Ohmi seadus (0)

Referaat
Ohmi seadus
Liia Brovarets
Pk13
Ohmi seadus 
On üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas.
Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:
See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi  on saanud takistuse mõõtühik nime “oom”.
See seadus on igati väga praktiline ja hea kasutada erinevate arvutuste puhul, mis toimivad vooluringi osas, kuid ta ei ole sobilik arvutusteks kogu vooluringi puhul, sest ei arvesta energiallika parameetreid. Kogu vooluringis toimiva elektromotoorjõu, voolutugevuse, tarbija takistuse ja elektromotoorjõu allika sisetakistuse vahelise sõltuvuse kohta käib aga teine Ohmi seadus.
Ohmi seadus vooluahela osa kohta
Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega :
kus
I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A);
U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V);
R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω).
Ohmi seadus elektromotoorjõu (emj) allikaga vooluringi kohta
Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R:
vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R:
Et emj allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju
Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt:
kus
 on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa;
 on vooluahelasse ühendatud takistuste summa;
 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa.
Ohmi seadus vahelduvvoolu korral
Vahelduvvool on  elektrivool , mille suund perioodiliselt muutub.
Vahelduvvoolu korral kehtib seos
kus Z on vahelduvvooluahela  näivtakistus .
Näivtakistus ehk  impedants  Z on vahelduvvooluahelas elektrivoolule avaldatav takistus, mis koosneb kahest põhikomponendist:

• aktiivtakistus ehk resistants R ‒ iseloomustab elektrienergia muundumist teist liiki energiaks, näiteks soojuseks;
  
• reaktiivtakistus ehk reaktants X ‒ iseloomustab elektrienergia perioodilist võnkumist ahelaelementide vahel; induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistus on  induktiivtakistus  XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistus  mahtuvustakistus  XC.
  

Ohmi seadus vektorkujul
Materjalide juhtivusomaduste kirjeldamiseks kasutatakse Ohmi seaduse vektorkuju :
kus
 on  voolutiheduse  vektor;
 on  erijuhtivus ;
 on elektrivälja tugevuse vektor.
Valem kehtib isotroopsete materjalide korral.
Isotroopsus ehk  isotroopia  on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast .
Näiteks radioaktiivne kiirgus on isotroopne selles suhtes, et selle intensiivsus on sõltumatu sellest, millisest suunast teda mõõdetakse.