Wikmani poisid, kokkuvõte (0)

Tegevus
Romaani tegevus toimub aastail 1937–1944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel.
Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas.
Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat.
Ollakse ka Pukspuude majas , kus toimub klassikokkutulek . Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes.
Tegelased
Romaani peategelane/tegelased :
Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema , kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve , kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukutele silma, kuigi endal oli Virvega väike suhe. Tal oli üks rivaal , kes tahtis ise Virvet endale – Riks .
Kooli direktoriks oli Härra Wikman - vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik ja kergesti solvuv. Kõneles ilma igasuguse aktsendita. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite , aga mitte meie koolis!“ Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks olid kõik õpilased võrdsed ja talle oli väga tähtis, et tema õpilased saaksid tänu loovatele kultuurilistele tegudele surematuteks. Direktor Johan Wikman suri Viinis , professorite noa all operatsioonilaual. Tema põrm põletati sealses krematooriumis ja tuhk maeti Tallinna vanale Rahumäe kalmistule.
Riks Laasik oli tark noormees, mitte just kõige jõukamast perekonnast. Tema tööks oli harjade valmistamine. Direktor Wikman lasi tal tasuta koolis käia. Samuti nagu Jaak, armus ka Riks Virvesse juba esimesel kohtumisel . Riks Tavaliselt klassiüritustel ei käinud. 11. Klassis jäi Riks trammi alla ja sattus koljupôhimiku murruga haiglasse. See juhtus siis, kui ta läks lähedalasuvasse tütarlastekooli kosmograafia tööd viima. Paari kuu pärast sai ta terveks ja oli võimeline tagasi kooli minema. Rootsi reisile ta ei läinud kuna juuni oli harjamüümiseks parim kuu. Konkureeris Jaaguga Virve pärast.
Virve Pukspuu oli Jussi paar minutit noorem ôde. Nad olid kaksikud. Iseloomult oli üsnagi heasüdamlik neiu. Virvele meeldis flööti mängida. Virve tegeles kahe noormehega korraga – nii Jaagu kui Riksiga. Mõlemad olid omale muretsenud flöödi raamatu, kuna tundsid Virve vastu suurt huvi. Virve oli nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik ning andis môlemale lootust. Lõpuks siiski Virve eelistas Jaaku Riksile. Alguses harrastasid nad lihtsalt väljas jalutamist, aga lõpuks hakkasid siiski käima. Virve käis Jaaguga ka koolipeol, mis toimus detsembrikuus. Virve käis oma tädiga ümbermaailmareisil.
Juss Pukspuu oli rumaluke ja hajevil koolipoiss. Ta visati koolist välja ühe nalja pärast, mis osutus tegelikult üsnagi tõsiseks. Jussil oli võimalik kooli tagasi tulla kui ta oleks teinud kõikides 10. klassi ainetes eksamid. Ta sai sellega hakkama, ning võeti kooli tagasi aga varsti Juss hoopis vôttis Wikmani koolist paberid välja. Hiljem Juss mobiliseeriti Punaarmeesse, aga õnneks naases sõjast eluga.
Penn ehk Penno oli koomik . Ta suutis kôigi hääli järgi teha. Lisaks sellele oli Penn sportlik ja teistest oluliselt rikkam. Pennil oli suhe Ainoga, kes oli Jussi vanem õde. Penn oli üsnagi kaval noormees. Tal oli tihtipeale igasugu asjade tegemise jaoks lihtsam moodus välja mõeldud. Üldiselt oli tore ja sõbralik ja oma sõprade jaoks vägagi abivalmis. Ka tema mobiliseeriti Punaarmeesse ning tema vanemad arreteeriti pursuidena.
Sisukokkuvõte
Ülevaade romaani sündmustikust :
Tegevus algab 10. klassis eragümnaasiumis, mille direktor on Johan Wikman. Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka, kus on prügikastid. Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Juss visatakse koolist välja, aga ta võetakse teatud tingimustel kooli tagasi. Riks aitab teda.
Virve Kohtub Jaagu ja Riksiga, ning mõlemad poisid armuvad temasse esimesest silmapilgust. Nende vahel käib pidev duell läbi mitme aasta. Virve tegeleb mõlema poisiga ja annab kummalegi natuke lootust.
Ladina keele tunnis läheb kraanikauss katki ja sellel tuleb kraan otsast ära. Selletõttu hakkab vett purskama ning tund tahetakse ära jätta. Selle asemel määrab õpetaja hoopis kontrolltöö reedesele päevale.
Enne kevadeksameid saadakse 4 vaba päeva. Esimene on prantsuse keele eksam, kus on 24 lipikut. Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte.
Nii Jaak kui ka Riks muretsesid omale raamatud, milles rääkis flöötidest.
Direktor Wikmanil on maovähk, mida ta läheb ravima Viini doktor Saare juurde. Kutsub poisid kokku ning ütleb neile, et nad jääks alatiseks viisakateks, korralikeks ja ausateks.
Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile, kust ta saadab Jaagulet postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid.
11. klassis tuleb koolile uus direktor Peeter Puhm, kes pannakse kohe kodanikuõpetuse tunnis proovile. Õpilased saavad siiski lõpuks ise rohkem kaela ja neile määratakse 2 nädalat peale tunde.
Wikmani koolis teeb iga lend ise oma lôpumärgi kavandi ja lõpuks otsustatakse Jaagu tehtud kavandi kasuks. Esimeseks kokkutuleku ajaks märgitakse 1943. aasta suvi - viis aastat peale lôpetamist. Märk kingitakse ka meeldivamatele ja meeldejäävamatele ôpetajatele, muuhulgas otsustab klass kinkida märgi ka ôpetaja Tooderile - usuôpetuse ôpetajale, kes nende pärast töölt lahkus. Sirkel ja Laasik viivad neid õpetajatele.
Detsembris toimub koolipidu, kuhu Penn kutsub Aino ja Jaak Kutsub Virve.
Koolipeo nädala esmaspäeval on poistel kosmograafias töö, kuid kuna nende kosmograafia ôpetajal on samal päeval järgmine tund lähedalasuvas tütarlastekoolis ja tööd alati samal ajal ja samade vastustega, on kombeks, et keegi poistest viib Rumma tehtud lahenduskäigu kiiresti tüdrukute kooli. Seekord peab seda tegema Riks, aga ta jääb trammi alla. Saab raskesti vigastada ja viiakse haiglasse. Seal on paar kuud, ja siis naaseb kooli.
Peale kooli lôppu toimub ekskursioon Rootsi - umbes 10-15 poissi vôtavad osa, Riks ei vôta, sest tal pole raha ja juuni on harjamüümiseks parim kuu. Rootsis lähevad Jaak, Penn, Rumma ja Kristjan neljakesi sööma ja hakkavad mingitele neiudele silma tegema.
Enne Rootsi reisi lôppu loeb Jaak ajalehest, kuidas Rootsis kajastatakse parasjagu Eestis toimuvaid sündmusi ja hakkab taipama, et Eestis toimub midagi kahtlast.
Eestisse tagasi jõudes saavad nad lõputunnistused ja lähevad Maria juurde, kuna ta oli lubanud pudeli välja teha kooli lõpetamise puhul.
Viis aastat hiljem toimub klassikokkutulek Pukspuude majas.
Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises. Nii satuvad klassivennad mõlemale poole rinnet .
Virve ja Jaak on Pukspuude majas, kui seda tabab pomm , aga mõlemad jäävad ellu.
Aasta pärast Virve ja Jaak käivad ikka veel, aga Jaak on olnud terve aasta enam-vähem ilma põhjuseta vangis . Vangist vabanedes läheb Pukspuude juurde, kuid Virve ema ei tea, kus Virve on, aga arvab , et äkki on teises suvilas, mille nad odavalt ostsid. Jaak läheb sinna.
Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib.
Proua Pukspuu avastab kohvi keetma minnes Virve kirja, kus seisab, et Virve pôgenes koos Inesega, kes oli tema sõbranna, üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sôjast koju.
Teose sõnum
Teose sõnumid :
Noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine.
Samuti see, et armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi.
Pealkirja „Wikmani poisid“ mõtestaks lahti sedasi, et selle all on mõeldud direktor Johan Wikmani käe all Wikmani Gümnaasiumis õppinud koolipoiste teekonda meheks saamiseni .
Teos annab tänapäeva lugejale natukene aimu , kuidas toimus koolikorraldus kümneid aastaid tagasi. Tänapäeva lugeja saab ka teada, kui raske oli elu kunagi. Sõtta minemise puhul polnud kellegil sõnaõigust, kui oli vaja minna siis pidi minema. Kindlasti pakub see teos natuke mõtlemisainet, et see aeg, kus me praegu elame, pole mingil juhul nii karm, kui see, millest raamatus juttu oli.
8)Lõpukirjandis saaks kasutada Härra Wikmani mõtet : Meest mõõdab Wikmani koolis see, mida ta suudab. Harjade valmistamisega elatist teeniv poiss on sama lugupeetud kui rikaste vanemate pojad.