Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidusõidul osales palju võidusõitjaid. Seal käis võistlus mitte kaarikujuhtide, vaid hoburakendite omanike vahel. Seetõttu olid kaarikusõidu võitjad
Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. 3. TOIMUMISPAIK Mängude jaoks ehitati Ida-Londonisse endisesse Stratfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Võistlusareene olümpiapargis oli palju, näiteks: · London Aquatics Centre (ujumine, vettehüpped, sünkroonujumine, moodne viievõistlus) · London Velopark (trekisõit) · London Basketball Arena (korvpall, käsipall) · London Handball Arena (käsipall, moodne viievõistlus) 5 · Riverbank Arena (maahoki) jne. 6
m. a. toimunud 76. mängud, kus autasustati Salamise merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Alates 5. sajandi keskpaigast e. m. a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka alatuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastal ema olümpiamängude Rooma ajajärk. Nüüd võisid mängudes osaleda kõik Rooma riigi kodanikud. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse
vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a. 472 e. m. a. pikenesid 3päevasteks ja hiljem 5päe vasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks (l staadion = 192,27 m; a. 724 e. m. a. pikendati jooksurada 2 staadionini), a. 720 (teistel andmetel a. 716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e
elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks.
* Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama seitsmekümnendatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel. Viievõistlus Kergejõustiku viievõistlus oli kergejõustiku võistlusala. Olümpiamängude ajaloos oli see esimest korda kavas 1912. aasta suveolümpiamängudel. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, odaviskest, 200 m jooksust, kettaheitest ja 1500 m jooksust. Punkte arvestati kohapunktide järgi. Ühesuguste tulemuste korral jagati punkte võrdselt (näiteks kui teisele kohale vastava tulemuse saavutasid neli sportlast, said nad kõik 2 punkti)
Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka ...
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka ...
Viimased mängud toimusid 393 a. p.m.a, kui kristlik keiser Theodosius I väitis, et need on paganlikud pidustused ja Olümpia koos kõikide kunstiesemetega tuleb hävitada. Olümpiat tabas 522 pKr suur maavärin, mis purustas suurema osa Olümpia ehitisi. Võistlused Esialgsetel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus, mille pikkus oli 192,3 m. Hiljel lisandus kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka kontaktsporidialad nagu maadlus, rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos). 680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit. Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva.
Mängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Esialgu olid mängud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kuid õige pea hakkas osalejaid saabuma kõikjalt riikidest. Kui esimeste mängude kavas oli vaid staadionijooks, siis aja jooksul muutus programm aina põhjalikumaks. Osaleda said vaid mehed ja poisid. Tuntumad võistlusalad olid: staadionijooks (192m), pikamaajooks (4,7km), kahe staadioni pikkune jooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation (maadluse ja rusikavõitluse segu) ja pentatlon ehk viievõistlus (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) Mõned alad, mis on Keskajast siiani Olümpiaaladena on Game Ball, mis on sarnane jalgpallile, ratsutamine, maadlus. Neid alasid, mida Olümiaaladena ei ole, kuid olid Keskajal kavas on colf- golfi esivanem, kirve viskamine, hurling-sarnane hokile, hobuseraudade viskamine vastu märklauda, keegel ja stoolball, mis sarnaneb pesapallile.
Zeusi kuju Olümpias Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Olümpiamängud Olümpiamängude algus on umbes 776 aastat ekr Toimus Elise maakonnas, Olümpias, Zeusi kuju juures Mängud toimusid Zeusi auks Auhinnaks oli oliivilehtedest pärg Olümpiaalad Staadionijooks Maadlus Rusikavõitlus Viievõistlus Pankration Hobukaarikute võiduajamine Olümpiamängude auhind Mängude auhinnaks oli oliivilehtedest pärg. See polnud küll hinnaline, kuid sportlasele jäi spordimehe kuulsus eluks ajaks ning see oli abiks poliitilise karjääri tegemiseks Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/olympose_jumalaid.htm "Inimene, Ühiskond, Kultuur" 1.osa http://et
Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes elegantne kehahoid, kõnnak, tantsimine, ujumine, kreeka viievõistlus) Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste poiste jaoks peredesse) Spartas: Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test) Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal.
tennises, vettehüpetes, ujumises). Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.
spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes ning
tähendas kindlat surma. (Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil.) Olümpia võistlused Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala.
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail.
relvastuses faaanksis, jagades hoopis arvukamale pärslaste väele hävitavaid lööke. Alates V sajandi keskpaigast e.m.a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Tolleaegsed kirjamehed iseloomustasid neid mänge lakooniliselt viie sõnaga: "Jumalateenistus, laat, akrobaadid, lõbustused, vargad." Mõnevõrra tõusis mängude autoriteet Aleksander Suure ajal. Aleksander Suur püüdis kõigis alistatud maades levitada kreeka kehakultuuri ning korraldas ka seal uhkeid spordipidustusi. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastast e.m.a.
380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud võitlus(maadluse ja rusikavõitluse segu);viievõistlus(jooks,odavisemjettaheide,hoota kaugushüpe,maadlud)ning hobukaarikute võidusõidud 9. Kuidas kujunes lüürika?kuulus pidustuste kavva,lüüra saatel ettekantav luule 10. Mis oli panatenaia?pidustused kogu Ateenas,tähitsati uue aasta algust 11. Kuidas kujunes teatrikunst?sai algse veinijumalale pühendatud koorilauludest,lavastatti näidendeid talvistel pidustustel 12. Millised on näidendite liigid?tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13
pühas salus asusid mängude kangelaste ja võitjate raidkujud. Pheidias-kuulus kujur kes lõi ka Zeusi ja Athena kuju. Olümpiapidustuste juhtivateks tegelasteks võisid olla ainult Elise kodanikud. Võistlusest võisid osa võtta ainult vabana sündinud, Kreeta kodanikud ja need kes end kuritegevusega polnud häbistanud. Naisi mängudele ei lubatud. Mängude kavas olid: Jooksualad, hobuste võidusõit, maadlus, rusikavõitlus, odavise, viievõistlus, kaugushüpe ja kettaheide. Kohtunikud olid purpurrõivastes. Alates 33.OM. Võeti kavva veel üks ala-pankraaton(maadluse ja rusikavõitluse segu). Demos-lihtrahvas Esimesed ametlikud mängud peeti 776 aastal. Plutarchose elulood Kreeka langus-aastaks 27 eKr Sel ajal kerkis Kreeka linnas Delfis esile preester Plutarchos, kelle kirjutised tegid ta kuulsaks terves Roomas. Tema eesmärk oli koostada filosoofilised paralleelsed elulood- kõrvuti üks kreeklane ja roomlane, kokku sai neid 23.
Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium Mis spordivõistlused toimusid? Staadionijooks (192,3m) Pikamaajooks (4,7 km) Viievõistlus Maadlus Rusikavõitlus Pankration Kaarikute võiduajamine Kaarikute võiduajamine Pankration Olümpiavõitjate autasustamine Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juures kasvavast hiiest Kes oli tulnud 3X võitjaks, sellele püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst Kodukohas võeti võitjaid vastu suure pidulikkusega linnamüüri raiuti ava, mille kaudu purpurrüüs võitja sõitis pidukaarikul turuväljakule, kus ta
Demokraatia-nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast Türannia-ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim 12.Linn paiknes kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Seal paiknes jumalate templid. Linnas oli koosoleku-ja turuplats-agoraa. Väljastpoolt kaitsesid linna müürid. Majades olid külalistetoa otstarvet täitev anderion. 13.Naised ei tohtinud osaleda. Jooksmine, maadlus, rusikavõistlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpiarahu-ei tohtinud relvi kaasas kanda või kedagi takistada relva jõul. Võitjatele püstitati ausammas, kodukonnas vääriline tasu. Tõi au tervele linnale. Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele.
kiri, hakati korraldama olümpiamänge. · Klassikaline ajajärk(5 saj-4 saj esimene pool eKr) Kujunes kaks võimukeskust, toimus peleponnesose sõda, sõjavägi oli tugev. Olümpiamängud kreekas: · Naistele oli keelatud · Spotlased olid alasti · Korraldati iga nelja aasta tagant · Toimus Zeusi auks · Ka välismaalastele keelatud · Alad: jooksudistandid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võistlus, viievõistlus ning neljahobusekaarikute võidusõit · Kaasata ei võinud relvi. Teater kreekas: · Näitlejateks olid mehed maskidega( naistel keelatud) · Hobuseraua kujuline oli põhiplaan · Dionysuse auks · Asus akropoli jalamil · Mängiti etendusi Kreeka tähestik: · Loodud foiniikia tähestiku põhjal · Koosneb 22 kaashäälikust · Sellest arenes ladina tähestik kui ka slaavi kiri. Teadusharud kreekas:
Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas
võistulusi 10 nädalat treenima ise ning 30 päeva enne võistlusi Elises. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Kuid samas võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Kuidas hinnati aga olümpiavõitu ? Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust võitjale endale ning ka tema perekonnale kuid ka kodulinnale. Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. Üheks autasuks oli kuldse
Retsensioon Marta-Magdaleena Kuninga uurimustööle ,,Moodsa viievõistluse arengusuunad aastatel 2009-2012" Marta-Magdaleena Kuninga uurimistöö eesmärgiks oli moodsale viievõistlusele kui spordialale suuremat tähelepanu pöörata. Uurimistöö sissejuhatust lugedes selgub, et autor ise on alaga peaaegu seitse aastat tegelenud, mis teeb uurimistöö veelgi huvitavamaks, kuna siis võib kindel olla, et autor valis endale meelepärase teema. Teema valiku suudabki autor ära põhjendada, sest autor tegeleb ise aktiivselt moodsa viievõistlusega. Marta-Magdaleena Kuninga sissejuhatusest jääb selgusetuks, miks see inimesi üldisemalt huvitama peaks kui teadmised selle kohta on kehvad ning ajakirjanduses seda ka väga aktiivselt ei kajastata või siis ainult seoses olümpiamängudega. Lugejale on arusaadavaks tehtud, mida eesmärgi saavutamiseks tehti. Sissejuhatuses räägib autor, kuidas ta võrdleb küsimustiku alusel 2012/2013 õ.a gümnaasiumiõpilaste teadmisi 20...
Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Neist kõige raskemaks jõukatsumuseks peeti pankrationi, sest seal võis kasutada nii maaldus- kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest. Iga ala järel said jätkata vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja, kui keegi suutis võita kolmel alal kõik esikohad, sai ta ilma maadluseta võitjaks. Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus (võistlusmaa pikkus oli 12 ringi). Sageli põrkusid kaarikud kokku ning paiskusid ümber, nii et juhid langesid
- võistlusprogramm sisaldas: 5. Peeti normaalseks. * jooksudistantsid 6. Enamasti oli mehed samal ajal abielus ja võisid pidada suhteid * maadlus hetääriga * rusikavõitlus 7. Sama kehtib ka naiste kohta. * viievõistlus (jooks, odavise, - kõige enam Lesbose saarel kettaheide, - lesbiline armastus kaugushüpe, 8. Häbiväärsete tegude hulka kuulus prostitutsioon. maadlus) - kodanikuõigustest ilmajätmine * neljahobusekaariku võidusõit
Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi.
8. klass Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi
ettepanekuid nõukogu(bulee) > 500 liiget, määrati liisuga, kohtunikud(heliaia) > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga, strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel 13.sport kreeekas Sport oli meeste jaoks, Gümnaasion spordiväljak, riietus- ja pesuruum. Sporditi alasti, al 776 hakati korraldama OM- e Zeusi auks, lemmikalad jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus ( kaugus, ketas, oda, jooks, maadlus ). 16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7.a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat. Hariduse osaks oli gümnastika spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa. 17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia), Aleksandria, India ei suutnud vallutada
Kreeka - rooma maadlus Berliin 1936 Pronks Kreeka - rooma maadlus Berliin 1936 Pronks Kreeka - rooma maadlus Helsingi 1952 Kuld Korvpall Helsingi 1952 Hõbe Kergjõustik Helsingi 1952 Pronks Kergjõustik Melburne 1956 Pronks Purjetamine Rooma 1960 Hõbe Moodne viievõistlus Rooma 1960 Hõbe Kiiruisutamine Innsburck 1964 Kuld Kergjõustik Tokio 1964 Hõbe Korvpall Tokio 1964 Hõbe Vehklemine Mexico 1968 Kuld Tõstmine Mexico 1968 Hõbe Korvpall Mexico 1968 Pronks
ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. paiknesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadioni jooks ( 1 staadion = 192.27m; a. 724 e.m.a. pikendati jooksurada 2 staadioni), a. 720 (teistel andmetel a. 716 e.m.a.) võeti lisaks vastupidavusjooksu ( raja pikkus 8.10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadlus tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljata. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest , odaviskest 8 mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine hipodroomil (680 e.m.a.) ja kilbijooks ( 520 e.m.a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite ( alla 20- aastaste) võistlusi.
See oli nii vaid olümpiamängude algaastail. (Kuningas/Voolaid 1997: 13) Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a 472 eKr pikenesid 3-päevasteks ja hiljem 5- päevasteks. Kaua aega oli mängude kavas ainsana võistlusalana staadionijooks (1 staadion = 192,27 m; a 724 eKr pikendati jooksurada 2 staadionini), a 720 (tesitel andmetel a 716) eKr võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A
Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete
Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 10. Antiik-olümpiamängud Osaleda võisid ainult mehed. Toimusid iga 4 aasta tagant Võistluste hulka kuulusid – staadionijooks, maadlus, rusikavõitlus, pankraation, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõit. Premeeritakse õlipuuokstest pärjaga Tänapäeva olümpiamängud Osaleda võivad nii naised kui ka mehed. Toimuvad iga 4 aasta tagant. Võistluste hulka kuuluvad – kümnevõistlus, vibulaskmine, kunstratsutamine, kuulitõuge, ujumisvõistlused. Preemeritakse kuldmedaliga 11
inimese hing aheldatud sureliku keha külge ja ihkab sellest vabaneda, kuid on määratud surma korral minema taas uude kehasse. Vaid eriti vooruslik ja kasin elu võib vabastada hinge lõputust taaskehastamise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saarele. Olümpiamängud: Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid, naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks, pikemad jooksualad, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss.
Võistles Edvin Kreeka-rooma Kärbeskaal (kuni Rootsi 1956 Melbourne Vesterby maadlus 57 kg) Kuningriigi koosseisus. Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus Aleksander 1960 Rooma Purjetamine Tsutselov 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 7677 (uue 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine Nikolai
Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike oskustega nagu kilbijooks, odavise või kettaheide. Algul peeti neidki Olümpose mäel elavate jumalate auks. Mängude kavas olid jooks, viievõistlus, rusikavõitlus, maadlus ja pankraation, mis ühendas omavahel kaks eelmist. Võitjaid hakati suursuguselt ja pööraselt austama ning neist räägiti kangelaslikke lugusid, kuid legendiks sai Krotoni linnast pärit Milonit, kes olevat olnud kuuekordne olümpiavõitja. Oma ala parimaid kujutati skulptuuridel ja vaaside kaunistusena piltide näol. Üsna võimalik, et tänapäevane ajateenistus võib pärit olla Spartast, kus noored poisid
Mängude sõjalised kaitsjad olid spartalased, korraldajad aga elislased. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis
nimekiri sai kreelaste ajaarvamise aluseks - sündmuste daatumid määrati selle järgi, mitmenda olümpiaadi mitmendal aastal sündmus toimus. Traditsiooniliselt sai võitja autasuks õlipuuokstest pärja. Spordialad Kaua aega oli mängude kavas vaid staadionijooks, mis jäi kõige prežtiisikamaks alaks ka hiljem, teiste spordialade lisandumisel. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, võrdudes ligikaudu 192 meetriga. Aja jooksul lisandusid teisedki spordialad - vastupidavusjooks, maadlus, viievõistlus (jooks, odavise, hoota kaugushüpe, kettaheide ja maadlus), rusikavõitlus, vabavõitlus, kilbijooks ja neljahobusekaarikute võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik, et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid omanik, andes võimaluse ka meestele, kes muidu oleks ea või mõne muu faktori tõttu võistlusest ilma jäänud. Erinevalt teistest tolleaegsetest suursündmustest ei olnud olümpiamängudel lauljatele ja pillimängijatele võistlusi, välja arvatud heeroldi- ja
URMAS ALENDER UNUSTAMATU ROCKITÄHT Koostaja: Jaanika Niklus Urmas Alendri elulugu · Sündis 22.novembril 1953 Tallinnas · Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas · Tal oli üks õde · Isa oli meremees · Lasteaias Urmas ei käinud · Hiljem kolis ta Lasnamäele · Kogus koolis kuulsust koomikuna · Alendrit köitis kooliajal ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr · Kitarrimängu hakkas ta õppima koos lahutamatu sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa
Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit. Kõige prestiizikamats peeti lühimat jooksudistantsi e. staadionijooksuI. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, veidi üle 192 m. Olümpia roll ei piirdunud spordiga, vaid ohverdati jumalatele. Et rahu ei rikutaks oli kehtestatud olümpiarahu. Olümpia võitjaid hinnati kõrgelt, nende üle peeti arvet ja 5 saj eKr. Koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida edaspidi täiendati. Ulatus tagasi aastasse 776 eKr.
· Antiiktraditsioon seob meestevahelist armastust eelkõige julguse ja vapruse edasiandmisega · Seotud meheliku alge liialdamisega Kreeka kultuuris (naiste meeste eraldatus, isaduse aseaine) Sparta kasvatus · Kasvatuse eesmärk: füüsiliselt tugev ja terve inimene, kes oskas alluda distsipliinile. · Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). · Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 7 vaba kunsti: TRIVIUM Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) Retoorika (ilukõne õppimine) Dialektika (vaidluskunst) QUADRIVIUM Aritmeetika Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused) Astronoomia (ajaarvamine) Muusika Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus:
(nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus. Gümnasion- spordiväljak koos riietus- ja pesemisruumidega. 5. Kreeklaste riietus ja toidulaud? Riietus: kitoon (napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud), himation (külmema ilma korral kitoonile peale pandav üleriie), pükse ei kanta ja jalas on sandaalid. Toit: puu-ja juurviljad, kala, maitseks: küüslauk, oliiviõli ja mesi. Joodi veega lahjendatud vein, kitse- ja lehmapiim (millest tehti ka juustu), väga harva söödi liha
Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist 11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele ) 12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele) 13) 7 Vana-Maailma imet Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
*Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi filosoofe nimetati loodusfilosoofideks, sest nad uurisid maailma tekke kota. Kuulsamad on Thales, Anaximandes ja Anaximenes. *Filosoofide õpetajaid nimetati sofistideks. Sofistid olid väga argumenteerivad ja pidasid end teisteks paremaks
Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi.
mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Toimusid iga 4 aasta tagant. Mehed ja poisid osalesid. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Olümpiamängud hakkasid toimuma alates 776 e.m.a Kreeka teater sai alguse viljakus ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest Teatron vaatemängupaik Skenee telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid Orkestra koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa. Aleksander Suur elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht.
annaabi.ee 
