Rakenduselektroonika kursuseprojekt

sutermäe, uno

Rakenduselektroonika kursuseprojekt (0)

Kutsekool - Elektroonika - Rakenduselektroonika

1 Hindamata

TALLINNA EHITUSKOOL
RAKENDUSELEKTROONIKA
Kursuseprojekt
Õpilane: XXX
Õpetaja : XXX
TALLINN 2012
ÜLESANNE
Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem.
Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed .
LÄHTEANDMED

Toitevõrgu pinge: 3x400/230 V

Muunduri väljundpinge: U∆ = 30 V

Väljundpinge pulsatsioon: 4, 05 %

Muunduri lülitusskeem: 6 dioodi + trafo

Muunduri nimivool: I∆ = 150 A

Koormus: Aktiivne

Jõupooljuhid: Dioodid
Trafo kasutegur: = 90 %
SELETUSKIRJA SISU

Muunduri skeem;

Skeemielementide arvutus ja valik: trafo, dioodid, elektrijuhtmed ja –mähised;

Muunduriskeemi põhiparameetrid: kõik pinged, voolud ja võimsused;

Joonistada pingete ja voolude diagrammid .
Lähtudes andmetest on P
Trafo kasutegurit  = 90% arvestades saame näivvõimsuseks:
_______________________________________________________________________________________________________________________
Arvestades dioodide põhjustatud pinge langu 1,5V ja
väljundpinge pulsatsiooni 4,2% saame, et tegelikult vajame
sekundaarpinget 30 + 1,5 + 1,26 = 32,76V y33V.
Arvestades, et pingelang trafo koormamisel on ca 5%, lisame veel
y34,7V.
_______________________________________________________________________________________________________________________
Sekundaarpinge Usek efektiivväärtuse saamiseks: Usek(efekt) =
y25V.
_______________________________________________________________________________________________________________________
3- faasilise trafo puhul S = S1 + S2 + S3, siis S1,2,3 =
y66A.
(3 = 5kVA).
50 Hz sagedusel töötava trafo näivvõimsuse valem on , kus A on südamiku ristlõike S ja  on südamiku materjali kasutegur.
Kuna me alguses lisasime andmetesse juba , siis võib hetkel kasutada valemit lihtsustatult
Arvestades trafo plekkide isolatsioonikadu 5%
Vajalik südamiku ristlõike pindala A y 5000 mm2.
_______________________________________________________________________________________________________________________
Trafode puhul arvestame voolutiheduse konstanti juhtme mm2 kohta 2,2A
C = 2,2A/mm2
Teades voolutugevust I, saame arvutada nii primaat - kui ka sekundaarmähise traadi läbimõõdu d järgmise valemi järgi:
_______________________________________________________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________________________________________________________
Teades trafo südamiku ristlõike pindala (5000 mm2) ja südamiku materjalist tingitud magnetvoo tihedust
 (1,1 Wb/m2; 0,5 mm plekk), saab välja arvutada mähise keerdude arvu 1 voldi kohta:
, kus A on ristlõike pindala mm2.
ühe keeru kohta.
Seega primaarmähise keerdude arv on Nprim = 0,82 x 230 = 188,6 y188 keerdu.
Nsek = 0,82 x 34,7 = 28,45 y28 keerdu.
_______________________________________________________________________________________________________________________
Toitekaabli valik: kuna trafo võimsus on 5 kWA ja S =
või .
Seega, kui arvestada sirge juhtme voolutiheduse C = 6-8 amprit ca 7A/mm2, võiks piisata 2,5 mm2 ristlõikega juhtmest faasi kohta (varu ca 150% ).
_______________________________________________________________________________________________________________________
Elektroodipoolne kaabel :
Arvestades +20 %, siis kaabel peaks olema 25 mm2.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

uno sutermäe Õppematerjali autor

Rakenduselektroonika. Kursuseprojekt Töötada välja pooljuhtmuunduri jõuskeem. Arvutada ja valida muunduri jõupooljuhid, trafo ja juhtmed.

trafo pinge muunduri südamiku ristlõike arvestades mähise südamiku ristlõike ristlõike pindala voolutiheduse näivvõimsuse südamiku materjali

Sarnased õppematerjalid

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

138

pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk