Jaana Heinoja RP091 Kodutöö kevad 2011 Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud.
Millises vormis peaksid kokkulepped olema sõlmitud? VASTUS: Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11). Segaduste ja probleemide vältimiseks tasub sõlmida kirjalik üürileping. Kui üürileping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, kuid lepingu tähtaeg on üle ühe aasta, siis loetakse, et leping on sõlmitud tähtajatult (VÕS § 274). 3. Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2017 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2017 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10
Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust
kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67 kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata. Kohtud on käsitlenud ja apellatsioonikohus leidnud vaid seda, et hageja pole tõendanud, et ehitise kaasomanikud ei ole kasutuskorra kokkulepet sõlminud. AÕS § 74 kohaldamise seisukohalt pole aga oluline mitte see, kas kaasomanikud on kasutuskorras kokku leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12.2003, 48129/99, hüvitise suuruseks määrati 3000 eurot 3 EIKo 18.01.2007, 35062/03, hüvitise suuruseks 900 eurot 4 EIKo 08.11
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus
Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust, mis võivad olla tehtud samaaegselt või ka üksteise jrel. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratud. Kokkulepe võidakse saavutada mitmete tahteavalduste vahetamise tulemsuena, mille hulgast ei ole alati võimalik eristada oferti ja aktsepti. Pakkumus (ofert) VÕS § 16 lg 1= lepingu sõlmimise ettepanek, mis on - piisavalt määratletud ja - väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (§16 lg 1) Oferti kui tahteavaldust saab tagasi võtta vastavasisulise tahteavaldusega, kui see jõuab oferdi aadressaadini enne oferti või sellega ühel ajal (TsÜS §72). Näiteks võib kirjaga saadetud oferdi tagasi võtta faksi või e-kirjaga, kui need jõuavad varem kohale. Lepingu sõlmimise ettepanek muutub selle kättesaamisest alates
kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kas OÜ ja taksojuhtide vahel oli töölepinguline suhe? Vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades 3-2-1-160-09 ja 3-2-1-26-10. Kas ja mille poolest nimetatud kohtuasjade asjaolud erinevad eeltoodust? Kas ja kuidas need mõjutavad vaidluse lõpptulemust? 3-2-1-160-09: Hageja töötas taksojuhina kostja firmas. Hageja: ei saanud palka, kostja lõpetas ootamatult töölepingu. Kostja: hageja ütles, et hageja on FIEks ja tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks, lepingus oli kirjas, et kostja ei maksa hagejale palka. Maakohus: taksojuhid tegutsevad tavaliselt FIE-dena ja töölepingud sõlmitakse erandjuhtudel. ringkonnakohus: hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping
sisule. Kas OÜ ja taksojuhtide vahel oli töölepinguline suhe? - 4 Vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades 3-2-1-160-09 ja 3-2-1-26-10. Kas ja mille poolest nimetatud kohtuasjade asjaolud erinevad eeltoodust? Kas ja kuidas need mõjutavad vaidluse lõpptulemust? 3-2-1-160-09: Hageja töötas taksojuhina kostja firmas. Hageja: ei saanud palka, kostja lõpetas ootamatult töölepingu. Kostja: hageja ütles, et on FIE ja tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks, lepingus oli kirjas, et kostja ei maksa hagejale palka. Maakohus: Taksojuhid tegutsevad tavaliselt FIE-dena ja töölepingud sõlmitakse erandjuhtudel. Ringkonnakohus: Hageja ei ole FIE-na registreeritud, aga Tallinnas saab litsentsi ainult töölepingu või FIEna töötav isik, seega pidi olema tööleping. Teistega oli ka tööleping
Valduse äravõtmisest tulenev nõue. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. KINNISTUSRAAMAT Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalikõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus. Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras
eelleping olema sõlmitud samas vormis. 9. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumus lõpeb, kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud pakkumuse tagasilükkamise teate. Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist, kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse
uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST. Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt kokkuleppele kostjaga broneerisin minule kuuluva külalistemaja Holiday House kostjale ja tema külalistele aastavahetuse veetmiseks alates 31. detsembrist 2016 kuni 2. jaanuari 2017 hommikuni. Kostja kohustus selle eest tasuma 1500 eurot. Kostja tasus 7. novembril 2016 pangaülekandega broneerimise eest 50% ettemaksu summas 750 eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01.2017, 50% ettemaks”. Kostja ja tema külalised saabusid külalistemajja 31. detsembri õhtul. Mõned külalised otsustasid lahkuda juba 1. jaanuaril, kuid enamik jäi kuni 2. jaanuarini. Siiski ei oma see asjaolu
установления принудительного управления над его имуществом после представления оферты, но до получения акцепта, за исключением случаев, когда можно предположить волю оферента на прекращение оферты в таких случаях. § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. (2) Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest
sõlmida või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nende vahelisest praktikast (nt kauba saatmine, tasulises parklas parkimine, raha automaati laskmine, käe tõstmine pakkumisel jne). Tahteavalduse tegemine Tahteavaldus peab kehtivuseks olema tahteliselt õiguskäibesse viidud. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
sõlmida või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nende vahelisest praktikast (nt kauba saatmine, tasulises parklas parkimine, raha automaati laskmine, käe tõstmine pakkumisel jne). Tahteavalduse tegemine Tahteavaldus peab kehtivuseks olema tahteliselt õiguskäibesse viidud. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
kohustatud lepingupool. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates. f. Lepingu sõlmimine - Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui
o 5) käsundita asjaajamisest; o 6) tasu avalikust lubamisest; o 7) muust seadusest tulenevast alusest. ü Tegemist on kahesuguste võlasuhetega seadusest ja tehingust tulenevatega. 21 Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingu sõlmimine. (Slaid 9) Leping sõlmitakse pakkumuse (offert) esitamise ja sellele nõustumuse (aktsept) andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui
kirjalikus vormis; Notariaalses vormis. Vormi valikul tuleb arvestada ka tõendamist. (Helisalvestis, tunnistajad) Kui tahame kasutada lindistust, siis peab teist poolt teatama. Millal me peame isikule teatama kui hakkame lindistama? Enne lindistuse algust ja see teavitus peaks olema fikseeritud. Kas võime lepingu kirjutada tingimuse, mille kohaselt üks pool võib teise poole vestluseid lindistada? JAH § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. § 16. Pakkumus (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumusest saame rääkida kui see vastab teatud tingimustele:
kolmekuune laps, on seadusjärgselt mõlemad tema pärijateks. Kui laps sünnib aga alles 2 kuud peale E surma, siis ei saaks ta ilma PärS § 5 lg-ta 4 oma isa pärijaks olla, kuna ta ei olnud pärandi avamise Hagiavalduse kohaselt valdab ja kasutab vaidlusalust korterit Tallinna linn, kuid kostja rikub selle hetkel õigusvõimeline. Järelikult oleksid pärijateks E naine ja vanemad (PärS § 12 lg 2, § 14 ja 16 lg käsutusõigust. Avalduses pole aga märgitud, kuidas kostja vaidlusaluse vara käsutamisõigust rikub ja 1 p 2)
2. Õiguste teostamise piirid ÕIGUSTE TEOSTAMISE AJALISED PIIRID: 1) õiguse teostamise tähtaegade kehtestamisega või aegumisega (igasugused üürilepingud VÕS §309 lg1 ja töölepingud TLS §80 lg1; tähtaja möödudes lõpeb TsÜS §125 lg2 p3 järgi volitus) 2) õigustlõpetava tähtajaga (õigust ei saa enam maksma panna; tähtaja puhul võib kohus oma algatusel nõude rahuldamata jätta, aegumise puhul võib kostja taotlusel nõude rahuldamata jätta) 3) nõudest või kohustuse rikkumisest teatamise kohustusega (nõude maksma panek võib ka aegumistähtaja kestel olla välistatud, kui tegemata on jäänud mingi nõudega seotud toiming, esmajoones nõudest teatamine 4) vastutust piirava tähtajaga (võlgniku vastutus on seaduse järgi tähtaja möödmuise tõttu lõppenud) 5) garantiiajaga (garantiitähtaja andmisega antakse reeglina abstraktne lubadus tähtaja kestel
üldise kaitse põhimõtet ja sellest lähtuda o otsused on tühised st kehtetuks tunnistamise hagi ei saa rahuldada, peaks esitama tühisuse tuvastamise hagi o TsÜS § 38 lg.2 huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on tühisuse tuvastanud o kohus ei pea hagi teksti vaatama formalistlikult, vaid vaatama, mida hageja tegelikult tahab tahab, et otsust ei oleks tuleb järelikult käsitleda nagu tühisuse tuvastamise hagi võib juhtida nt hageja tähelepanu sellele, et nõudeid võiks 10 täpsustada b. praegu küll ebaoluline, aga oletagem, et oli vaheaeg lubatud pikkusega o § 297 lg.1 üle poole aktsiatega esindatud häältest?
üldise kaitse põhimõtet ja sellest lähtuda o otsused on tühised st kehtetuks tunnistamise hagi ei saa rahuldada, peaks esitama tühisuse tuvastamise hagi o TsÜS § 38 lg.2 huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on tühisuse tuvastanud o kohus ei pea hagi teksti vaatama formalistlikult, vaid vaatama, mida hageja tegelikult tahab tahab, et otsust ei oleks tuleb järelikult käsitleda nagu tühisuse tuvastamise hagi võib juhtida nt hageja tähelepanu sellele, et nõudeid võiks 10 täpsustada b. praegu küll ebaoluline, aga oletagem, et oli vaheaeg lubatud pikkusega o § 297 lg.1 üle poole aktsiatega esindatud häältest?
mahu, millest saab / ei saa aru? Kui kohus peab vajalikuks, täpsustakse teovõime mahtu, kui ei – käib asi seaduse järgi. 2.3.4. Seadusliku esindaja poolt tehtud tehingud Põhiline reegel: piiratud teovõimega isiku eest võib teha tehinguid tema seaduslik esindaja. piiratud teovõimega isik ←→ seaduslik esindaja → tehingu teine pool (tehing toimub siiski piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? – linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. §
Kas kohus on määranud tehingute mahu, millest saab / ei saa aru? Kui kohus peab vajalikuks, täpsustakse teovõime mahtu, kui ei käib asi seaduse järgi. 2.3.4. Seadusliku esindaja poolt tehtud tehingud Põhiline reegel: piiratud teovõimega isiku eest võib teha tehinguid tema seaduslik esindaja. piiratud teovõimega isik seaduslik esindaja tehingu teine pool (tehing toimub siiski piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides
avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 9. Ofert: mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert. Mõiste: Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vahe oferti ja oferti esitamise ettepanekul: Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest,
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10 4 Käsundita asjaajamise õigus 11 5 Alusetu rikastumise õigus
kui andmeid ei ole enne tööle asumist esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda tööandja peab esitama andmed kahe nädala jooksul nõude saamisest andmete muudatused esitatakse kirjalikult uhe kuu jooksul muudatuste tegemisest andmete esitamata jätmisel maksab tööandja rahatrahvi (TLS § 5 lg-d 2-4, § 117, 91/533/EÜ) Tööleping on kokkulepe, mille alusel tekib õigussuhe. Ühtlasi on tegemist ka dokumendiga. Sõlmitakse nagu teisi lepinguid, pakkumuse ja nõustumise alusel. Kas peab kokku leppima puhkuses? Ei pea, sest see on seaduses kirjas. Kui on soov anda rohkem puhkust, siis tuleb see kokku leppida. Vähem puhkust anda ei saa. Üldiselt peab tegema kokkuleppeid nendel teemadel, mida seadus sätestab. Kui soovitakse töötaja olukorda paremaks teha, siis tuleb kokku leppida. Tuleb vahet teha, milles tuleb kokkuleppele jõuda (vajalik poolte nõusolek muutmisel) ning millest teada anda (uks pool saab muuta).
TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal
Valdus tähendab tegelikku võimu asja üle. Oluline on meeles pidada, et üürilepingu alusel ei lähe üürnikule üle käsutusõigust, st üürnik ei saa mõjutada asja õiguslikku staatust. Näiteks üürnik ei saa üüritud asja vabalt võõrandada teistele isikutele. Üürilepingu sõlmimine. Selleks, et üürnikul tekiks seaduslik alus asja vallata ja kasutada tuleb isikute vahel sõlmida üürileping. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping poolte vahel sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. Samas ei tohi unustada, et lepingu sõlmimiseks tuleb isikutel saavutada kokkulepe lepingu olulistes tingimustes. Millised tingimused on aga olulised, seda tuleb hinnata igas olukorras eraldi, sest see on fakti küsimus ja seega peavad lepingupooled 1 omavahelise kokkuleppe kaudu kindlaks määrama lepingu olulised tingimused. Seadusandja on VÕS § 271 ette
kinnisasja müümiseks MK-le. Poolteist kuud hiljem teeb kinnistusamet kandeotsuse, mille alusel kandtakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna MK. Kolm nädalat hiljem sõlmib MK kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks. Ostjaks on OÜ P, keda esindab volikirja alusel TK mille on välja andud Oü P juhatatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse..... Proua Thisenhausen soovib, et teda lisatakse taas kinnistusraamatus taas kinnistu omanikuna kirja.Mida ja kelle käest peaks ta seda nõudma võiks proua Thiesenhausen nõuda? Kas pr T saab nõuda KR kande parandamise nõusolekut OÜ-lt P AÕS § 65 lg 1 alusel? Eeldused: 1. Kas pr T on omanik ? () 1.1 Kas OÜ P omandas kinnisasja AÕS § 641? (-) 1.1.1 Kas OÜ P ja MK vahel on kehtiv AÕ leping? (+) 1.1.2 Kas OÜ P kanti omanikuna kinnistusraamatusse sisse? (+) 1.1.3. Kas MK-l oli käsutusõigus ehk kas ta oli omanik? (-) 1.1.3
seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Lepingu mõiste, sõlmimine ja vorm Leping on tehing lepingupoolte vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
