Näituse retsensioon Andrus Noorhani Pea laiali otsas läbi linna (0)

Näituse retsensioon
Andrus Noorhani „Pea laiali otsas läbi linna”
2.novembril külastasin ma näitust nimega „Pea laiali otsas läbi linna”. Tegemist oli fotonäitusega, millega fotograaf tegi kummarduse 1960.-1970.aastate fotograafidele, tänu kelle piltidele on ta üles kasvanud.
Andrus Noorhani on sündinud 1961.aastal ja kasvanud Tallinnas. Ta on erialalt fotograaf ja samuti on ta ka fotograafiaõpetaja ja Eesti Fotokunstiühingu juhatuse liige. Andrus õppis ülikoolis matemaatikat ning on ka töötanud programmeerijana ja kaitseväe ohvitserina, kuid praegu ainult fotograafina.
Näitus avati esimesena 27.veebruaril Pärnu kontserdimajas. Mina aga käisin seda vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses. Tegemist oli must-valgete piltidega, mis just mulle väga meeldis. Tunda oli retrohõngu ja pildid olid kõik erinevate nurkade alt.
Esimene pilt kujutas Tallinna vanalinna, kus kaks inimest jalutasid mööda kivitänavat. Arvatavasti need inimesed ei tundnud teineteist ja mõlemad lihtsalt tulid õue nautima värsket õhku ja mõtlema omi mõtteid. Teine pilt kujutas mannekeene, justkui oleks läbi poeakna pilt tehtud. On meesmannekeen ja naismannekeen, mõlemad kannavad pidulikke riideid . Tegemist on pildiga mis ei ütle mitte midagi, aga samas paneb vaatama. Kolmas pilt on pildistatud kohvikus , kaks lauda ja neli tooli, täiesti inimtühi ruum. Pildil on kujutatud ka varje , näiteks rattast ja midagi punasest . Neljas pilt on minu lemmik, kujutatud on arvatavasti isa uisutamas oma lapsega. Nad hoiavad käest kinni ja isa aitab lapsel õppida uisutamist. Pilti vaadates on tunda soojust ja armastust. Justkui perfektne päev lapsel isaga. Viies pilt kujutab kortermaja, mille taga on näha natuke kiriku torni, mille otsas rist . Arvan et see pilt ongi tehtud mõeldes natuke usu peale ja seda, kuidas see meie tänapäeva maailma väga palju mõjutab. Me võime olla usklikud või mitteusklikud, aga ikkagi mõjutab see meid. Kuues pilt on täis peegeldusi ja varje. Arvatavasti on fotograaf teinud pildi kohvikust läbi akna, mille tõttu on ka näha tema peegeldust. On tõsiselt aru saada, et fotograaf on teinud pildid lihtsalt linnas jalutades ja püüdnud tabada kõike tavalist meie ümber, mida me võib-olla ise ei paneks tähele. Seitsmes ja kaheksas on omamoodi sarnased, ühel on kujutatud vaadet kitsale tänavale , mida ääristavad vanaaegsed majad ning pildil ei ole ühtegi inimhinge. Teisel on pildistatud mingisuguse poe silti, mis ripub tänava kohal. Tekib tunne nagu oleks tegemist mahajäetud linnaga. Ma arvan, et nende piltidega on tahtnud kunstnik öelda, et ka väga melu täis kohtades võib inimene ennast üksikuna tunda. Üheksas teos näitab meile tundmatut naist kandmas kotti ja kõndimas mööda vanalinna. Kümnes kujutab vihmast päeva. Näha on, kuidas kõik vesi jookseb mööda tänavat ja purskab vihmaveetorudest välja. Üheteistkümnes kujutab lapsi pargis päeva ajal mingi kuju peal istumas. Kaheteistkümnes pilt on tehtud talvel ja jällegi on näha pildil naist kõndimas mööda lumist tänavat. Pildil on tunda üksindust, kuid usun, et too naine tegelikult ei ole üksik, vaid pigem jalutab koju, et siis kuuma kamina ees telekat vaadata. Peale kõigi nende tänavate piltide on ka ära eksinud siia üks raamatukogu pilt, mis nii väga küll ei keskendu raamatutele, vaid hoopis mehel, kes on seljaga kaamera poole. Küllap ta vaatab raamatuid ja otsib endale seda õiget teost, mida enne magamaminekut teki all lugeda. Selle teistsuguse pildiga ka lõppes piltide rida seinal .
Vaadates kõiki neid pilte, sain ma aru, et tõesti see lause, et lihtsates asjades peitub ilu, vastab täielikult tõele. Ma võin vaadata pooltundi ühte pilti sellest, kuidas üksik naine kõnnib mööda vanalinna kivitänavat, ja mõtiskleda erinevaid stsenaariume oma peas. Need pildid annavad vaatajatele nii palju fantaasia võimalust ning igaüks saab lahti mõtiskleda pilte erinevalt. Mulle kohutavalt meeldis see, kuidas fotograaf ongi pildistanud täiesti lihtsaid ja võib-olla isegi natuke mõttetuid asju, kuid need pildid just kõnetavadki ja annavad mõista, kui palju ilu ja lihtsust on meie ümber.
Kindlasti kavatsen ma veel külastada näituseid ja ootan juba põnevusega selle fotograafi järgmist näitust.
Grete Salumägi
10A