C-vitamiin Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kust saame ? 3. Miks tarbida ? 4. C-vitamiini puudus 5. Sisaldus 100 grammis 6. Artikkel 7. Kasutaud kirjandus Sissejuhatus C-vitamiin ehk askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Juba 18. sajandi keskel ilmus töö pealkirjaga "Traktaat skorbuudist". Selles tõdeti, et tolleaegseid meremehi teise ilma saatnud skorbuuti saab vältida, kui süüa pidevalt värsket aedvilja ja sidruneid. Alles palju hiljem selgus, et meremeeste elu päästis C-vitamiin (tuntud ka kui L- askorbiinhape ehk L-askorbaat). Selle ühendi bioaktiivsus kaob kergesti
C-vitamiin Cvitamiini peamiseks ülesandeks on organismi üldise kaitsevõime tõstmine. Ta vähendab organismis allergiat tekitavaid aineid ning aitab säilitada veresoonte elastsust ja kollageeni, mis on vajalik ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes. Cvitamiini oluline roll on haavade ja põletuste parandamisel. Ta on abiks aminohapete ainevahetuses ja muudab foolhappe mitteaktiivse vormi aktiivseks foolhappeks. Cvitamiini on vaja adrenaliini tootmisel, raua omastamisel ja kaltsiumi ainevahetuses. Dr. Lines Paulingi uurimuste põhjal vähendab Cvitamiin teatud vähkkasvajatesse haigestumise tõenäosust 75 %. C-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: stress, töövõime langus, söögiisu kadumine, lihaseline nõrkus, vastupanuvõime vähenemine infektsioonhaigustele, põletikele, veritsevad igemed, paistes või valulised liige...
g/mol. Selle vitamiini varud täiskasvanu organismis on piisavad vaid 2-6 nädalaks ja lastel isegi veel lühemaks ajaks. Tema toimet parandavad A-vitamiin, püridoksiin, E-vitamiin, seleen, tsink ja mangaan. Toimet aga halvendavad ja vajadust suurendavad antibiootikumid, stress, kortisoonid, suitsetamine ja rasestumisvastased tabletid. Kuid Harvardi teadusliku uurimiskeskuse teadlased on aga seisukohal, et antibiootika ravi efektiivsust tõstab c- vitamiini rikas apelsisimahl. Samuti toetab c-vitamiin ka raua omastamist. Ta on vees lahustuv ja eritub organismist väljapoole. Saamine Taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin C imendub peensoolest Na-sõltuva aktiivse transpordina ja passiivse difusioonina. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte annuste puhul. Imendumine on küllastav protsess, st koguste suurenedes väheneb järsult verre jõudva vitamiin C kogus. Suurte annuste manustamisega kaasneb tavaliselt kõhulahtisus
C vitamiin! CVitamiin e. Askorbiinhape tõhus antioksüdant, mis seob ja hävitab organismile kahjulikke vabu radikaale, aidates niiviisi ennetada vähki, veresoonkonna haigusi ja katarakti ehk silma hallkaed. C-vitamiin soodustab toidus leiduva raua imendumist ning ergutab vere puna- ja valgeliblede uuenemist. Samuti on sel suur roll organismile äärmiselt olulise foolhappe viimisel bioloogiliselt aktiivsesse vormi. Askorbiinhappe heade mõjude hulka kuulub veel vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamine, mis toimub halva ehk LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi.
Vitamiin C Sivert Tähe Kust saame? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Inimorganism saab neid hästi kätte. Vitamiini puudujääk Puudujääk võib tekkida kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja järjepidevatel antibiootikumide tarbijatel, samuti vale toitumise ja kauaaegse stressi puhul Miks on vaja C-vitamiini? Naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks. Haavade kiireks paranemiseks Immuunsüsteemi tugevdamiseks Mitmesugusteks paranemisprotsessideks C-vitamiini normid Naised: 55 75 mg päevas Mehed: 60 100 mg päevas Ohutu C-vitamiini päevane üldkogus täiskasvanule kuni 1000 mg Tänan kuulamast!
C vitamiin · Vesilahustuv vitamiin · Vajatakse naha, igemete, hammaste, luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kaitseb vitamiin A-d · Tugevdab immuunsüsteemi · Puudusel: o Sinised laigud kehal o Kahvatud igemed o Valusad liigesed o Haavade aeglane paranemine · Tõsisel puudusel: o Hammaste väljalangus o Kergesti murduvad luud o Lihasnõrkused · Liigtarbimisel: o Oksendamine o Kõhulahtisus o Neerukivid o Väsimus o Iiveldus · C vit laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel · Seda leidub: marjad, puu- ja köögiviljad, mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitrulised, kaalikas, kartul · Kokkupuutes raua või vasega laguneb kohe · Tõstab tuju · Osaleb suguhormoonide tekkes · Parandab veresoonte tööd · C vitamiin hävib toidu korduval üle...
C-vitamiin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................4 1. Vitamiinid ...........................................................................5 2. C-vitamiin............................................................................6 2.1 Saamine ............................................................................ 6 2.2 Biofunktsioonid ....................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................8 Kasutatud kirjandus .................................................................9 Sissejuhatus Juba 16
Jood SÜMBOL: I OMADUSED: · Läikiv mustjasvalge tahke aine. PLUSSID: · Lahuses baketritele surmav. · Antiseptiline aine. · Haavade puhastamine. · Kasulik kilpnäärmele. · Tugevdab immuunsüsteemi. MIINUSED: · Elu ilma joodita pole võimalik KUST SAAB: · Mereannid · Meretaimed · Jodeeritud sool · Pruunvetikas. VAEGUS: Tekitab hüpotüreoosi ehk kilpnäärme alatalitluse, mida iseloomustavad unisus, kilpnäärme suurenemine, kaalus juurdevõtmine ja külmatunne. Kloor SÜMBOL: Cl OMADUSED: · Kollakasroheline PLUSSID: · tapab baktereid · hoiab vees levivate haiguste eest · kloori lisamine vette on päästnud miljonite inimeste elu MIINUSED: · mürgine gaas KUST SAAB: · lauasool · ujulates (vees) Väävel SÜMBOL: S OMADUSED: · süttides põleb ereda sinise leegiga · k...
XXX GÜMNAASIUM XI HB ÕPILASE NIMI C-VITAMIIN Referaat Juhendaja: ÕPETAJA NIMI Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. C-vitamiini keemiline struktuur ja leidavus.................................................................................4 1.1 C-vitamiinist üldiselt................................................................................................................
protsesside mis toodavad raku energia. Reostus, toitumisharjumuste ja elustiili tegurite tõttu on keeruline saada kõik toitained, mida vajate toit üksi. Seetõttu enamik ravikeskused nendel päevadel soovitada vähemalt multi vitamiini-ja mineraalainete valem tuleks lisada kõigi dieeti, et tagada väärtuslike toitainete ei jääks märkamata. Ideaalis peaks see sisaldama piisavalt summasid Antioksüdandid, B-vitamiine, C-vitamiin, beeta-karoteen ja mineraalid teatud suhtarve. Loe leida läbi 23 põhjust, miks võib tekkida vajadus täiendada oma dieeti. Te võite täita täiesti konfidentsiaalne tasuta arstlik siin. Teie mugavuse see link on ka olemas jalamil sellele lehele. 1. Kas teil on halb seedimist. Isegi kui teie söömine on hea, ebaefektiivne seedimist võib piirata oma keha kasutuselevõttu vitamiine. Mõned levinumad põhjused ebatõhusa seedimist ei ole
Vitamiinid D- vitamiini on vaja: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetrakdist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagami...
2. Summaarne valem - C12H17N4OS+ 3. CAS nr - 59-43-8 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 248-260 °C 6. Keemistemp. 7. LD 50 4520 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus suurtes kogustes mürgine 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees lahustuv 10. Olek toatemperatuuril tahke 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus valge kristalne pulber , ei juhi elektrit, 12. Kasutamine osaleb raku ainevahetuses 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- C-vitamiin 2. Summaarne valem - C6H8O6 3. CAS nr - 50-81-7 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 190-192 °C 6. Keemistemp. 7. LD 50 - 11.9 g/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees. 10. Olek toatemperatuuril tahke 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus valge, kergelt kollakas, ei juhi elektrit, 1.65 g/cm³ 12. Kasutamine Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude
ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas, võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu. B-vitamiinid jagunevad 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks, ning mängivad tähtsat rolli ainevahetuses (B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9,BI2). Leidub sarnastes toiduainetes: täisteratooted, maks, Liha, muna. Sümptomid puudujäägi korral: väsimus, nõrkus, depressioon, isutus. C-vitamiin ehk L-askorhiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele. Leidub: mustsõstras, kapsas, paprikas, kibuvitsamarjas, apelsinis. Sümptomid puudujäägi korral: väheneb organismi vastupanuvõime haigustele, igemed võivad lihtsasti veritsema hakata (tekib skorbuut ehk naha ja seedeelundite veritsemise haigus). D-vitamiin on vitamiin, mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
KUIDAS ME NÄEME KEHI? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. N...
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on so...
TÄHTSAMAD VITAMIINID Vitamiinid Soovitav Mõju organismis Toimet Defitsiidi Toimet päevane parandavad tunnused halvendavad ja tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või...
väikestes kogustes. • Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. • Suitsetamine, alkohol ja kohv omakorda vähendavad vitamiinide omastamist. Seetõttu vajavad suitsetajad päevas näiteks 1,5 korda rohkem C-vitamiini kui mittesuitsetajad. Vitamiinid jagunevad.. • Veeslahustuvateks,näiteks – B,C,P • Ja rasvaslahustuvateks – A,D,E,K Vitamiinid, millest räägin, on: – A-vitamiin – D-vitamiin – C-vitamiin – B-vitamiin A-vitamiin • A-vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. • A-vitamiini põhilisteks allikateks on: – Maks – Värske porgand – Punane paprika – Või – Muna D-vitamiin • D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja seega ka luude tugevuse tagamiseks,mis on kasvuperioodil eriti oluline. • D-vitamiini on palju tavatoitudes. • Väga palju on seda kalamaksaõlis ja seda tekib nahas päikesekiirguse toimel.
Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...
Keha poolt kasutamata vees lahustuvad vitamiinid ei kogune, vaid on sellest lihtsalt saadud. Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A-vitamiin (retinool) D-vitamiin (kaltsiferool) E-vitamiin (tokoferool) vitamiin K (füllokinoon) Vees lahustuvad vitamiinid on: vitamiin B1 (tiamiin) B2-vitamiin (riboflaviin) vitamiin B6 (püridoksiin) vitamiin B12 (koobalamiin) C-vitamiin (askorbiinhape) vitamiin H (biotiin) foolhape niatsiin pantoteenhape Kirjanduses nimetatakse tihti selliseid termineid nagu B9 (teine foolhape nimetus), B10 (B- vitamiinide segu), B15 (pangamiinhape), B17 (amügdaliin, alternatiivne ravim vähiravis), F (polüküllastumata rasvhapete segu) , M (vananenud foolhappe nimetus) ja P (taimsed flavonoidid).Tegelikele vitamiinide hulka need ained ei kuulu. Need on vitamiine sisaldavad aineid.
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), B2-vitamiin on vajalik juuste, naha ja küünte normaalseks arenguks ning nägemisprotsessis. C2: C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C), valem: C6H8O6 C-vitamiini on vaja: naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks, haavade normaalseks paranemiseks, organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, vähendamaks nitrosoamiinide teket, organismi tulnud foolhappe muutmiseks folaatideks, aju normaalseks funktsioneerimiseks, Seedekulglasse näiteks taimse toiduga sattuv C-vitamiin imendub
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
Vitamiinide ajalugu ja klassifikatsioon Jekaterina Miloserdova Sisukord Vitamiinid meie elus Definitsioon Erinevus provitamiinide, vitameride ja vitamiinide vahel. Vitamiinide ajalugu ja nende avamine Klassifikatsioon Vitamiinid toidulisaainete registris Allikad Vitamiinid meie elus Täna on termin ,,vitamiin" levinud sõna igapäevases elus. Väikelapsed mõtlevad magustest närimistablettidest, mis peituvad toreda kujuga purgikestes, naised usuvad vitamiinide kaljukindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas haigestumist ja vananemist ennetavaid vitamiinikuure. Mis meie jaoks on igapäevane, oli 20. sajandi alguses teadlastele revolutsioon! See oli üks tähtsamaid avastusi 20. sajandil. Vitamiinid... ... on orgaaniline ühend, mis erineb rasvadest, süsivesikutest ja valkudest. ... on loomulik osa toidust, aga väga väikestes kogustes. ... väike kogus on väga oluline inimeste e...
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite ja kompleksvitamiinide tarvitamisega. B-vitamiin B-grupi vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, niatsiin. Nende varumiseks võtke oma menüüsse rohelised lehtköögiviljad, toidud lihast ja ubadest, tangupuder, täisteraleib, maksavorst, lahja juust, päevalilleseemned, arahhiis, kuivatatud aprikoosid. C-vitamiin C-vitamiin on asendamatu kollageeni ehitaja. See imepärase toimega aine aitab nahal säilida elastse, pehme, õrna ja siledana. C-vitamiini sisaldavad tsitrusviljad, paprika,tomat, kiivi, peet, sibul, puu-ning aedviljad. C-vitamiinil (askorbiinhape) on tähtis osa side- ja kaitsekoe moodustumisel. Haavad paranevad kiiremini ning soodustab raua moodustumist organismis.Osaleb valgete vereliblede tootmises, vähendab vähihaiguste teket. D-vitamiin
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks. 3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks. Antioksüdantne regulatoorne süsteem Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Vä...
Vitamiinide mõju ainevahetusele Maria Pantazi VM II Bioaktiivsus... Seoses sellega, et vitamiinid on liitensüümide koensüümid on nad hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda, et antud ühend omab regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin a Retinool reproduktiivne süsteem Retineenhape kasv ja diferentseerumine Retinool A1 Mõjutab reproduktsiooni. Osaleb spermatogeneesis, ovogeneesis, platsenta arengus, embrüonaalses kasvus ja arengus. Toimemehhanism: retseptorite abil võetakse retinool rakku. retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre...
eest. Osaleb sidekudude ülesehituses ja alahoidmises. Eriti oluline on see luukudedele, hammastele ja kõhredele. Vitamiin C stimuleerib kollageeni sünteesi, kaitseb nahka päiksese kahjulike mõjude eest, kaitseb nahka vabade radikaalide eest neid neutraliseerides. C-vitamiini sisaldavad tomat, spinat, mango, kapsas, piprad, maasikad, tsitruselised nagu apelsin ja laim ning brokkoli ja teised rohelised viljad. Kuna C-vitamiin on vees lahustuv vitamiin ja tugeva kuumutamisega läheb C-vitamiin toidus kaotsi, siis tasuks C-vitamiini rikkaid toite tarbida võimalikult algupärasel kujul. C vitamiini ei soovitata suurtes kogustes pika aja jooksul lisaks võtta. (http://www.balscand.ee/htdocs/?urlid=nahk) 7 1.2.4. Vitamiin E On äärmiselt tähtis rasvlahustuv antioksüdant. Organismi vitamiin E vajadus kasvab polüküllastamata rasvhapete tarbimise suurenedes ja paljud võivad vajada E vitamiini suuremas koguses, kui on toiduga võimalik saada!
A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin Kust saab: kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad, tsitruselised Millele mõjub: Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine P-vitamiin Kust saab : Tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, kirsid, mustsõstar Millele mõjub: Sarnaneb vitamiin C toimega, eriti mõjutab veresoonte läbilaskvust
ja munakollane. 19 B12–vitamiini päevane soovitatav kogus on 2 µg, sellise koguse saame näiteks: 2 g hautatud maksast; 15 g suitsuräimest; 30 g keedetud munakollastest; 85 g keedetud munadest; 120 g juustust; 330 g kohupiimast; 510 g piimast. ( http://koki-moki.blogspot.com/2010/01/kreveti-nuudlisupp.html ) 2.9 Vitamiin C C-vitamiin (askorbiinhape) on antioksüdant. C-vitamiini on vaja: rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest; organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks; ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust;
Vitamiinide mõju ainevahetusele Juula Reinumägi EMÜ LKI Tartu 2013 Misk me vajame vitamiine? need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Bioaktiivsus Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid Liitensüümide koensüümid Ning hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Bioaktiivsus tähendab seda,et antud ühend omab regulatoorset mõju metaboolsetele protsessidele. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit. Vitamiindefitsiidi puhul tekkivad häired metaboolsete protsesside kulgemises. Vitamiin A Ret...
Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsesside...
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
verivorst Loomne toit on sisuliselt ainus oluline allikas. Vitamiin C Askorbiinhape, vajalik naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja näiteks Esineb harva, sest ühend on laialt levinud erinevates vesilahustuv luude normaalseks talitluseks. Sidekoe normaalse arengu ja haavade taimsetes materjalides. paranemise tagab C-vitamiin läbi koensüümse rolli, olles näiteks Kahvatud igemed mustsõstar proliini hüdroksülaasi ja lüsiini aminooksüdaasi koensüümiks ning Valusad liigesed kibuvitsamarjad viimaste tagabki kollageeni normaalse sünteesi. Haavade ja luumurdude aeglane paranemine paprika Askorbiinhape on vajalik ka mitmetes hüdroksüülimisprotsessides, Sinised laigud
ning suu- ja keelepõletikku. 10 5.2. C – vitamiin Juba 18. sajandil oli teada, et skorbuudi teket saab vältida värske aed- ja puuvilja pideva tarbimisega. Eriti hinnatud oli selles osas sidrunimahl. 1928. aastal eraldasid kaks biokeemikut enam-vähem puhtal kujul vitamiin C [4, lk 53]. Organism kasutab C-vitamiini kollageeni moodustamisel. Selle piisav kogus tahab terve naha, luud, kõhred ja hambad. C-vitamiin osaleb ka kilpnäärme- ja suguhormoonide sünteesis ning soodustab rasvade omastamist [3, lk 47]. C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Üleküllust tavaliselt ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga [1, lk 73]. Allikateks on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid, kaalikad, petersell, till, aedmaasikad ja apelsinimahl [LISA2].
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
vitamiin B6, vitamiin B1, vitamin B2, foolhapet Manustatakse suukaudu tablettidena Hind 105.- Ferromax Sisaldab 18 mg rauda Lisandid:tsinkaminohappekelaat, viinamarjakoorepulber, vaseaminohappekelaat, tumedate viinamarjade pulber, paakumisvastased ained E460 ja E551, pinnatöötlusaine E470b, tsink, vaske, Cvitamiin Manustatakse tablettidena või siirupina Hind:7579. Ferrovital Plus Rauasisaldus: 7mg Lisandid: foolhape, C-vitamiin, B12- vitamiin Manustamine:Suukaudne kas siirupi või kapslitena Hind: Siirup 157.- Kapslid 115.- Floradix Rauasisaldus: 7,5 mg Lisandid: Rauda sisaldav taimeprep., sisaldab vitamiine(B1,B2,B6,B12,C), ürtide ekstrakte, puuviljamahlu. Manustamine: suukaudu (siirup) 10ml 2x päevas Hind: 164.- Vital Iron Rauasisaldus: 36,7g Lisandid: Vitamiin C, B1, B2, B6, B12 Manustamine: Suukaudne tablettidena Hind: 125.- Biorauta
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glüku...
Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub tavaliselt paariks kuuks. Lipiidides lahustuvad vitamiinid Lipiides lahustuvad v...
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab mees...
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsii...
ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. C-vitamiini saadakse: · puu- ja köögiviljadest · marjadest · mahlast- astelpaju · kibuvitsast · mustsõstardest · tikritest · maasikatest · paprikast · kaalikast · brokolist · tomatist · kapsast · kartulist · tsitruselistest · kiivist C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel.
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
moodustumist vereloomes, • valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks, • toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitamiini toimet organismis, • raua funktsioonide parandamiseks organismis, • DNA ning RNA tootmiseks, • lastel kasvamiseks, • kaltsiumi imendumiseks. Vaegus Liig Neuroloogilised häired • põhjustab allergilisi kehvveresus reaktsioone (nõgeslööve) huulte pragunemist C-vitamiin C-vitamiin on antioksüdant. C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast: •ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees, •kasutage ära köögiviljade keeduvedelik, •hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Allikad Päevane vajadus • Allikadmarjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad,
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Ya...
Vitamiinid Miks me vajame vitamiine? Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Vitamiin A A Vitamiini ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, mis on tähtis luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Avitamiini leidub maksas, võis, munades, porgandites ja kõrvitsas. Vitamiin B Bvitamiinid on 8 vesilahustuvat vitamiini, mis esindavad tähtsat osa raku ainevahetuses. Varem arvati, et tegu on ühe vitamiiniga ning seda nimetati Bvitamiiniks. Hiljem leiti, et tegu on erinevate ainetega, mis esinevad samades toitudes. Bvitamiine võime leida õllepärmis, hirsis, kaerahelvestes, linnulihas, rukkises, kalas, täisteraviljatoodetes, päevalilleseemnetes. Vitamiin C Cvitamiin ehk askorbiinhape on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Cvitamiini sisaldavad: puuviljad, kapsas (...
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 ...
sümptomiteks on kuiv nahk, halvemal juhul ekseem, suurenenud põletikurisk ning söögiisu vähenemine. Teised vajalikud vitamiinid on B-vitamiinid, mis on hädavajalikud süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusele. B-vitamiine saadakse näiteks tera-ja aedviljadest, maksast, kalast, lihast ning kalast. Kui B-vitamiine ei ole organismis piisavalt on tulemuseks masendus, väsimus, nahaprobleemid või siis kasvuhäired. Üks hädavajalikum vitamiin on ka C-vitamiin, mis toodab inimese organismis luustikule ja tugikudedele kollageeni. C-vitamiin aitab ka haavade paranemisel ning toimib antioksüdandina koos teiste antioksüdantide, nagu E- vitamiini ja seleeeniga. C-vitamiini saadakse tooretest puu-ja aedviljadest, kui inimene C- vitamiini ei tarvita on tulemuseks näiteks veritsevad igemed, vähene vastupanuvõime külmetustele, aneemia või nõrgad veresoonseinad. Üks olulisem vitamiin on ka D-vitamiin,
annaabi.ee 
