Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, viljad, hautatud, maksas, kapsas, köögiviljad, ainevahetuseks, karoteen, luud, kaltsium, molübdeen, moodustumise, rasvad, soodustamiseks, juustus, spargelkapsas, pärm, vitamiinid, enneta, karotenoidid, karoteeni, antioksüdant, kana, kaunviljad, naatrium, vereloome, eesnäärme, vähk, saponiinid, klorofüll, valges, soja, luukoe, kloorKooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
• Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast, ainult loomsetes * 10 g maksapasteedist, toiduainetes. Taimsed *70 g porgandist, toiduained sisaldavad *100 g munakollastest, retinooli provitamiini β- *120 g kuivatatud aprikoosidest, karoteen. *120 g võist, *150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast Biofunktsioonid • Funktsioonid tagab nägemisorganite normaalse tegevuse
soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? · on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %,
Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid ja rasvlahustuvad vitamiinid hüdrolüüsitakse e. lõhustatakse lipiidesteraasiga, mida toodetakse samuti kui lipaase ja fosfolipaase kõhunäärmes e. pankreases. Lipiidide lagunemisel tekkivad veeslahustuvad (glütserool jm. hüdrofiilsed molekulid), mis imenduvad kergesti läbi soole seina verre vees lahustumatud (rasvhapped) komponendid, mis imenduvad raskemini ja vajavad selleks sapphappeid. Maksas paiknevas sapipõies toodetavad sapphapped vabanevad lipiididerikka toidu söömisel. Sapphapped emulgeerivad lõhustatud pikaahelalised rasvhapped e. moodustavad neist koos monoglütseriidide ja kolesterooliga mitselle, mis läbivad peensoole limaskesta ja imenduvad lümfisüsteemi, kust edasi liiguvad lümfijuha kaudu verre. Veres liiguvad lipiidid edasi vabade rasvahapetena, mis on seotud vere albumiini valkudega ja lipoproteiinidena. Vitamiinid: 1. Vitamiinid
kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni. Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained nagu liha ja munad ning kala, seened ja täisteratooted. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Seleeni päevane soovitus on 4050 µg, 50 µg seleeni sisaldub näiteks: * 25 g keedetud neerudes, * 70 g hautatud maksas, * 80 g keedetud vähis, * 95 g keedetud munakollastes, * 230 g seentes. Tsink Tsinki on vaja: · ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks, · vereloome protsessis osalemiseks ja vere stabiilsuse tagamiseks, · organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks, ka DNA sünteesimiseks, · immuunsüsteemi toetamiskes ja haavade paranemiseks, · B-kompleksi vitamiinide omastamise soodustamiseks, · luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks,
on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagamiseks Sisaldub: marjades, puu- ja köögiviljades, kiivis, paprikas, kaalikas. B- vitamiin:
mikrotoitained, süsivesikud, vesi, makrotoitained, mineraalained. Toitained: Makrotoiteained Rasvad Süsivesikud Valgud Vesi Mikroiteained Vitamiinid Mineraalid Tõmba alljärgnevas loetelus toitainetele joon alla: jahu, muna, v alk, liha, piim, vesi, sai, vitamiinid, rasvad, puuviljad. Vitamiinid Milliseid vitamiine on nendes toiduainetes? Kirjuta, millist vitamiini selles toidus leidub ja miks on see vitamiin organismile vajalik. Kala Muna Pähklid Puuviljad Äärmiselt kasulik Muna sisaldab B1, Toiteainete rikkad Puuviljad võivad kala sisaldab A, D, E, B2, B3, B5, B6, H, pähklid sisaldavad: sisaldada A, K, B2, B5 ja B12 vitamiine, B12, D ja A vitamiine B1, E, B2, B3, B6, B6, B9 ja C vitamiine. mõnedes liikides ka A-vitamiini vajame B5, H ja B9 vitamiine
luude moodustumiseks ja lihaste töö juhtimiseks, vabade radikaalide taseme reguleerimiseks, täites antioksüdantset rolli, suguorganite arenguks, eesnäärme funktsioneerimiseks ning naissuguhormoonide aktiivsuseks, maitsmis- ja lõhnaretseptorite normaalse arengu tagamiseks, insuliini toime avaldumiseks. Tsingi päevane soovitus on 7–11 mg, 10 mg tsinki sisaldub näiteks: * 55 g nisuidudes, * 100 g nisukliides, * 125 g hautatud maksas, * 200 g päevalilleseemnetes, * 220 g keedetud munakollastes, * 480 g puhastatud räimedes, * 625 g keedetud vähkides, * 1,1 kg leivas, * 1,7 kg kaerahelbepudrus. Tsingi toksilisus Ehkki tsink on vajalik selleks, et keha oleks terve, võib liiga suur kogus tsinki olla kahjulik. Mürgitus võib tekkida alates 225mg tsingi tarbimisest. Tsingi mürgituse sümptomid on iiveldus, oksendamine, valu, krambid ja kõhulahtisus.
Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja:
Glükoosi nii nagu fruktoosigi kasutab organism kudedes energia saamiseks oksüdatsiooni protsesside käigus (toimub hapniku juuresolekul, tavaliselt aeroobses faasis saadakse hapniku juuresolekul 38 ATP molekuli väärtuses energiat). Osa energiat läheb rakkudes 1 endis ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, osa energiat aga kulub keha temperatuuri hoidmiseks. Ülearune glükoos muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks ning põhiliselt rasvkoes triglütseriidideks(rasvhapped ja glütserool), mis kujutab enesest varu e depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. Pärast söömist vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama.
❏ paprikast. D-vitamiin ❏ soodustab kaltsiumi imendumist Saame: seedetraktist ❏ kalamaksaõlis, ❏ luude ja hammaste ❏ suitsuangerjas, moodustumiseks, ❏ küpsetatud lõhes, ❏ lastele normaalseks kasvuks, ❏ soolaheeringas, ❏ aitab kaasa ensüümide sünteesile ❏ munakollastes, limaskestas ❏ hautatud maksas, ❏ normaalse südametegevuse ja ❏ piimas. verehüübimise saavutamiseks, ❏ stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. E-vitamiinid ❏ rakkude vananemise pidurdamiseks, ❏ Saame: ❏ kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, ❏ taimsed õlid, ❏ lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, ❏ pähklid,
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
Kiudaine ületarbimine (üle 30....40g) on ebasoovitav, kuna tekib oht mineraalainete organismist väljaviimiseks. Süsivesikute roll organismis: · energia tootmine; · energeetilise varu loomine (glükogeen); · ehituslikud ülesanded (membraanid, rakuorganellid, hormoonid, koensüümid); · kaitsefunktsioon (mükopolüsahhariidid - limade koostises). Taimede kuivmassist moodustavad süsivesikud 75.....90%. Inimese organismist moodustavad süsivesikud 1,5%, sealhulgas maksas 0,1....1.5%, lihastes 0,6.....1%, peaajus 0,1% süsivesikuid. Näiteid süsivesikute sisaldumisest toiduainetes: · suhkur - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · tärklis - praktiliselt puhas süsivesik (100%); · mesi, siirupid > 75%; · jahu, tangained, kuivatatud puuvili 50.........75%; · leiva- ja saiatooted 40....50%; · toored marjad ja puuviljad 10....15%; · piim, piimatooted 4,0.....5,7%; · juust <1%;
st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne,
• Teda on vaja kasvuks ja arenguks, närvirakkude funktsioneerimiseks. • Teda on vaja naha tervise ja struktuuri säilitamiseks. • Teda on vaja adrenaal- ja türeoidhormoonide funktsioneerimiseks. • A-vitamiin tagab epiteelirakkude (silm, kops, seedetrakt) lima tootva võime. • A-vitamiin on antioksüdant - kasvajate vastane SOOVITATAV KOGUS • A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks: 5 g hautatud maksast, 10 g maksapasteedist, 70 g porgandist, 100 g munakollastest, 120 g kuivatatud aprikoosidest, 120 g võist, 150 g porgandimahlast, 200 g paprikast. ALATARBIMINE • kanapimedus • kahvatu • kuiv nahk • kuivsilmsus ehk ksefoftalmia • vananenud väljanägemine ÜLETARBIMINE • maksakahjustused • kuiv nahk • juuste väljalangemine • loote kahjustused (teratogeenid) • pikaajalise üledoosi korral osteoporoos KUS SEDA LEIDUB
VÄÄVEL Inimorganismis (70 kg) on umbes 0.175 kg väävlit: (ca 0.25% kaaluliselt) · Väävlit on rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes Biomolekulides leidub: · aminohapete tsüsteiini ja metioniini kõrvalahelas, · glutatiooni, · koensüüm A (vitamiin B5 ehk pantoteenhape), · vitamiinide B1 (tiamiin) ja H (biotiin) koostises · Tähtsus immuunsüsteemi stimuleerija; vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehituses, osaleb kehavõõraste ühendite kahjutukstegemisel maksas jt. ESSENTSIAALSED MAKROBIOELEMENDID (MAKROMINERAALID) Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl Täidavad biofunktsioone ioonsel kujul Vajatakse üle 100 mg ööpäevas Enamuse makromineraalide ioonsed kontsentratsioonid on raku sees ja väljas erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis:
väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. 3 K (Kaalium) Kaaliumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: · oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, · rohke higistamise korral, · diureetikumide kasutamisel, · kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: - ülemäärasest naatriumi, - kohvi, - suhkru ja/või, - alkoholi tarbimisest ja - madalast veresuhkru tasemest.
-tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6.Mineraalained Mineraalained moodustavad umbes 45% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks. Mikroelementidest on organismis rauda, vaske, tsinki, koobaltit, joodi, molübdeeni, vanaadiumi, niklit, kroomi, seleeni, räni, mangaani, fluori, tina. Inimorganismis puuduvad piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Liialdamine mineraalainete ja mikroelementidega viib aga häireteni organismi talitluses, sest
Seejärel kantakse soe sulanud sokolaad nahale ning klient mähitakse kilesse ja tekkidesse. Sokolaad on hea rahustaja. Kehas vallanduvad endrofiinid tekitavad heaolutunde. Kakaoubades leiduvad bioflavonoidid vähendavad ka põletikke ning rikastavad nahka A- ja E-vitamiiniga, mõjudes noorendavalt. Protseduur mõjub niisutavalt kuivale nahale ning lõppeb rahustava massaaziga. Naha normaalseks elutalitluseks aitavad kaasa sokolaadis olevad mikroelemendid raud, mangaan, kaalium, kaltsium. Sokolaadi koostises on veel kofeiin ja taniin. Kofeiin stimuleerib vereringet, normaliseerib lümfivoolu, aktiviseerib rasvade lagunemist, mis on oluline tselluliidi ja liigse kaalu puhul, väljub endorfiin, mis tekitab mõnutunde. Sokolaad stimuleerib serotoniini sünteesi, mis tõstab elutoonust ja takistab depressiooni teket. Sobib: · Südamehaigused · stress · kuiv nahk · rasvane ja poorne nahk · halb tuju
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvlahustuvad vitamiinid:
seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism
söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Mineraalained Mineraaltoiteained (ka toiteained, toiteelemendid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid (toitained). Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks. Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Mineraalained on erinevaid ja neid on organismil võimalus kätte saada paljudest toitudest.
· kõhre, luukoe ja hammaste arenguks naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu · vereloomele A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski. D-vitamiin o Organism suudab ise sünteesida nahas päikesekiirguse abil. o D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel o Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. D-vitamiini on vaja: · sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid: · Sünteesielemendid, valgud ja mõned mineraalained (kaltsium, magneesium ja fosfor), tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu. o Kaltsium Üleminekuaastatel vajab keha piisavas koguses kaltsiumi. Kaltsium aitab ennetada luude hõrenemist. Kaltsiumi leidub piimas, juustus, jogurtis ja lehtköögiviljades. Kui vähegi võimalik, kasutage madala rasvasisaldusega piimatooteid, et mitte asjatult suurendada toidu rasvasisaldust. "Kaltsiumivarastena" toimivad meie kehas alkohol, coca-cola, kohv ja sigaretid. Samuti rabarber, spinat, kakao ja shokolaad, mida tuleb tarbida mõõdukalt
eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks GMO-Organism, kelle pärilikkusetegurid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine PAV-Energiakulu indiviidil, kes lamab täielikus kehalises ja vaimses rahuolekus termoneutraalses keskkonnas ca 12 t pärast eelmist toidukorda. Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks PAL-Koefitsient, mis iseloomustab organismi kogu energiakulu ööpäevas ning on antud võrreldes põhiainevahetuseks vajaliku energiakuluga KMI-Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m2) Sööma peame selleks, et saada eluks vajalikku energiat Söömine kui tegevus annab meile meeldivaid aistinguid ja seob meid teistega, samuti on see kui rituaal, mis käib kaasas paljude meile tähtsate sündmustega
2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B .............................................................................................5 1.2.3 Vitamiin C..............................................................................................6 1.2.4 Vitamiin E..............................................................................................7 1.3 Mineraalid................
Tee valmistamiseks võetakse 15 grammi (2 supilusikatäit) peenestatud ürti 1 klaasi keeva vee kohta ja lastakse 15 minutit veevannil tõmmata, jahutatakse 45 minutit ja kurnatakse. Teed võetakse 3 korda päevas, enne söömist 1 supilusikatäis korraga. Rahvameditsiinis on kasutatud hariliku raudrohu teed köha vastu, mida juuakse suhkruta. ASTELPAJU: Astelpaju marjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid. Komplekti täiuslikkus on läbi aegade toitnud isegi spekulatsioone, justkui oleks mõni antiikmaailma taimeteadlane astelpaju aretanud. Astelpaju okste koores ja viljades on alkaloid serotoniini,
12-sõrmiksooles lõhustuvad ensüümide mõjul valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapeteks (imendum vajab energiat), mis imenduvad peensoolest verre. AH-d võivad imenduda: Na+ kotranspordisüsteemi abil, spetsiifiliste kandurvalkude osavõtul, väikese osa AH-te imendum difusiooni teel. Veri kannab AH-d maksa ja kõikidesse teistesse elunditesse meie organismis, kus neid kasutatakse kehaomaste valkude ja mitmete muude ühendite sünteesiks. maksas ümbertöötatud AH-d viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomide koevalgud. AH-d, mida ei kasutada kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudetakse SV-teks ja lipiidideks. Energia saamiseks AH-d kõigepealt desamineeritakse ehk aminorühma eemaldamine ja see toimub peamiselt maksas. AH lämmastikuvaba jääk oksüdeeritakse, aminorühmast moodustub aga mürgine ammoniaak ja sellepärast
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ja ilusa naha
tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? 1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui
annaabi.ee 
