Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võlaõiguse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üürnik, uhul, üürileping, valdus, üürilepingu, võlg, üürileandja, käsundi, tahteavaldus, säte, lasu, müüja, võlgnik, aktsept, teata, võlausaldaja, müügileping, eluruum, oferdi, rendileping, asjaolud, võlasuhte, volitus, ostjal, ülesütlemis, muudatus, kinnisasja, käsundiandja, võlaõigus, asjal, garantii, esindus, esemeksKasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping
Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos (nt lepingu täitmisele asumine), mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. (VÕS § 9 lg 2) Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 9 lg 3).
Seega võib üürilepingu sõlmida vormivabalt, so suuliselt, kirjalikult, fakside, e-posti teadete vahetamise teel. Poolte õigused, kohustused ja rikkumised: Üürileandja kohustused ja rikkumised: Asja üleandmise kohustus: Üürilepingu objektiks oleva asja üleandmise kohustus (§ 276 lg 1 1. pool). Millises seisundis peab asi üleandmise hetkel olema: Asjal peavad olema kokku lepitud omadused o Kui üürnik on asja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokku lepituks Kokkuleppe puudumise korral peab asi olema “lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis” (§ 276 lg 1 1. pool) ning sellel ei tohi olla “puudusi” (vt § 277 lg 1): o Asi peab olema kasutatav “vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti” (vt § 276 lg 2) s.t eesmärgipäraselt kasutatav
Vt §272 lg2 vastavaid sätteid kohaldatakse ka üksnes kinnisasja osaks oleva ruumi üürimisel o Eluruumide üür: def. §272 lg1 lause , regulatsiooni olulisus §275 o Äriruumide üür: def. §272 lg1 lause 2 Poolte kohustused Üürileandja kohustused: Asja üleandmise kohustus §276 lg1 Asja konditsioon: o Asjal peavad olema kokkulepitud omadused Kui üürnik on asja üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokkulepituks o Kokkuleppe puudumisel peab asi olema „lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis“ (§276 lg1) ning ei tohi olla puudusi (§277 lg1) Asi peab olema kasutatav vastavalt sihtotstarbele, millest üleandmisel lähtuti ( §276 lg2)
kokku lepiti, on aegunud, võib müüja asja ostjalt välja nõuda vastavalt omandi kaitse sätetele. 10. KASUTUSLEPINGUD--nende iseloomustus Rendileping- Rendilepinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse 16. peatükk. Sarnaselt üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping-
........................ 82 Kirjandus ........................................................................................................................................ 83 Autor ................................................................................................................................................ 84 6 Minu õpilastele! 7 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) Tehingu tegemiseks on vajalik tahteavaldus. Tahteavalduse tehingu tegemiseks võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsese tahteavalduse nt võiks tuua raha maksmise kassapidajale, mis õiguslikult tähendab soovi sõlmida ostu-müügileping. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
Kui klient omalt poolt sellisele dokumendile alla kirjutab (aktseptib) ning selle kaabeltelevisioonifirmale tagasi saadab, ongi leping sõlmitud. Aktsept (nõustumus) on jaatav vastus pakkumusele, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama pakkumusele. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui pakkumusele vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse pakkumusega oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue pakkumusega, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. [3] Lepingute sõlmimise üldiseid aluseid reguleerivad võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS). VÕS reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi
otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada - tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635) Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv. Veel kaks töölepingu liiki: Töövõtt (pooled on tellija töövõtja. Tellija annab ül-de töövõtjale. Oluline on resultaat) ja tööettevõtt - Käsundi puhul on oluline teha kõik võimalik käsundi saamiseks. Töösuhte ja töövõtusuhte erinevus: § 24. Lepingupoolte kohustuste sisu (1) Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Nt ehitaja töövõtusuhtes ei saa raha enne, kui maja on valmis ehitatud. LOENG 18.02.15 Dispositiivsus* - kui suur on võimalus õigussuhtes milleski kokku leppida. Seadus näeb ette küll ühe
............................................10 2 1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2
Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Tava on seaduse kõrval teiseks tsiviilõiguslikuks allikaks.
kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. 3. Tühine tehing Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi (TSÜS § 84 lg 1), tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Tehingu tühisuse alused on sätestatud
Eseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TEHINGUD 4 Tehingu mõiste. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TEHINGU VORM Tehingu vormivabadus. Tehingu võib teha mis tahes vormis (suuline, kirjalik, notariaalne), kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kirjalik vorm
2) rendile andja ei täida oma lepingulisi kohustusi rentniku varustamisel materiaalsete ressursside, sealhulgas seadmetega; 3) renditud vara osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest rentnik ei vastuta; 4) kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt. 10. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
tööle lubada, välja arvatud TLS § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused,
Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu”. Hageja soovis kohta tasu eest kasutada. Poolte vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 883 Hoiulepingu puhul tuleb üleanda aluse valdus (dokumendid ja võtmed) või peavad pooled lepingus ette nägema hoidja vastutuse asja valvamise või säilimise eest
2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvarareziimi, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostet ja hooldust), pärimisõigus (vara üleminek pärimise teel). 4. Millistel juhtudel kasutatakse seaduse rakendamisel tõlgendamist ja millistel analoogiat? Tõlgendamine- Kui tahetakse teada, kas rakendatav norm sobib konkreetsete asjaolude puhul või mitte
piisavalt määratletud, peab sisaldama isiku tahet õiguste ja kohustuste võtmiseks ning ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikule või isikute ringile. Aktsept on jaatav vastus oferdile, nõusolek lepingu sõlmimiseks. Et lugeda leping sõlmituks, peab aktsept oma sisult vastama oferdile. Alates aktsepti kättesaamisest loetakse leping sõlmituks ning pooltel tekib õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmist. Kui oferdile vastuseks saadetud tahteavaldus sisaldab võrreldes esialgse oferdiga oluliselt erinevaid tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. Ofert ja aktsept on juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. 11. Lepingu sõlmimine esindaja poolt
Selle käenduslepingu kohaselt kohustus Valdur (käendaja) kolmanda isiku ehk Akseli (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud juhul oli võlausaldajale ehk Tarmole esitatud Valduri ehk käendaja ühepoolne tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Ehk käendusleping on kehtiv. 6. Käendusjuhtum: kas esineb põhivõlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine? Esineb. Täienduskõrvalkohustus: käendaja on solidaarkäendaja, võlausaldaja võib kohe rikkumise puhul käendajale nõude esitada VÕS § 145 lg 1 alusel. Kas võlausaldaja võib käendajale nõude esitada? Võib küll, aga maksimaalse määratud käendaja vastutuse (piirmäära) ulatuses. 7
deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja telefoninumber; 2) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses;
deliktiõiguse sätteid kohaldada. c.i.c. põhimõtte alusel saab isik, kelle huvid said lepingueelsetes läbirääkimistes kahjustada, nõuda kahju tekitanud isikult kahju hüvitamist. Kas c.i.c. alusel tekkiv vastutus tuleks allutada kohustuse rikkumise üldregulatsioonile (VÕS § 100) või tuleks kohaldada deliktiõigust ei ole siiani selge. VÕSi § 141, on välja toodud täiendavad nõuded ettevõtjale, kes peab läbirääkimisi tarbijatega. Nimetatud säte kohaselt on ettevõtja kohustatud tegema selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: 1) andmed, mis võimaldavad tuvastada ettevõtja isiku, eelkõige tema ärinimi, asukoha aadress ja telefoninumber; 2) lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses;
täitma. See ei muuda aga enam fakti, et leping on sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks tehtav pakkumine peab olema piisavalt konkreetne ja ei tohi olla tingimuslik. Näiteks lause: "Müüks mõne hilbu maha, et peo jaoks raha saada," ei ole pakkumine, sest see ei ole piisavalt konkreetne. Küll aga on selge pakkumine lause: "Ma tahan müüa sulle selle särgi 200 krooni eest." Juriidiliselt on pakkumise ja nõusoleku sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu sõlmijad kinnitavad oma selget ja kindlat tahet nimetatud tingimustel leping sõlmida. Teise poole seisukohalt on oluline pakkumise siduvus. Kui isik on teinud teisele ettepaneku sõlmida leping mingitel kindlatel tingimustel, siis on ta sellega seotud ja ei või enam loobuda. Vaieldavatel juhtudel otsustab kohus, kas pakkumisele vastamisega sai leping sõlmitud või mitte. Reklaami ei peeta pakkumiseks, sest ta ei ole suunatud konkreetsele inimesele.
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
Selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. 3-2-1-89-06 lepingueelsed läbirääkimised, eelleping, VÕS § 14, 15 kohaldamine, (negatiivne kahju p 14-17) VÕS § 15 reguleerib juhtumeid, kus poolte läbirääkimised on lõppenud ja pooled on lepingu sõlminud, kuid leping on tühine. Kõnealune säte kohaldub nii poolte sõlmitud põhilepingule kui ka eellepingule. VÕS § 15 lg-t 1 rakendatakse juhtumeile, kus lepingu tühisus on seotud vorminõuete täitmisega. VÕS § 15 teisi lõikeid kohaldatakse aga juhtumeile, kus lepingu tühisus tuleneb mõnest muust asjaolust. Nii saab VÕS § 15 lg 1 kohaselt juhul, kui leping on vorminõude eiramise tõttu tühine, kahjustatud lepingupoole ees vastutada vaid isik, kes on võtnud endale kohustuse valmistada
kinnitamisest või tõestamisest alates. f. Lepingu sõlmimine - Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti
Asjaõigus 8.1 Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Asjaõigusseadus ja TsiviilseaduseÜldosaseadus? 8.2 Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigitusel? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi
eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 113. Mis on üürileandja kohustusteks? Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kosutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 114. Mis on üürniku kohustusteks?
kuupäevaks ja see on ka selle lepingu sätte eesmärk VÕS § 127 lg 2 - Nõude ulatus: VÕS 7. ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi, isikukahju VÕS § 130 järgi jne – ei kohaldu või ei ole piisavalt andmeid, et kontrollida Vastuväiteid ei esine. Järeldus: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi. 3. Üliõpilane A astus Tartu Ülikooli õppima ja sõlmis K-ga 01.08.2016 korteri üürilepingu 9-kuulise tähtajaga ja üüriga 300 eurot kuus. Augusti lõpus soovis üliõpilane korterisse sisse kolida, kuid üürileandja teatas, et on andnud sama korteri teisele üliõpilasele üürile 350 euro eest. Kuna augusti lõpuks olid soodsad korterid juba välja üüritud, pidi üliõpilane üürima teise korteri, mille eest pidi tasuma 450 eurot. Kas A-l on antud asjaoludel õigus nõuda 150 € hüvitamist K-lt?
tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 19. Mis vahe on üürilepingul ja rendilepingul? Eristamine rendilepingust – piiritlemisel ei ole oluline mitte lepingu pealkiri vaid lepingu sisu – VÕS § 29. Üürilepingu puhul – üürileandja kohustub üle andma asja. Rendilepingu puhul – rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide – üüripuhul võib seal istuda ja vaadata, rendi puhul kuuluvad õunad ka rentnikule. 20. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt
Õigussuhte tekkimine, muutumine ja lõppemine sõltub paljudest tingimustest ja asjaoludest ühiskondlikus elus ja üksikinimese elus. Juriidilisteks faktideks nim. selliseid tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte liigitatakse: *sündmusteks – üleujutus, inimese surm *tegudeks Sündmused toimuvad sõltumata inimese tahtest. Tegu on väliselt väljendatud inimeste tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid liigitatakse: *õiguspärased teod *õigusvastased teod – kuritegu Õiguspärased teod on: *juriidilised aktid ehk inimeste käitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (leping) *juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed sõltumata nende sooritaja tahtest. Õigusvastased teod on õigusrikkumised. Liigitatakse vastavalt õigusharule. Õiguslikest tagajärgedest lähtuvalt liigitatakse juriidilised faktid:
kohustuseks lubadusega teha mingi tegu uuendamine e novatsioon. (Kirjutuslaua üleandmine asendub kahe tooliga). Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt. lubatakse maksta mingi rahasumma. mitmekülgsed - mõlemad on kohustatud ja mõlemad on ka õigustatud. (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikkused-mõlemal on õigused ja kohustused ja need on omavahel seotud. Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. (nt üüritud
ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389
Kahekülgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad mõlemale osapoolele kohustused, mis ei ole omavahel seotud sünallagmaga ehk vastastikkuse sõltuvussuhtega. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt agendilepingud). Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? § 33. Eelleping
annaabi.ee 
