50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspar99
Õppematerjali autor
kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed Polaarne arktiline antarktiline Lähispolaarne Parasvööde Troopiline Lähistroopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Põhikliimavöötmed Põhikliimavöötmes on aastaringselt ühesugune õhumass Ekvatoriaalne õhumass Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V
tsivilisatsioon*Vene ortodoksne tsivilisatsioon. Inimarengu indek on ÜRO arvutatav riigi heaolutaseme näitaja,arvestab rahva haridustaset,keskmist eluiga ja skt ühe inimese kohta. Põllumajandus-mnateriaalse toomtmise vanemaid ja tähtsamaid harusid,mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesugust tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvad majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmaselt töötleda. Troopiline kliimavööde on lähisekvatoriaalset vöödet kahel pool paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40°C, talvel nad on madalam (+15°
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ ://www.learningwonders.com/cart/product.php?productid=241&cat=46&page=1 Sisukord • Maa ümber on vööd • Põhikliimavöötmed • Ekvatoriaalne kliima • Troopiline kliima • Parasvööde • Mereline ja mandriline kliima • Polaarvöötmed • Päike “liigub” • Õhumassid vahetuvad • Lähisekvatoriaalne kliima • Lähisekvatoriaalne maastik • Mussoonkliima • Lähistroopiline kliimavööde • Lähisarktiline ja lähisantarktiline vööde Maa ümber on vööd - kliimavöötmed • Vahetuvad põhja – lõuna suunas. Miks? • Kulgevad lääne – ida suunaliselt. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/52/Kliimav%C3%B6%C3%B6tmed.svg Põhikliimavöötmed ARKTILINE VÖÖDE
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks.
on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud.
niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Lähistroopiline kliimavööde jääb kahe põhikliimavöötme - parasvöötme ja troopilise vöötme - vahele ning on nende kahe üleminekualaks. Lähistroopikas on välja kujunenud mitu eri kliimatüüpi. Erinevad kliimatingimused põhjustavad aga erinevusi ka taimkatte iseloomus. Mandrite sisealadel, kus sademete hulk on väike, asuvad lähistroopilises vööndis rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Mandrite idapoolsed küljed on antud vööndis tavaliselt kaetud niiskete lähistroopiliste metsadega
Ardu Põhikool LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Referaat Kreete Lüll 8.a. klass 16.11.2006 Ardu 2006 Lähisekvatoriaalne kliimavööde ümbritseb ekvatoriaalset kliimavöödet ning on ise omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad.
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid