hetkeliselt ära. Kui nad astuvad reaalsesse maailma , peavad nad siiski seisma enda probleemile vastu. Toome ka näite selle kohta. Keegi peaks minema enda parima sõbrannaga või sõbraga tülli. Internetis on kerge, sa võid eiramiseks blokeeringu peale panna, aga kui sa inimesega reaalses elus kohtud, siis ei saa sa kuidagi blokeeringut peale panna. Sa pead siiski seisma silmtsi sellega, mille eest sa põgenesid virtuaalsesse maailma. Inimsuhted väljenduvad elus mitmel erineval kujul. Suhtlemine vanematega, sõpradega, kirjavahetus kaugete tuttavatega. Nüüd on jõudnud suhtlemine uuele tasemele virtuaalsele tasandile. See on kõigi nende eelnevate suhtlusviiside kogumik. Virtuaalsel keskkonnal on omad head ja halvad küljed ning nendest tuleb aru saada. Reaalne maailm erineb virtuaalsest ja neid ei tohi kokku segada. Tuleb vahet teha, mis on reaalne maailm ja mis on virtuaalne maailm.
Virtuaalmaailm toob endaga kaasa mitmeid positiivseid asju. Üheks nendest võib lugeda anonüümsust. Inimene saab vabalt rääkida kellegi teisega, ilma et peaks olema otseses kontaktis. Miks on see hea? Inimene säilitab tänu sellele oma vabaduse. Ta saab öelda kõike, mida oleks näost näkku raske öelda. Kui inimene ütleb läbi virtuaalmaailma, et ta on kellegisse kiindunud, siis on see kindlasti kergem kui otse öeldes. Aga seegi ei pruugi olla kerge, sest ka virtuaalne suhtlemine võib muutuda vägagi reaalseks. Mis on virtuaalsuse juures veel head? Virtuaalkeskkond on inimesele pelgupaigaks. Seal olles ununevad kõik igapäevamured. Ei ole vaja muretseda, et keegi kuskil nurga taga kuulab, millest sa kõneled, sest enamus suhtlusest toimub kirjutamise teel. Kõik, mis kaasneb virtuaalse eluga, kajastub ka reaalses maailmas. Kõige positiivsusega kaasneb ka negatiivne külg. Seda on ka virtuaalmaailmas. Mis on virtuaalsuse puhul halba
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad,
kaupa, infot jms. tellides ja otsides. Kust jookseb lõpuks piir, mil sa tegeled tööga ja kust lõppeb töö tegemine ära. Tegelikult ei ole Eesti ainuke riik, mis sõltub tugevasti arvutist ja internetist. Riikide luureorganisatsioonide, s.h. NSA, CIA, Interpol jt. vajavad internetti, arvuteid, et jälgida riikides toimuvat. Näiteks NSA, ehk riikliku julgeoleku teenistuse (National Security Agency) üheks info kogumise meetodiks on internet, infoallikaid on palju, mille hulgast võib leida Facebook, Skype, erinevad foorumid, koduleheküljed, suhtlusvõrgustikud jne., loetelu läheks liialt pikaks kui seda jätkata. Kuigi info kogumine käib suure saladuskatte all, ei jää internetis midagi varjatuks ja on ka inimesi, kes ei pea seda tegevust eetiliseks ja õigeks. Ettevõtetele on interneti ja arvuti kasutamine muutunud väga tavaliseks, igapäeva tegevuseks, milleks võib olla näiteks meilide lugemine saadetakse erinevaid
TEOORIA Efektiivne kommunikatsioon Tänapäeval on efektiivsel suhtlemisel, nii organisatsiooni siseselt kui ka organisatsioonide vahel, märkimisväärne panus ettevõtte edusse. Põhjus, miks see aina rohkem tähtsamaks muutub on see, et organisatsioonide töö muutub pidevalt keerulisemaks. Teadmised, õppimisvõime ja innovatsioon on organisatsiooni jätkusuutlikkuseks tähtsamad kui kunagi varem. Efektiivne kommunikatsioon on tähtis ka seetõttu, et kaasata uusi töötajaid ettevõttesse, juurutada usaldust ja austust ning muuda organisatsiooni produktiivsemaks. SHRM’i poolt 2008. aastal tehtud uuring Job Satisfaction väidab, et suhtlus tööliste ja juhatuse vahel on üks viiest tähtsamast aspektist töörahulolu juures. Ja töötajate rahulolu muudab ettevõtte tööd oluliselt produktiivsemaks. Kommunikatsioon hõlmab organisatsiooni töös väga paljusid aspekte. See hõlmab nii töötajate vahelisi suhteid, läbisaamist partneritega, organisatsiooni avaldusi meedias, t
lugeda oma koduterminalil arvuti poolt genereeritud ajalehte, mis sisaldab kõiki olulisemaid uudiseid." Mis on sellest kujutluspildist tõelisuseks saanud? Kohviasendaja ja päikesepliit igatahes mitte, kuid arvutid on meile võimelised küll ajalehti kuvama. 5 Veelgi varem, 1968. aastal ennustas J. C. R. Licklider: "Mõnede aastate pärast suudavad inimesed suhelda efektiivsemalt masinate kaudu kui näost näkku". Ta uskus, et suhtlemine tugineb enamal kui saatmisel ja vastuvõtmisel, et see on vormimine (modelleerimine). Seetõttu uskus ta ka, et arvutitest suhtlemisel suurt abi tõuseb. Veerand sajandit peale Licklideri ennustust on arvutite suhtlussüsteemid plahvatuslikult kasvanud. Algas see konverentsisüsteemidega ja elektroonilise postiga ARPAnet-is. 6 2. Suhtlus grupis Inimeste vahelise suhtlemise üks olulisemaid funktsioone on informatsiooni vahetus
Nii on ka nende isikute huvid erinevad. Endale huvipakkuvate asjadega tegeletakse rohkem, nende kohta loetakse ja suheldakse sama valdkonna isikutega. Info edastamise mõte ongi selles, et igaüks teaks natukenegi erinevast valdkonnast, nii on lihtsam teemades kaasa rääkida ja ehk hakkab mõni asi isegi rohkem huvitama, millele on hiljem ka võimalik spetsialiseeruda. Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine. Selle alla kuuluvad kindlasti ka aeglaselt ja selgelt rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik öelda tahab. Kahjuks olen mina 2 seline inimne, kellel on kombeks liialt kiiresti rääkida. Kui ma jutu käigus seda avastan, siis hakkan end kontrollima ja aeglustan kõnelemise tempot. Samas räägin kõva ja selge häälega ning hääldan sõnu korrektselt. Paljud inimesed kaotavad ära sõnalõpud või kasutavad kõnekeeles lühendeid
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
vestlust alustada või ei. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt (Mehrabian 2014): 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne), 55% kehakeel (põhiliselt näoilme). Sellest saab välja lugeda ,et sõnumil edastamisel ei ole nii tähtis isegi see informatsioon mida sa edasi annad vaid see kuidas sa seda edasi annad enda keha ja häälega. Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed zestide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et erinevad emotsioonid, nagu näiteks hirm, üllatus, armastus, nälg ja tüütus nõuavad erinevaid zeste (Kuhnke 2007). Kehakeel on kõige primitiivsem suhtlemise vorm kuna meie keha reageerib mõtlemata välismaailmast tulevale infole ja annab sellega teistele osapooltele märku kuidas me tunneme.Seda on 8
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst.
sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid Maailma ligi 6.8 miljardist elanikust kasutas 2009.aasta seisuga internetti 1,8 miljardit inimest ehk 26.6% (World…)
kui ei oleks interneti, siis ma selliste tegevustega tegelema ei oleks hakanud. Nii võib ka algul üsna süütutest panustest internetis välja kasvada hasartmängusõltuvus. Interneti tekkimine on kaasa aidanud ka sellele, et raamatuid loetakse vähem ning inimesed ei oska enam õieti kirjutada. Kuna netist on võimalik saada kõige kohta teavet, siis paratamatult raamatuid enam nii palju ei loeta. Tänapäeval on olemas isegi juba virtuaalsed raamatud. Ja suhtlemine läbi neti on toonud kaasa selle, et kasutatakse igasuguseid lühendeid ja slängi sõnu. Ning veebis suhtlemises ei ole kirjapilt ja õigekiri nii olulised. Niimoodi võibki juhtuda, et inimestel kaob elementaarne kirjutamise ja lugemise oskus. On ka minul endal ette tulnud, et kirjutades mõnda kirjatööd, kasutan kogemata mõnda sõnalühendit, mida olen harjunud kasutama internetis suheldes. Veel kasutatakse netis igasugused släng- ja parasiitsõnu, mis levivad ka tavaelu suhtlemisse.
................................................................ 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................
Maire Tars, klienditeenindus ja suhtlemise alused KONTROLLTÖÖ SUHTLEMISE ALUSTEST Angel Lootus TAK17 1. Defineeri – mis on suhtlemine? Suhtlemine on kommunikatsioon kahe inimese vahel, Suhtlemisprotsess algab partneritajust ja see omakorda sümpaatiast. Samas ei saa me tihti valida oma suhtluspartnerit sümpaatia alusel, vaid peame suhtlema ka nende inimestega, kes jätavad meid ükskõikseks või tunduvad ebasümpaatsed. 2. Mis sõltub suhtlemisoskusest (peale selle, et me inimestega hästi läbi saame)? Oskus informatsiooni edastada ja vastuvõta ehk kuidas me suudame teisele inimesele edasi anda
tekkiv suhtlusringkond, kes mängib kursusekaaslaste kõrval tähtsat rolli vaadete ja väärtushinnangute kujunemisel. Need väärtushinnangud, tegevusmallid ja normid moodustavad põhiliselt minu teabevälja spetsialiseeritud kihi (S kihi), mis on fundamentaalsest kihist veidi suurem. Dimensioonide lõikes on minu spetsialiseeritud kihis võrdselt teadmisi ja tegevusjuhiseid, veidi vähem väärtusi. Paljud mind ümbritsevad teabeallikad on koondunud internetti. Näiteks käib operatiivne suhtlemine peamiselt interneti kaudu. Postkastina kasutan Gmaili kontot. Sellelt saadan ja sinna laekuvad nii ametlikud kui ka mitteametlikud kirjad. Tihti saan/saadan vajalikke dokumente, pilte, muusika- või videofaile. Erinevate meilinimistute ehk listide kaudu tuleb huvipakkuvatel teemadel ka palju reklaamilaadset teavet. Pikema ja mitteametlikuma jutu rääkimiseks sõprade ja tuttavatega kasutan MSN Messengeri, mille abil saab samuti huvipakkuvaid faile vahetada
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus............................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks,
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest) ohutu, seltskondlikult ärgas, suhtlemisaldis 1.2. Eneseavamine ja -väljendamine Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob läheduse Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui ollakse inimeste seas Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine LEVINUD VÄÄRMULJED Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista Ei naerata Neutraalne, mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud, külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega
..................................................lk 1011 Kokkuvõte ..............................................................................lk 12 Lisad .....................................................................................lk 12-13 Kasutatud kirjandus...................................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Kehakeel on viipekeele osa ja suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu (kehakeel) 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Nägu on kõige rohkem väljendav kehaosa. Inimesel on väga palju erinevaid näoilmeid. Kortsus kulmud näitavad viha, ülespoole suunatud nurkadega suu näitab head tuju, kahvatu nägu ehmatust, punastamine tähelepanu keskpunktis olemist.
Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja; · kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena; · suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest. Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
megakultuurid on mitmes olulises mõttes üksteisega palju sarnasemad kui mingi teise megakategooriaga riikidega näiteks Vahemere idaranniku kultuuridega. Suur osa sellest, mida räägitakse ühe Vaikse ookeani piirkonna kultuuri kohta, kehtib ka enamiku teiste sama piirkonna kultuuride kohta; siiski võib nende vahel olla ka hulgaliselt erinevusi. Tuleb meeles pidada, et vähesed kultruurid on oma suhtumistes absoluutselt ühised. Enamik jääb vahepeale ja eelistab lihtsalt üht või teist varianti. Kultuur on sellistest suhtumistest koosnev portree. Just Aasias võib selliste portreede ja kombinatsioonide rohkus tunduda üllatavalt suur. 4 2. Tervitamine · Keel ja sõnavara Jaapani kõnekeel on erinev teistest aasia keeltest, kuid palju on laene teistest keeltest: näiteks väljend ,,tänan teid", arigato, on tegelikult portugalikeelse sõna obrigato tuletis, mille portugaalsased 15
Näiteks keskealise mehe "kõrvalhüpped" võivad olla sellise mässuperioodi ilmingud, kus tõestatakse "emmele" sõltumatust. 12. Avatus. Paljud ei julge end teistele näidata sellisena nagu nad on arvates, et nad ei meeldi teistele. Lähisuhte loomine tähendab maskist loobumist. Riskitakse uuesti kohtuda solvuva-haavuva lapsega iseendas. Kuid lähedussuhtes õpimegi end ja oma tõelisi vajadusi tundma. Sõpradele oma tegelikest mõtetest-tunnetest rääkimine tekitab vabanemistunde. 13. Armastus. Tüüpiline, et peale lahutust juureldakse, mis üldse on armastus? Paljud õpivad uut moodi ja küpsemini armastama. Oskus teisi armastada eeldab võimet armastada ennast. See ei tähenda egoistlikku enesetähtsustamist. Meie hüüatus "armastan sind" tähendab sageli vaid soovi "armasta mind, palun". Kui oleme ise kui tühi anum ja loodame et teine meid täitma hakkab, on meie armastusenälg vaid teise inimese konksu otsa meelitamine, kus teine peagi
Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu. -Motivatsiooniline külg ehk kirg Sellele tasandile kuulub seksuaalsus ja sellel tasandil on palju välist aktraktiivsust, palju mängulisust. - Emotsionaalne külg ehk lähedus Vastastikkune hoolivus, teineteise toetamine, tunnusamine. Sellel tasandil on suhtlemine hinnangu vaba - Otsustus külg ehk kohusetunne Mõtte ehk loogika tasandil tehakse otsus, kas seda suhet hoida või mitte. Nende kolme komponendi osakaalud suhetes annavad kaheksa erinevat armastuse liiki: - Neutraalsed suhted ehk armastus puudub suhtlemine rollide tasandil, kus suhteid korrigeerivad elementaarsed viisakusnormid -Sõprussuhted ehk meeldimine oluline lähedus, nõuandmine, tunnustamine -Meeletu armumine ehk Pime armastus füüsilise aktraktiivsuse pinnal kirg.
14 Hoolitsus ja osavõtlikkus · Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele vastastikune kasu 15 Hea kommunikatsioon · Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse selgitamine arusaadavas terminoloogias · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine 16 Parandamine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda ebameeldiva juhtumi või ootamatuse puhul 17 Firma maine · Firma nimetus ja reputatsioon · Ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine · Agressiivse müügi aste · Teenindajate personaalsed omadused · Töötajate omavahelised suhted 18
14 Hoolitsus ja osavõtlikkus · Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele vastastikune kasu 15 Hea kommunikatsioon · Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse selgitamine arusaadavas terminoloogias · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine 16 Parandamine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda ebameeldiva juhtumi või ootamatuse puhul 17 Firma maine · Firma nimetus ja reputatsioon · Ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine · Agressiivse müügi aste · Teenindajate personaalsed omadused · Töötajate omavahelised suhted 18
arusaadavas terminoloogias töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele vastastikune kasu · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Selge eneseväljendus · Loomulik ja sundimatu suhtlemine 15 16 Parandamine Firma maine · Teenindajate ettevalmistus teha õigeid · Firma nimetus ja reputatsioon otsuseid ja oskus iseseisvalt tegutseda · Ausus, klientide huvide igakülgne ebameeldiva jjuhtumi või ootamatuse puhul p arvestamine
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
siis võib talle katsetamiseks soovitada kodumaal pakutavaid võimalusi – osaleda keelelaagrites, noortekeskuste ja -organisatsioonide rahvusvahelistes tegevustes, suhelda Eestisse saabunud välismaa vabatahtlikega või mõnda teist emakeelt kõneleva inimesega. Rajaleidja spetsialistid pakuvad ka erinevaid simulatsioone, küsimustikke ja töölehti, kui on soov kiiremini testida noore valmisolekut väliskogemuseks. See annaks noorele aimu, mida kujutab endast teisest rahvusest inimesega suhtlemine. Karjäärinõustaja roll: Nõustaja ülesanne on kõrvaltvaatajana aidata hinnata ja analüüsida noore tegelikku soovi ja valmisolekut. K.Traksi artiklit "Välismaale õpirändama juba gümnaasiumi ajal" Vanem saab noort toetada kõikides õpirände etappides. Eristada võib kolm perioodi: 1) eelnevad ettevalmistused õpirändama minekuks (vanem kui julgustaja, abistaja asjaajamisel, reisi praktilisel planeerimisel ja suhtlemisel va-
teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust. Teemavaldkonnad on kõikidel võõrkeeltel ühtsed ning erinevused teemavaldkondade käsitlemisel tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtlus oskust kujundatakse neljal viisil: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Gümnaasiumi riiklik õppekava toob välja, et keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Tänu sellele peab olema keelte valik lai, et õpilane saaks arendada ja suurendada oma keelelisi oskusi mitmes keeles. Samuti selgub gümnaasiumi riiklikust õppekavast (2014), et keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Oluline on toetada õpilaste
kehtestada püüavad. Sain rohkelt teadmisi kehtestamisoskuse arendamisest, mis on mulle isiklikult väga oluline. Kehtestamisoskus tuleb kasuks mu tulevases töös, kuna mu tulevane töö näeb ette, et ma pean olema julge ja välja ütlema oma arvamusi. 12 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Krips, H. (2003). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html 3. Suhtlemine. Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia. Anti Kidron. Mondo 2004 4. Oskus öelda ei – [WWW] URL 5. http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=221&text_id=247 6. Kehtestav käitumine – [WWW] URL 7. http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=8&artid=911 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
