Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Võimlemine - sarnased materjalid

tirel, treening, rval, veere, aeroobika, iluv, rvale, imlemine, step, akrobaatika, koordinatsioon, painduvus, turja, rjekord, jalast, kist, hooga, sooritada, seljale, toenglamang, kere, jalgadega, rgneb, vastupidavust, rmed, ulatuse, abistaja, vaju, maas, sooritamine, liikumisi, hantlid, pingi, plemise, kujust, seljaga, osana, lisamba, kehalises, seej
thumbnail
14
docx

Iluvõimlemine

Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9 Hindamine 11 Pildid 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõimelisest, selle ajaloost ja vahenditest.

Sport/kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Iluvõimlemine

3 Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljud

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

ILUVÕIMLEMINE

ILUVÕIMLEMINE Maria Kesvatera Tutvustus · Iluvõimlemine on üks naiselikumaid ja kaunimaid alasi. · Iluvõimlemine ühendab balletti,võimelemist ja tantsu. · Lapsed, kes tegelevad iluvõmilemisega, oskavad valitseda keha, neil on hea rüht, graatsilisus, koordinatsioon, rütmi tunne, kaunis kõnnak ja liikumisoskus. Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas Reeglid · Vaiba peal on punased jooned, millest võisteldes üle ei tohi minna. · Reeglina võivad ainult naised sellega tegeleda. Pall · Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud teh

Kehaline kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Iluvõimemine

Juba 1992. aastal 1. mail sai EVA Euroopa Võimlemisliidu liikmeks ning Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooni kongressil võeti Eesti Võimlemise Assotsiatsioon FIG-i liikmeks, saades õiguse osaleda FIG-i korraldavatel tiitlivõistlustel ja üritustel. 1995. aastal sai Eesti Võimlemise Assotsiatsiooni uueks nimeks Eesti Võimlemisliit (EEVL). Liikmeorganisatsioonid nimetati osakondadeks. Nüüd koosnes EEVL iluvõimlemise, rühmvõimlemise, riistvõimlemise ja aeroobika osakonnast. Võimlemisvahendid Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Nendeks on: hüpits, rõngas, pall, lint ja kurikas. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kavaga, kus on kaks vahendit. Linti tuleb võimlejal kava jooksul hoida kogu aeg liikumises. Lindiga tehtavad liigutuses peavad olema puhtad ja selgesti eristatavad. Lindi elemendid on

Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Riistvõimlemine

Gustav Adolfi Gümnaasium Riistvõimlemine Kehaline kasvatus Koostaja:Merily Viita Klass: 11.a Juhendaja: Keiu Põlluveer Tallinn 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ajalugu.........................................................................................................................................3 Võimlemine..................................................................................................................................3 Riistvõimlemine...........................................................................................................................3 Naiste riistvõimlemi

Kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
7
odt

RÜHMVÕIMLEMINE

Viimsi Keskkool 7.g klass RÜHMVÕIMLEMINE Referaat Koostaja: Matilde Sigijane 7.g Juhendaja: Kirke Aitsen Viimsi 2016 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Vahendid ja muusika.......................................................................................................4; 5 3. Liikumised ja tehnika......................................................................................................4; 5 4. Kuulsamad iluvõimlejad ja rühmad....................................................................................6 5. Näidiskavad...............

Kehaline kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sportvõimlemine

mitmevõistlus *Meeste toenghüpe *Naiste toenghüpe *Meeste kang *Naiste poom *Meeste rööbaspuud *Naiste rööbaspuud *Meeste toenghooglemine *Naiste vabaharjutus *Meeste rõngad *Meeste vabaharjutus Joonis 1. Mehed Joonis 2. Naised 5.Lisa Joonis 3. Olev Puust Töötanud riistvõimlemise ja akrobaatika treenerina 23 aastat. Omab töökogemust nii väikelaste kui tippsportlastega. On töötanud ja juhendanud sportlasi Eestis, Soomes, Rootsis, Inglismaal, Norras, Lätis. 1980-1994 oli Eesti riistvõimlemise peatreener. Parim õpilane, endine tallinlane Runar Alexanderson (Ruslan Ovtchinnikov) on võistelnud kolmedel olümpiamängudel, saavutades Ateena OM-l toenghooglemises hinnatava 7. koha. Aastatel 1999-2007 töötas Soomes riigi suurimas riistvõimlemisele ja akrobaatikale pühendunud

Kehaline kasvatus
35 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Riistvõimlemine

Riistvõimlemine kui võistlussport Võimlemine on spordiala, mis nõuab sportlaselt kehalist jõudu ja paindlikkust. Ala jaguneb riist- ja iluvõimlemiseks. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil. Iga harjutuse eest saab sportlane züriilt hinde (ühest kümneni). Poom ja rööbaspuud on küll pea iga kooli kehalise kasvatuse tundide osaks, kuid võistlusi riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga. Riistvõimlemine kadus Eesti spordimaastikult 2000. aastal, kui ainus riistvõimlemissaal suleti ja võistlusi pole enam korraldatud. Entusiastid ihkavad alale taas hinge sisse puhuda. Mitmekordse Eesti meistri ja võimlemisliidu asepresidendi Viktor Saaroni sõnul elab riistvõimlemine treenerite ja te

Kehaline kasvatus
35 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Võimlemisstiilid

seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. · Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. · Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele.

Kehaline kasvatus
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hommiku võimlemine

Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m ­ 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ­ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.Tõmmata Pead õla suun

Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Võimlemine

Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid: Iluvõimlemine (Rhythmic Gymnastics) on olümpiamängude programmi kuul

Sport
14 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Sportvõimlemine

· üksikvõistlejad (mehed/naised) · segapaarid · kolmikud (mehed/naised/sega) · rühmad 6 võistlejat (mehed/naised/segavõistkonnad) Võistlused toimuvad võistlusplatsil, mille mõõtmed on 7mx7m, rühmadele aga 10x 10m. Aeroobika on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumis- kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust.

Sport
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põhi võimlemine

Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa. Kaasaegse riistvõimlemise aluseks loe

Sport
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pilatese võimlemine

Mis on Pilatese võimlemine? Selle võimlemissüsteemi lõi 1920. aastatel saksa-kreeka päritolu iseõppija Joseph H. Pilates. Juba lapsena tundis ta huvi oma keha arendamise vastu, sest oli sünnipäraselt nõrguke. Teiste lastega mängimise asemel luges ta tundide kaupa anatoomiaatlast ja hulkus metsades. Esimese maailmasõja ajal elas mees Inglismaal ja töötas põetajana raskelt haavatud Briti sõdurite haiglas. Põetajana töötades kinnitas ta liikumatuks jäänud patsientide voodite külge venivad paelad ja niimoodi sündisid uued harjutusmasinad. Pärast I maailmasõda töötas Pilates Hamburgis ja arendas edasi oma "sisemiste lihaste jõu" teooriat, mis 1920. aastate lõpus ilmus trükist "Kontroloogia" nime all. Esimese stuudio avas Pilates 1926. a. New Yorgis ning see sai kohe populaarseks tantsijate hulgas, eesotsas kuulsa koreograafi Martha Grahamiga. Pilatese süsteem koosneb tervikuks ühendatud lihas-, hingamis- ja tasakaaluharjutuste kompleksist, milles tähele

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu

Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks (painutus toimub korduvate hooliigutustega) ja staatilisteks (hoidmised, mis nõuavad maksimaalset painduvust). -passiivsed ­ venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner, trenazöör) -segaiseloomuga. Võimlemine ja tants 1. Standardtantsud · aeglane valss · tango · viini valss Ladina-Ameerika tantsud · rumba · salsa · tsatsa, mambo 2. Aeroobika stiilid · bodypump · toning · stepfit · tantsulised: zumba, dance, brääsnik 3. Dünaamiline akrobaatika element · ratas kõrvale · salto · tirelid Staatiline aeroobika element · sild · kätelseis · tiritamm 4. Jõuharjutused, keha piirkonna ohutu asend Hoia keha sirge, varbad kergelt sissepoole, põlved võivad olla veidi kõverdatud, õlad pingevabad. Treeningmetoodika 3. Peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks

Kehaline Kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Akrobaatika

REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks

Kehaline kasvatus
96 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Noore kergejõustiklase aastane treeningplaan

- Kordushüpped üle madalate tõkete ­ treeningul 100-150 hüpet Jõutreening: - Tõkkeastumised (kasutada mansette, kangiketast) treeningul 300-400 tõket - Harjutused topispallidega, kangiketastega, kummidega - Harjutused tõstekangiga (rebimine, rinnalevõtmine, erinevad harjutused jalgadega) ­ eelkõige omandada korrektsed tehnilised võtted - Harjutused erinevatele lihasrühmadele jõumasinatel Pallimäng: - Jalgpall liivas - Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette

Kehaline kasvatus ja sport
51 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tervisesportlase treening

lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treenimiseks peab looma mingi kindla kava kuna mida teha sest kui jätta vahele mõni treening võib tekkida nihkeid mis mõjutavad organismi kulgu.Selleks tuleb treenida umbes 3-4 korda nädalas. Õige treeningu puhul peavad koormused kasvama. Harjutades pidevalt ühe ja sama koormusega, ei toimu mingit arenemist, organism kohaneb selle ühe raskusastmega ning areng peatub.Algul tuleks tõsta treeningu mahtu hiljem intensiivsust

Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4

Kehaline kasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Aeroobika

kombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Ajaloost Aeroobika sai alguse USAst ning populaarseks muutus see 1970.-80. aastatel. Aeroobika on tänapäeval maailmas üks enim harrastatavaidtervisespordialasid. Tuntud aeroobika populariseerija oli ameerika filmitäht Jane Fonda. Alates 1990. aastatest on välja kujunenud väga palju erinevaid aeroobikastiile, mis erinevad intensiivsuse, koreograafiastiili ja keerukuse, kasutatava muusika ning abivahendite poolest. Lisaks harrastusaeroobikale eksisteerib võimlemisalana sportaeroobika. Alates 1995. aastast

Sport/kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja ­kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga

Sport/kehaline kasvatus
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõutreeningu ülesehituse põhimõtted

Jõutreeningu ülesehituse põhimõtted Uurimistulemused tõendavad, et tugev üldine väsimus või selle liigne kuhjumine treeningtunni jooksul kahandab jõu arendamise efektiivsust. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine seeriatena. Toimekomponendid on järgmised: · koormis e. vastupanu suurus, raskus · korduste arv seerias · harjutuste sooritamise tempo · puhkeintervalli kestvus · seeriate arv Koormuse optimumiks jõu arendamisel on jõuharjutustel vähemalt 50 %- line jõurakendus maksimaalsest. Jõurakendusel alla 50 % ja harjutuse paljukordsel sooritamisel suureneb eelkõige lokaalne lihasvastupidavus, jõunäitajad vähem. Korduste arv seerias oleneb kasutatavast koormisest ja treeningu arenduslikust eesmärgist. Seeriate arv oleneb samuti koormise suurusest ja püstitatavast eesmärgist. Maksimaaljõu arendamine eeldab suuremate koormiste juures väiksemat korduste arvu; lihasmassi suurendamiseks kasutatakse keskmisi koormisi ning kesk

Kehaline kasvatus ja sport
87 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Võimlemise kontrolltöö

KONTROLLTÖÖ VÕIMLEMINE Milline on rühikas inimene? Nimeta akrobaatilisi elemente (10). Tirel Hundiratas Laskumine silda Seis sillas Tõus sillast Turiseis Spagaat Turilseis Veere turiseisust üle õla vabalt valitud lõppasendisse Kolmiktirel Kirjelda tirel ette ja tirel taha tehnikat. Tirel ette Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükis asetatakse käed ette maha. 2. Jalad tõugatakse sirgeks ning seejärel toetatakse pea kätest natuke ettepoole. 3. Samaaegselt äratõukega võetakse pea rinnale. 4. Kätega haaratakse tugevalt säärtest, võttes tiheda kägarasendi. 5. Tirel ette lõpetatakse toengkägarasendis. Tirel taha Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükist liikumise alustamiseks tuleb keha raskuskese viia tasakaaluasendist välja

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Akrobaatika - Lühireferaat

akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. -sportliku võimlemise ala, mis arendab kiirust, jõudu, painduvust ja eriti tasakaalutunnet. Harjutused jagunevad dünaamilisteks (veeretamine, tirel, kaartõus, tirelring, salto) ja staatilisteks (seis, sild, paaris- ja rühmaharjutused). Akrobaatika elemente tunti juba muistses Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Esimese õpiku kirjutas 1599 itaallane A.Tuccaro. Esimesed MM-võistlused peeti 1974, esimesed EM võistlused 1978, esimesed NSV Liidu esivõistlused 1939. Akrobaatika koolis Miks õpitakse koolis? Akrobaatika on vajalik kasvava organismi mõjutamiseks mitmekülgsuse eesmärgil

Kehaline kasvatus
102 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

· Keskmise intensiivsusega alad (8 ­12cal/min) o Sulgpall (võistlussport), korvpall, hoki, kõnd 7-9km/t, käsipall, jõutreening, jooks 8-10km/t, ujumine 35-50m/min, suusatamine 6- 10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne. Energiakulu tunnis (70kg) · Käsipall 880 · Kaljuronimine 810 · Aeroobika (step) 740 · Rinnuliujumine 740 · Jooks 8,5km 670 · Mäestikuratas 630 · Suusatamine 600 · Korvpall 600 · Jalgratas 20km 590 · Sõudmine 570 · Kiiruisutamine 520 · Squash 520 · Tennis 520 · Jalgpall 520 · Purjelauasõit 460 · Sulgpall 450 · Golf 410 Toitumine spordis päeva jooksul · Toituma peaks 5 -6 korda päevas ja viima sisse kerged treeningueelsed (-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kehaliste harjutuste mõju inimorganismile

* Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult oma loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida?

Kehaline kasvatus ja sport
22 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1

Tervisesport
19 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Liikumise tähtsus tervisele

tavatoimingutes kui ka tööd tehes. Kui defineerida liikumist üldse, siis võiks see kõlada nõnda: liikumine on plaanitud ja regulaarne füüsiline aktiivsus, mille eesmärk on säilitada või parandada tervist. Miks mitte alustada seda kohe. Kui me koormust valima hakkame, peame silmas pidama,millisel treenituse tasemel me oleme, kui vanad me oleme, milline on meie terviseseisund jms. Meeles peaks pidama sedagi, et pärast treeningut oleks meil hea enesetunne, et treening ei oleks väga väsitav. Tähtis on ikkagi see, et meie organism, liigesed, lihased, sidemed jm oleksid tugevad ning tagaksid meile täisväärtusliku elu. Treeningu ajal peaks jälgima, et me ei pingutaks üle. Kõige paremini saame seda kindlaks teha pulsivahemikku analüüsides. Teades oma maksimaalset pulsisagedust, saame arvutada endale treeningutsoonid, mille põhjal saame enda treeningul n- ö silma peal hoida, et me üle ei pingutaks. Kõige täpsema tulemuse saame

Kehaline kasvatus
96 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suusatamine

Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening treening taastav treening muu ettevalmistus (matk, tegevus taastav võistlus) tegevus Nädalate planeerimisel peaks iga kolmas või neljas nädal olema taastava iseloomuga, s.t. kergema koormusega. Aastaringne harjutamine · Kevad-suvine periood (aprill-juuni): Üldkehalise ettevalmistuse

Kehaline kasvatus
185 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kehaliste harjutuste mõju organismile

Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida ?

Kehaline kasvatus ja sport
15 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Noored ja sport

oluliselt inimese mina-kujutlust, eneseväärikust. Spordiharrastus tagab mehe ja naise normaalse figuuri, mida tsivilisatsiooni mugavused õige mitmel kujul moonutama kipuvad. Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Et oma kehalist arengut teadlikult juhtida, peab tundma organismi mõjutavaid tegureid, eeskätt kehaliste harjutuste mõju (Unger 1997). Spordiga tegelev inimene jõuab lähemale oma sisemisele minale. Kehaline treening, samuti spordivõistluste jälgimine, aitab avastada maailma, suurendades ühelt poolt vaimsust ja arendades teiselt poolt sallivust erineva, uue ja harjumatu suhtes. Spordiga tegelemine aitab püstitada ja kujundada ideaale, leida elus eesmärke ja nende saavutamise nimel tööd teha (www.trenn.ee). 7 Sport kui võimalus

Sport/kehaline kasvatus
379 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Liikumine ja tervis

kliimamuutusi paremini. Koerakud Teadlased on kinldaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. Milliseid harjutusi eelistada? Harjutuste valikul tuleks eelistada eelkõige harjutusi, mis parandavad organismi hapniku omastamis võimet. Et olla terve ja treenitud ei ole alati vaja käia kallites treening saalides, on 7 olemas palju tervisliku liikumise liike mis ei nõua palju raha ja mille puhul piisab ka vaid heast peale hakkamisest. Lihtsad näited tervislikust liikumisest, mida on võimailik igapäevaselt harrastada: käimine · Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on

Kehaline kasvatus
150 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun