Lakkide tüübid · Õlilakid (väga aeglaselt kõvenevad. · Alküüdlakid (tööstuslikult kuumalt kõvenevatena mööbli lakkimiseks). · Uretaanlakid (uretaanlküüd) - puit- ja puitkiudplaadi lakkimiseks, ka paadilakiks. · Veeslahustuvad lakid (siseruumides kasutatavad polüakrülaatklakid, kuivavad kiiresti ja pintslid on veega pestavad). · Veega vedeldatud põrandalakid - tavaliselt vette dispergeeritud polüakrülaat. · Kõvendajatega 2-komponentsed lakid (kõvendajaks hape ja sideaineks alküüd- ja amiinovaikude segu - väga kõva pinnaga). · Kasutatakse ka veeslahustuvaid piirituslakke. · Epoksülakid on kasutusel betooni, kivi, metalli lakkimiseks (2-komponentsed). · Tsellulooslakid (tavaliselt nitrotsellulooslakid) on väga kiiresti kuivavad. Tapeedid · Tapeedid on seina viimistlusmaterajlid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas.
RNA pol I aktiivsuse mahasurumiseks lõikab 3C transkriptsioonifaktoreid SL-1 ja UBF. RNA viiruste seal kolm super-sugukonda Pikorna sarnased viirused Alfa-sarnased viirused Flavi-sarnased viirused Alfa-sarnased viirused Alfa sarnaseid viiruseid leidub nii putukatel (tetraviirused), selgroogsetel (togaviirused, HEV) kui ka taimedel (tobamoviirused, bromoviirused, protexviirused jne). Virionid- sfäärilised või spiraalsed. Ühe või mitme komponentsed genoomid. Alfa –sarnaseid viiruseid ühendatavaks joonteks on : Homoloogia replikaasi valkudes. Cap- struktuur RNA genoomi 5’ otsas. See struktuur sünteesitakse viiruse kodeeritud ensüümide poolt spetsiifilist mehhanismi kasutades. Replikatsioon toimub sarnase skeemi järgi ja leiab asset raku membraanidest moodustunud struktuuride- sfäärulites. Vähemalt osa struktuurseid valke ekspresseeritakse subgenoomsete (sg) RNA-de abil
aurub, sideaine ja osakesed liituvad. a)kloor, kautsuk + lahusti, b)PVC+lahusti, c)mõni polümeer+vesi (lateksvärvid) d)eelnevad pulbrina, mis kuumutamisel hakkavad voolama ja 12 Keemia ja materjaliõpetus katavad pinna kile kelmega. 2)Keemiline kile moodust keemil reakts tulemusena: a)1- komponentsed: *reag õhu hapnikuga (alküüdlateksid) *kõvenevad kuumutamisel (polüestrid) b)2- komponentsed: *monomeer+kõvendaja *pulber+vedelik (Zn+etüülsilikaat). Sünteetilised polümeerid lagunevad põhil strukt muutuste järel, millele kaasn mehh sisepinged. Polümeerid ei talu UV-kiirgust. Polümeeride korrosioon: 1)vedelikud tungivad polümeeri, see paisub ja võib hakata siis reageerima 2)gaasid ja aurud tungivad polümeeri 3)pingekorrosioon- tingitud strukt
järjekord (alus, vahe ja pealminevärv). Kile moodustumine : 1) füüsikaline- lahusti aurub, sideaine ja osakesed liituvad. a) kloor, kautsuk+lahusti, b) polüvenüül-kloriid+lahusti, c) mõni polümeer+vesi (lateks värvid) d) eelnevad pulbrina, mis kuumutamisel hakkavad voolama ja katavad pinna kile kelmega. 2) Keemiline- kile moodustub keemilise reaktsiooni tulemusena: a)kompaksed: al.monomeer + kõvendaja a2) pulber+ vedelik (Zn +etüülsilikaat); b)komponentsed: b1)reageerivad õhu hapnikuga (alküüdlateksid), b2) kõvenevad kuumutamisel (polüestrid). Sünteetilised polümeerid lagunevad põhiliselt struktuuri muutuste järel, milledele kaasnevad mehaanilised sisepinged. Ükski polümeerne org,aine ei talu UVK (värvid).korrosioonid jagunevad : 1) vedelikud tungivad polümeeri, se paisub ja võib hakata siis reageerima. 2) gaasid ja aurud tungivad polümeeri. 3)pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest
kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. värvitu lakk – kujutab endast akrüülpolümeeri ja vastava orgaanilise lahusti lahust. LIIGITUS: - Vee baasil lakid - koosnevad veest, kilemoodustajast, sideainest ja lahustist. Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. - Polüuretaanlakid- nii 1- kui ka 2-komponentsed lakid.Koosnevad polüestervaigust, isotsüanaatidest ja lahustist. Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. - Õli-polümeerlakid- koosnevad õlist, linaõlist tehtud alküüdpolümeerist, lahustist. Kuivamisel aurab lahusti välja