Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid (kindlustusarhidektuur Moskva Kremli müürid) Skulptuur "paganausu ebajumalad" Vanavene arhitektuur ja maalikunst Sofia peakirik Kiievis. 10171031.
ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris
kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimir Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning
Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 16saj. meistriteos Vassili Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 16saj. meistriteos Vassili Blazennõi peakirik Moskvas-konstruktisoonilt veider aga Blazennõi peakirik Moskvas-konstruktisoonilt veider aga fantaasiarohke ja toretsev. fantaasiarohke ja toretsev.
Vanavene arhitektuur 10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis. U. 1475-1479. Issanda Muutmise kirik Kizis 1714.a.
Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri-Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti
Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja keskse ümarskulptuuriga kiriku tüüp. Neist kõige kuulsamad on Dimitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1240 Kiiev langeb mongolite kätte 1240-1480 Mangoli tatari ike Peale mongolite vallutusi ja Kiievi rüüstamist tõusis ehituskunsti keskuseks Moskva [14. sajandi lõpp]. Seal töötasid mitmed Itaalia meistrid ja kuulsaim nende seast oli Aristotele Fioravanti. Usbenski kirik o Asub Vladimiris
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas.
Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline
11.Kirjelda bütsantsi mosaiiki. Mida ja kuidas on kujutatud? Mosaiigid sarnanevad vara kristliku mosaiigiga. Nad on ametlikud, ranged poosid ja pikaks venitatud figuurid. Näoilmed on karmid.12. Millistes linnades on näha Vana-Vene kunsti? Kiievis, Novgorodis, Pihkvas ja Petseris. 13.Mis on iseloomulikud nendele? Oli kuni 17. saj lõpuni sõltumatu ja erinev lane kunstist. See on bütsantsi kunsti jätk. 14. Nimeta Vana-Vene kuulsamaid ikoone. Jumalaema ikoon Vladimiris. 15. Millal oli etruskide kõrgaeg? 7. saj-5. saj eKr. 16. Millise keisri ajal toimub Rooma kunsti iseseisvumine? Keiser Augustuse ajal. 17. Mille poolest on tuntud Rooma paneton? (saj) Panteon pühendati kõikidele jumalatele. 18. Millisena kujutavad roomlased oma keisreid? Skulptuurid olid asjalikud ja realistlikud (ei ideliseeritud)
sajandini tugevalt mõjutatud Bütsantsist tänu kaubanduslike ja kultuuri sidemetele 988- võetiüle ristiusk, õigeusk levib Bütsantsist Venemaale Arhitektuur: 11.saj: 1) esemesed suuremad kivikirikud- Sofia katedraal Kiievis (Tellijaks Jaroslav Tark) . Novgorodi kirikud olid lihtsad ja ranged, eeskujuks Pihkva/Petseri kirikutele. 12; 13. saj 1) ehitati esimesed kirikud Vladimir-Suzdalimaale 2) Usbenski kirik Vladimiris- 5 löövi, 3 apsiidi 3) Dimitri kirik Vladimiris- rikkalikult reljeefe 4) Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung 14. saj 1) keskuseks Moskva, ehitustegevus koondub sinna 2) ehitatakse Moskva Kremlit- kindlustatud ülalinn 3) 14. saj lõpp kutsutakse Itaalia arhitektid. A.Fioranti- Usbenski kirik kremlis: algselt 1 kuppel, hiljem 4 tk juurde. "Jumalaema uinumise
ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks ehituskunsti keskuseks sai Moskva, kus töötasid itaalia meistrid (kuulsaim neist ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene
· Vene õigeusu kirikud ehitati bütsantsi stiilis, lisandus vene omapära kupliterohkus ja värvikirevus. · Iseloomulikuks tunnuseks sibulkuplid, mis võimalusel üle kullati · Tallinnas Aleksander Nevski peakirik. See on pigem jäljndus, kui puhas bütsantsi stiilis kunst. Rajatud 19. saj. lõpul. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas Püha Sofia Püha Sofia kirik Kiievis Esialgne kuju Dmitri peakirik Vladimiris Ikoon avaldas suurt mõju Venemaa ikoonimaali arengule Vladimiri jumalaema, tellitud vürst Valdaimiri poolt sofia krikule Bütsantsist,
ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. 7.Novgorodis valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 8.Seni oli juttu kiviarhitektuurist
silmahakkavamaks välistunnuseks on sibulkuppel.
Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofja kirikule. See bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna
loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstis. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir
Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest oli vahepeal saanud uus
pealinn. See <
Vana-Vene kunst 10. Kuidas sattus bütsantsi kunst eeskujuks vana-venele? Bütsantsi kunst sattus eeskujuks vana-venele tänu Kiievi vürsti Vladimirile, kes abiellus Bütsantsi printsessiga. Kuna tänu sellele astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, võeti peale ristiusu üle ka võtted ikoonide maalimiseks ja kirikute ehitamiseks. 11. Nimeta mõned kuulsamad vene kirikud? Sofia kirik Kiievis Dmitri peakirik Vladimiris Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 12. Kuidas nimetatakse vene kirikute kupleid? Nende nimetuseks on sibulkuppel. 13. Millised kirikud olid ehitatud Kizi saarele? Kirikutel oli palju sibulkupleid, mis olid kaetud puusindlitega nagu soomustega. 14. Kes olid kuulsamad vene ikoonomaalijad? Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane(u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov(u. 1370-1430). 15. Mis on ikoon? Ikoon on pühapilt. 16
kirikud olid sageli väga väikesed Irboskas Vladimir-Suzdalimaa Õitseng kestis 12.sajandi Kirikute fassaadidel Levis väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe arhitektuur lõpust mongolite sisse- kasutati erandlikult keskse ümarkupliga kiriku tüüp, ntx Dmitri katedraal tungini 13.sajandi alguses reljeefseid kaunistusi. Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Uspenski kirik Vladimiris Nerli jõe ääres on viielööviline ja kolme apsiidiga Moskva Tõusis 14.sajandil pärast Töötasid mitmed itaalia Ehitati Uspenski kirik, millel oli algselt üks kuppel,
värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Keiser Justianus I kaaskonnaga Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on üks parimaid
silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist.
Nii tekkiski Venemaal omapärane elustiil mille kõige silma hakkavamaks esemeks sai sibul kuppel. See Bütsantsi meistrite ühistööna loodi ehitis on silma paistvamaid mälestisi Vana Vene kunstist. Vürst Vladimir tellis jumalaema ikooni mille ta asetas sinna Sofja kirikusse. Ja see avaldas väga suure mõju ikoonide maalimisele venemaal. Vladimiri linnas kerkis imekauneid väikseid kirikuid nagu seeni ja nende välisilme andis erilise võlu. Dmitri kirik Vladimiris ja Maarja kirik Merle jõe ääres need on parimad näited kunstist. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis, selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad silmavaated. Novgorodis oli arenenud kiviarhitektuur valged seinad lubjast. See levis peamiselt linnades. Maal jätkus aga puuehitiste loomine.
Kirikute ikoonidega pildiseinu nimetatakse mosaiikideks.Ravenna linnas leidub palju bütsantsi mosaiike. 16. Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? Millise kuulsa kiriku lasi ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas oli ta seotud Eestiga? 9.-10. Sajandil hakkas kujunema Kiievi-Vene riik.Jaroslav Targa tellimusel valminud Kiievi Sofia katedraal. 17. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi.Uspenski kirik Vladimiris oli viielöökviline ja kolme apsiidiga. 18. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast. 19. Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi. Theophanes Kreeklane Andrei Rubljov Theophanese maalitud pühakud on sügavamõttelised ja targad.Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.
Üleval Kiievi ja Sama meest peetakse ka Tartu rajajaks all novgorodi kirik. 11.saj Suurepärased kirikud võib leida Eestile küllaldki lähedalt: Novgorodist(Sofia katedraal), Pihkvast ja Petserist (klooster) Domineerivad (sibul)kuplitega tornid. 13. Saj õitseage Vladimir-Suzdalimaa arhidektuuris Uspenski kirik ja Dimitri peakirik Vladimiris (1 kuppel, neid iseloomustab rikkalikult reljeefidega, kaunistatud fassaadid) Mongolite vallutus retked 13.saj pidurdasid ida-slaavlaste kultuuri arengut. 14.saj lõpul kujuneb rüüstatud Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötavad mitmed Itaalia meistrid. Nt. A. Fioravanti Uspenski kirik Kõige tähelepanuväärsemaks osaks on kindlustusarhidektuur. (Moskva Kreml)
Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. Mida erilist on Vladimiri linna kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. DMITRI PEAKIRIK VLADIMIRIS: väike; üheksaosaliseks jaotatud ruum; üks keskne ümarkuppel. KizI SAARE KIRIK: kõrge; telgitaolise katusega; puukirik. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite vallutus 13.saj alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Milline linn sai 14.saj. Venemaa keskuseks? Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14.saj lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid?
Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Puust loomapea Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras.
Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, Rjazani, Galiitsia- Volõõnia, Perejaslavli, Tsernigovi, Polotski, Turovi-Pinski ja Novgorodi vürstiriik.1130. aastatel kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks Vladimiri-Suzdali vürstiriik (nimetatud ka Rostovi- Suzdali vürstiriigiks) keskusega Vladimiris. Selle riigi juhid olid Juri Dolgoruki ja Andrei Bogoljubski. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit.Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat 1169, kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad.
surnukeha soost ja vanusest, võib paleoliitilistest muinaskalmetest leida oma kaasaja kohta tüüpilisi sõjariistu (kivipikukirved, jahiodad) ning skeletid on enamasti kaetud ehetega. Lääne-Euroopas domineerivad kaelakeed ja käevõrud on valmistatud väikestest karpidest, looma hammastest ja kihvadest. Ida-Euroopas on ülekaalus aga ümmargused helmed, mis on valmistatud elevandiluust, lisatakse ka perforeeritud hambaid, eriti loomade kihvi. Kõige suuremal hulgal ehteid sisaldab matus Vladimiris, sealt avastatud mehe skelett oli kaetud hele ookraga ja luuhelmestega, mis olid õmmeldud rõivaste/kanga peale ja moodustasid peakatte. Peakate oli kaunistatud rebase kihvadega ja kiviplaadiga. Elevandiluust olid tehtud käevõrud ja suur kaelakee. Skeleti kõrval oli räninuga, suur kraabits ja luuvarsi fragment, mis on kaetud spiraali ornamendiga. Paleoliitilistes matustes pole esemeid, mis oleksid spetsiaalselt
Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri Jumalaema. Kuulsamad ikoonimaalijad olid Andrei Rubljov "Kolmainsus" ja Theophanes "Kreeklane". Romaani stiil: X-XII saj.Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur.
Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri Jumalaema. Kuulsamad ikoonimaalijad olid Andrei Rubljov "Kolmainsus" ja Theophanes "Kreeklane". Romaani stiil: X-XII saj.Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur.
PULMATRADITSIOONID EESTIS 1 Abielu 1.1 Kriisiaegsetest abieludest Nagu kõik siin ilmas, muutub pidevalt ka abielu. Ja seda nii sisult kui vormilt. Põhiliseks teda mõjutavateks teguriteks on olnud majandus, religioon ja hilisemal ajal ka poliitika. Heaks näiteks on siin totalitaarsed riigid –Nõukogude Liit ja fašistlik Saksamaa. Nagu muudki väärtused, võeti arvele ja „natsionaliseeriti“ 1912. a. Nõukogude Venemaal ka naised. Näiteks Vladimiris pidi iga 18 aastat vanaks saanud neiu end registreerima „vabaarmastuse büroos“. Mehed tegid seda alates 19. Eluaastast (kuni 50 a. vanuseni). Paaride valik toimus üks kord kuus. Kui revolutsiooniline vabaarmastuse liit andis produktsiooni, jäeti see riigi omandiks. Hitler aga võttis Teise maailmasõja ajal kasutusele hädatarviliku lastetootmise ressursi, nimelt vanatüdrukutest inimfaktori. Rindelt puhkusele lubatud sõdur saadeti külla, kus teda ootas ees
Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks. 12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes, tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri- Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile. Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti
Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist.
· Armastati kallihinnalistest materjalidest kaunistada raamatute kaasi ja käsitööesemeid. MAAL: · Maalib pühapilte nn ikoone · Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kujutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel VANAVENE KUNST 10-17 sajand KIRIKUD: · Sibulkuppel- kõige silmahakkav välistunnus · Parimad näited vanavene arhitektuurist- Dimitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Hakati tegema puukirikuid( Kizi puukirik Oneega järve ääres) · Vladimir pani nurgakivi kiievi Püha Sofia kirikule IKOONIMAAL: · Suurimad ikoonimaalijad olid Bütantsist tulnud Theophanes Kreeklane ning tema õpilane Andrei Rubljov T . Doni jumalaema T . Issanda muutmine T . Neitsi Maarja R . Meie Päästja R
Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks.
Rikaste ja iseteadvate kaupmeeste eestvõttel ehitati kirikuid Nt Georgi peakirik Jurjevi kloostris ja Lunastaja kirik Nereditsas Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst; kirikud väikesed, nt Petseri kloostris, Irboskas Vladimir-Suzdalimaa arhitektuur: Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Uspenski kirik 5-lööviline ja 3 apsiidi · Üldiselt aga 9-osaline ruum, kus 1 keskne ümarkuppel, nt Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerei jõe ääres 13 sajandi ehituskunsti keskuseks moskva, kus töötasid itaalia meistrid Aristotele Fioravanti · Uspenski kirik algselt 1 kuppel, hiljem 4 kõrvalkuplit juurde, valged seinad, liigendasid pilastrid Säilinud ka telgitaolise katusega puukirikud, nt kisi saarel 16 sajandi suurim vaatamisväärsus: · Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 8 väikest kirikut ümber 1 suurema Ilmalikud mälestusmärgid:
Eurasianistide meelest Vm aj Euraasia ajaloost. Pooldavad liitu idapoolsusega, Keskne autor Grumiljov. Enne mongolite tulekut tapeti ära mongolite saadikud. Pärast sõjakäiku kujunesid välja uued vastastikused kasusuhted. Linnad käivad alla, külad tühjaks, kiviehitisi pole- kuid see algab enne mongolite invasiooni!!! Laostumine oli tõepoolest ulatuslik. Aga 2 otsaga. 12 Uspenski kirik Vladimiris 12saj-st; Vladimiri-Dimitri kirik. Kuldvärav Vladimiris. Kiievi Kuldvärav. Pihkvas klooster kus 12.saj Bütsantsi freskod. - Novgorodis kaupmehed, kes käisid kaugetel maadel reisidel. 29.09 (5 loeng) Cmapa- s Rjuriku kuju. Kuldhord- 1230. a lõpul- 1240.a alguses mongoli sõjavägi vallutas Vanavene alad, v.a Novgorodi, Pihkva, Smolenski. (Batu Khaan) Pärast seda uute võimusuhete kehtestamine ning küsimus vahekorrast ida ja lääne vahel.
rüüsteretkede ohvriks langenud. Asus kaubateede ristumiskohal- millest kasutoovaim oli see et vahendati Novgorodi vilja. See tõi hästi sisse võimaldades osta uusi alasid ja saada kingituste eest kuldhordist soovitud jarlõkke. Moskva oli valitseda tavaliselt V- S suurvürstide noorematele liinidele. Need aga ei tahtnud vaid Moskvaga leppida ja otsisid võimalusi suurvürstiks tõusta. Peale Aleksandr Nevski surma valitsesid Vladimiris tema vennad, kui neist viimane Vassili suri jagasid võimu A.Nevski pojad. Moskva sai Aleksanrdi noorim poeg Daniil, vanematevendade vahel aga puhkes võimuvõitlus Suurvürsti tiitli pärast. Noorem poeg Daniil aga vaatas tülisid kõrvalt, vallutas soodsat võimalust kasutades naabriks olevalt Rjazani vürstilt hea asukohaga Kolomna ning sai peagi päranduseks arenenud Perejaslavi vürstriigi-need kokku suurendasid oluliselt tema valdusi. Peale Daniili surma asus valitsema tema vanem poeg
nn. vene kirikuid. Tallinnas esindab seda stiili Aleksander Nevski peakirik Toompeal. Ometi ei saa me seda uhket kirikut pidada puhta kunsti saavutuseks, sest ta püstitati siia alles 19. saj. lõpul. Siin ei ole tegu ehtsa bütsantsi, vaid pseudobütsantsi stiiliga6. NB! Suurenda pilte! a) Püha Sofia katedraal Novgorodis b) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas c) Al. Nevski katedraal Toompeal Puhast vanavene kunsti saab imetleda Kiievis, Novgorodis, Pihkvas, Vladimiris, Moskvas jm. Moskva Punasele väljakule annab ilme Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad peast välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. ____________ 1 Justinianus I (482-565) Ida-Rooma riigi keiser aastatel 527-565; püüdis taastada Rooma impeeriumi kogu oma hiilguses; soosis õigeusu kirikut; lasi püstitada Hagia Sophia kiriku, mis oma mõõtmetel, kuid ka
Kiriku välisilme on väga lihtne ja range, kuid levis ka esinduslikum ja toredam laad. Novgorodi arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid aga sageli väga väikesed. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õitseng kestis 12. saj lõpust kuni mongolite sissetungini 13. saj alguses. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. Uspenski kirik Vladimiris on viielööviline ja kolme apsiidiga. Üldiselt levis siin aga väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kirikutüüp. Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres on nende seast kõige kuulsamad. 14. saj lõpul kujunes ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas, konstruktiivne selgus ja loogika aga vähenes. Alates 15
4.Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. 5.Mida erilist on Vladimiri linnade kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. 6.Võrdle Vladimir Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. Dmitri peakirik Vladimiris: väike üheksaosaliseks jaotatud ruum ühe keskse ümarkupliga Kizi saare kirik: kõrge telgitaolise katusega puukirik. 7.Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Vene kultuuri arengut pidurdas Mongolite vallutus 13.saj alguses. 8.Milline linn sai 14. sajandil Venemaa keskuseks? Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14.saj lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva. 9.Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid?
13. märtsil 1953 suri kindral Johan Laidoner Vladimiri vanglas. Ta maeti vangla kalmistule. Maria laidoner vabanes 1954. aasta augustis vanglast. Tal oli keelatud tulla Baltimaadele ja esialgu jäi ta elama vanade intelligentide kodusse Muromi lähedal Melenkis. 1960. aastate algupoolele tuli ta Eestisse, elas Haapsalus ja elu lõpul Jämejala haiglas. Seal ta suri 12. novembril 1978 ning maeti Tallinnas Aleksander- Nevski kalmistule oma ema ja poja kõrvale. Johan Laidoneri haud Vladimiris on täpselt määratlemata ning ta põrn seetõttu kodumaale toomata. J. Laidoneri 24 aumärki on seni hoiul USA Maavägede Sõjaajaloo Keskuses ( US Army Center of Military History ) Washingtonis. Nad sattusid sinna tänu J. Laidoneri onupojale kolonel Villem Saarsenile, kes oli viimane Eesti sõjaväeluure juht enne okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aasta oktoobriööl tungis kolonel Saarsen salaja sisse Laidoneride linnakorterisse Tallinnas
välistunnuseks sai sibulkuppel. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus pealinn. See "Vladimiri jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiris ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated.
annaabi.ee 
