
sõltumatuna. Platoni ideed asuvad ideede maailmas ja Aristotelese vorm asjades enestes. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab temast teada. Igal füüsilisel asjal oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elementide vormideta. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria. Kui võrrelda Platoni ja Aristotelese arusaama riigiteooriast, siis Aristotelese järgi pole riik ühtne mõiste üksikisiku mõistega Riik ei koosne ainuüksi inimestest vaid erinevatest inimestest. Kui kõik muutuvad ühesugusteks, lakkab riik olemast ja järelikult tingivad riigi erinevused eri osade vahel. Mõningas mõttes peab riik olema ühtne, kuid suurem ühtsus ei taga paremat riiki. Platon soovis aga inimesi kasvatada vastavalt loomutäiususele ühesuguselt.
aastal Allan Kaprowi lavastusel, kus osalesid amatöörid, kasutati vähe sõnu ja provotseeriti publikut. Happening on improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüab kaasata publikut, et nõnda kustutada piiri kunsti ja elu vahel. Performance on plaanipärasem ja esinejad ning publik on selle ajal rohkem eraldatud. Yoko Ono. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST 1968. aastal algatas Robert Morris kindla vormita kunsti e antivormilise kunsti. Kasutati looduslikke materjale nt liiv, kruus, õled, saepuru. Maakunst on loodusliku keskkonna mõjutamine, Robert Smithson (pilt „Spiraalne muul”). Kontseptualsim on teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine, kuulsaim kontseptualist on Joseph Kosuth (tool). Kehakunsti ja performance’ite vahel pole selget piiri, kuid kehakunsti teosed sünnivad tihti ilma suurema publikuta ja levivad fotode, filmide või kirjeldustena, Vito Acconci.
· Keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele · Lihtsad geomeetrilised kujundid · Värvi- ja valguskontrastid Victor Vasarely Kontseptualism 1960.aastad · Kõige tähtsam on idee, väljanägemine pole oluline · Eesmärgiks laiendada inimese tajusid,tundeelu ja intellekti(paneb inimesi mõtlema) · Ootamatu,leidlik,vaimukas Joseph Kosuth Antivormiline kunst 1960ndate lõpus Ameerikas · Kindla vormita kunst · Kasutati mulda,liiva,kruusa,õled,saepuru,rohi,puuo ksad,lehed · Seda kutsuti `vaeseks kunstiks',sest kasutati odavaid matrjale Eva Hesse Maakunst 60ndate lõpp ja 70ndate algus · Teosed on rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse · Kummalised ja ebapraktilised ehitised · Kujundas ümber loodust ja kasutas loodusnähtusi · Peamised kunstnikud ameeriklased Walter de Maria Minimalism
Aleksander Calder ,,Neli punast süsteemi". Sündmused ja etendused: (häppening ja performance), 60-te lõpp. Happening improviseeritud etendus, millel puudub kindel plaan ja tekst, mis püüavad kaasata publikut ja kustutada piiri elu ja kunsti vahel. Rühmitus ,,Fluxus" Saksamaal, korraldasid ka happengingi taolisi festivale, mille eesmärk oli sotsiaalne. Yoko Ono, Wolf Vostell. Preformance'i ja happeningi vahel ei ole selget piiri. Antivormiline: kindla vormita kunst. USA, 60-te lõpp. Asutajaks peetakse Robert Morrist. Tehti amorfsetest, kindla kujuta materjalidest, näiteks liivast jne. Sama tüüpi nähtused leivisid Euroopas. Arte Povera. Mario Merz, Jannis Kounellis. Maakunst: looduslikku keskkonna mõjustamine. Teoseid luuakse looduses otseses mõttes: joonistatakse kõrbes liivas jms. Huvi tulnukate märkide ja ökoloogia vastu. Robert Smithson, Walter de Maria. Paljud antivormid olid ebapüsivad ja nende eksistents lõppes koos näitusega.
kunstnikke töötas isikupärases stiilis edasi HÄPPENING PERFORMANCE 1959 keskkonnaks kunstniku oma keha, improvisatsioon FLUXUS – kaotati kõrge ja kaunis kunst, saksamaal, korraldati festivale Allan Kaprow- esimene performance artist/ Yoko Ono- jaapanist/ Joseph Beuys- igaüks on kunstnik/ Gilber ja George- kuulutasid iseennast skulptuuriks ANTIVORMILINE KUNST. MAAKUNST. KONTSEPTUALISM. KEHAKUNST Antivormiline kunst- 1960 lõpus, kindla vormita kunst, odavad ja hüljatud materjalid Maakunst- kunstilise kujundamise materjaliks on maastik Kontseptualism- tekkis vastukaaluks abstraktsele ekspressionismile 1960.- aastatel, sügav vaimne väärtus, puudub ühtne äratuntav stiil Kehakunst- moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha EESTI KUNST 1975-91 HÜPPERREALISM, NEOEKSPRESSIONISM 1960 a. lõpp – hüperrealism ehk fotorealism •1980 a. algus – neoekspressionism
wikipedia.org/wiki/Aristoteles Ülevaade Aristotelese õpetusest Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg- kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine
Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime (potents) võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama
eraldatud. Mõned etendused on hiljem siiski püsivama vormiga teostele ainet andnud. 23) ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST Ameerikas loobus Robert Morris stabiilsetest geomeetriliselt täiuslikest vormidest ja tõi oma näituseeksponaatide hulka mulda ja muud koredat materjali. Hiljem kasutas poolpehmeid aineid, näiteks laest või seintelt rippuvaid raskest paksust vildist ribasid, mis meenutavad langevat vett. Sellist kindla vormita kunsti hakati nimetama antivormiliseks kunstiks ning teoseid vastavalt antivormideks. Teised kunstnikud tassisid näitusesaalidesse kõikvõimalikke seniajani kunstis kasutamata, eelistatavalt ilma kindla vormita materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru rohi jne. Maalikunst. Mõnedele kunstnikele jäi antivormiline kunst siiski veel liiga objektiloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. Üks kunstnik otsustas täita kogu
Loogika alla kuulub ka tema õpetus kategooriatest ehk üldmõistetest, mis on omased kõigile nähtustele ja asjadele: substants (üldmõiste koer, inimene), kvantiteet, kvaliteet, relatsioon (suhe-pikem, raskem, kergem). Aristotelese metafüüsika ta oli nõud Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed sest ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena. Nt puu mateerias peituvad võimalusena laua idee, tooli idee, kapi idee jne. Ta eristab kahesugust olemist. Olemine võimalikkusena ja olemine tegelikkusena. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele.
· teine kontsptsioon märgist on arusaam,e t märk loodud sisu väljenduse seose kaudu e pole märgivälist tähendust vaid märk ongi see tervikkomplekt · Saussure: keel kui foneetilises materjalis korrastatud mõte-märk kui vorm mitte substants · märk on see,mis tekib, kui väljenduselement ja sisuelement kokku saab · saussure ütleb,et meil on kaks ,,ollust" foneetiline aine,mis on ilma selge vormita ja piirideta(häälemass) ja teisel pool on mõttemass ning keele puhul on küsimuse juures oluline see, et sõnal oleks mõte e märk on vorm mitte substants, e vorm kirjeldab mitte väljendusplaani vaid märgisüsteemi piiritlevat j akorrastavat effekti · Hjelmsjev ehitas arusaama selle peale, et keel on vormide substants e mitte lihtsalt märk pole vorm vaid vorm on eraldi väljatoodav nii sisu-kui ka väljendustasandilt e ühel pool vormimata
Gilbert ja George. 7. Kes oli selles peatükis korduvalt mainitud John Cage? Oli USA helilooja, kes juba 1940ndail püüdis muusikaga provotseerida publiku spontaalset sündmustest osavõttu. 27. Antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1. Milliseid võimalusi luua mittetraditsioonilisi kunstiteoseid oskad sa pakkuda? Muld, liiv või mõni muu poolpehme materjal. 2. Mida kujutab ebdast üks antivormiline kunstiteos? Loobumine minimalistlikest taiestest, kindla vormita kunst. 3. Millisel maal tekkis arte povera? Mida see nimetus tähendab? Mille järgi on see nimi pandud? Itaalias, vaene kunst, eelistasid odavaid ja hüjatud materjale. 4. Kuhu rajati endamasti maalikunsti objekte? Kuidas laiem publik neist osa sai? Looduslikku keskkonda, õhust vaatasid. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? "Spiraalne muul" 6. Millega üllatas publikut Chtisto?
(s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. TUNNUSJOONED
Sapiri Whorfi hüpotees - iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeel - argoo (salakeel) või släng Keele ökonoomia - mida sagedamini kasutatav on sõna, seda lühemaks ta aja jooksul on muutunud. Ntx automobiil on praegu auto, televiisor on teler. Kõne mehhanismid - kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator Kõne liigid : Sisemine - kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis Välimine - see mida teised kuulevad Suuline - põhiline on see,et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasut dialoogis miimikat,zeste, intonatsiooni Kirjalik teistsuguse lauseehitusega, erisuguse sõnavaraga, peab olema hoopis üksikasjalikum ja täpsem, muidu on oht sellest mitte aru saada,kuna otsene tagasiside ja
(s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. TUNNUSJOONED
kui selline. Siiski, nt vene keeles on sõna „vaenlane“ üheks sünonüümiks „mittesõber“, paljudes keeltes on aga mittesõber olemine neutraalse väärtusega. See peegeldab hästi ka venelaste jaoks tüüpilis käitumismalle sõprussuhete vallas – kui keegi pole sõber, tajutakse ja koheldakse teda pigem vaenlasena kui lihtsalt neutraalse isikuna. Kõne liigid: sisekõne – kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, kus teadvustatud osa vahelduvad teadvustamata lõikudega. Sisekõne on suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne töömälu on üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine kõne jaguneb kolmeks:
· Kõneliigutuste regulatsioon · Kuulmisanalüsaator · Nägemisanalüsaator Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid: *sisemine- kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/ situatsioonide kujutlemine. Ta on ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. Sisekõne on suunatud subjektile endale, on nn.autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks *välimine-
Vasakpoolkera juhib eelkõige kõne sisulisemat külge, parem on valdavalt tegev hääle modulatsiooni, tämbri jms juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes. Nendeks on : kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator. Kõne liigid - sisemine, välimine: suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Sisemine kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. On suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne.
Vasakpoolkera juhib eelkõige kõne sisulisemat külge, parem on valdavalt tegev hääle modulatsiooni, tämbri jms juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes. Nendeks on : kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator. Kõne liigid - sisemine, välimine: suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Sisemine kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. On suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne.
· Nägemisanalüsaator Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. 39 Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid ja funktsioonid Sisekõne on kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Suulisele kõnele ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse häälte abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse zeste , miimikat , intonatsiooni. Kirjaliku kõne kirjapandu pole selle ainus peatunnus. Kirjalik kõne on ka teistsuguse
Nägemisanalüsaator 33 Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid ja funktsioonid Sisekõne on kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Suulisele kõnele ei ole iseloomulik mitte üksnes see, et signaal edastatakse häälte abil ja võetakse vastu kõrvade kaudu. Põhiline on see, et kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse žeste , miimikat , intonatsiooni. Kirjaliku kõne kirjapandu pole selle ainus peatunnus. Kirjalik kõne on ka teistsuguse
Eristatakse meelelisuse puhul vormi ja sisu. Kui me neid asju vastu võtame, siis me võtame kindlas vormis vastu. Vorm ei sõltu asjadest, vaid on ennem meie tunnetusvõimetesse kätketud. Kõik nähtused, mis meile on antud, on antud meile nende vormide kaudu. Aprioorselt saame väita, et asjad peavad nähtuvad meile kooskõlas meie tunnetusvõimetega. Meelelisuse vormid annavad võimaluse ette ennetada, et nähtused peavad olema kooskõlas nendega. Pole sisu ilma vormita, vorm on aprioorsesse meeleliusse kätketud ja peab esinema kooskõla. Meelelisuse puhtad vormid on puhtad aprioorsed kaemused ehk matemaatika võimalikkuse tingimused. Mida kujutavad endast meeleliuse puhtad vormid? Need on ruum ja aeg. Ruum ja aeg on viis, kuidas meie tajume nähtusi ajalises-ruumilises. Et midagi konsteerida, peab olema ruumilisus. Ruumilisus on eeldatud võimalikkuse tingimus, et rääkida matemaatikast või konstrueerida mõisteid jne. Ruum ehk aprioorne ehk
vajadustega, ent sisaldab ka uudishimu, mis laiendab looma maailma; mida kõrgemas arenemisjärgus on inimene, seda rikkam on tema maailm; kui ta huvitub aga vaid materiaalsest rikkusest ja võimust, on ta elu vaene, brutaalne ja üksildane. Liikumine nähtavalt nähtamatule tähendab, et kõik see, mis tegelikult on inimeses olemuslikku, on nähtamatu: nii elujõud, teadvus kui ka eneseteadvus on ilma lõhnata, värvita, maitseta, vormita, ilma ulatuse ja kaaluta. See on see, mida nimetatakse individuaalsuseks ja millest moodustub isiksus (persona). Areng tähendab l i i k u m i s t p a r a t a m a t u s e s t v a b a d u s s e: totaalne paratamatus on igasuguse loova printsiibi puudumine; siseelu on vabaduse paik; inimene võib saada vabaks alles läbi enesetunnetuse. Inimese areng on ühesuunaline protsess Hegeli järgi on siin tegemist üldinimliku psühholoogilise paratamatusega ning see asjaolu
Igal füüsilisel asjal on neli olemust või dimensiooni: materiaalne, formaalne, loominguline ning lõplik. Näiteks vaasi puhul on nendeks savi (materiaalne), savi kujundamine formaalse kuju järgi, loomingulisuse eest kannab hoolt pottsepp ning lõplik eesmärk on olemus hoida endas vett. Poliitika sisuks on inimesed, formaalseks kujuks on võimukorraldus (aristokraatia, demokraatia vms), kujundajaks on seadusandja või valitseja ning eesmärgiks on hea elu. Vorm on see, tänu millele vormita materjalist saab mingi asi. Igas asjas, mida me oma meelte ja aruga tunnetame, on vorm (idee) ja mateeria läbi põimunud. Ta usub platonlikult, et on olemas ka puhas vorm, igasugusele mateeriale eelneb puhas ideedemaailm, igavene ja jumalik, peab olema esimene liikumapanija jumalik vaim, vormitu mateeria liikumise algallikas, seda nimetab ülimaks hüveks või täiuslikuks olemiseks. Materiaalsuses on ka võimalikkus ehk potentsiaalsus, et
annaabi.ee 
