Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad
Tüüpilised on õhujuured,liaanid epifüüdid. Suured imetajad, nagu sumatra tiiger, jaava jasumatra ninasarvik, orangutanid, india elevant ja leopardid on laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad linnud maod. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt maapinnale ei satugi. Puudel elavad loomad on väga head ronijad ning neil on arenenud kuulmis- ja häälitsemisorganid. Hämaras ja tihedas vihmametsas on kärarikas, kuna siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes.
Nad on parasiit taimed. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Loomastik Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Kuna maas on vähe toitu elavad enamus loomad ka puuotsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Kõiksuguseid ahve leidub vihmametsades üldse arvukalt ning nende osavus ronimises on imetlusväärne. Aafrikas leidub shimpanse, paaviane ja pärdikuid, Aasia
oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena
ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks. Kuna ekvatoriaalsetes vihmametsades on ka südapäeval hämar, kasvavad puud ja taimed seal rinnetena. See
Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik Avely jaanoja 8c Rääma Põhikool Click icon to add picture Click icon to add picture võrkpüüton 1)Vihmametsade maod on head ronijad ning nad sarnanevad liaandega. 2)Peavad jahti puudel ronides. 3) Nede toituks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väiksed loomad. 3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib
Kagu-Aasias www.koolielu.ee/files/vihmamets.ppt Kahel pool ekvaatorit umbes 10° põhja- ja lõunalaiuseni Kliima Valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada Keskmine temperatuur on +25 kraadi või enam Aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis Aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge Taevas keskhommikuni selge Pärastlõunal äikesepilved ja tugev vihmasadu Loomastik Erakordselt liigi- ja eluvormiderohke Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu Palju erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid Vihmametsade loomad ja linnud väga lärmakad ja erksavärvilised Taimestik Kõrged võrad Kirjud õied Plank- ja tugijuured Lehed paksud ja nahkjad Õhujuured Liaanid Epifüüdid Taimede kohastumised puude lehed vahaga kaetud
Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Karnivooridest ehk
.......................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja 39 taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, 40 seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine 41 viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga 42 otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. 43 Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada 44 heitlehisteks
........................ 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus loomad peamiselt elavad............................................................7 2.2 Kus elavad erinevad loomad..............................................................7 2.3 Kohastumised eluks vihmametsades....................................................8 3. INIMTEGEVUS VIHMAMETSADES...............................................10 3.1 Kuidas elada sellises kliimas....................................................
asulate rohkus. Maastikke mitmekesistavad arvukad jõed ja järved, tasandikud vahelduvad laugnõlvaliste mäestikega, mis on rikkad maavarade poolest. Sellel kõigel on tähtsus inimasustuse kujunemisele. Metsavööndis tegeldakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse, maavarade väljakaevamisega. Siin elavate inimeste majandustegevuse kõige iseloomulikumaks tunnuseks on töötlev tööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine. Olulisemateks maavaradeks on Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas. Siinne kõrgesti arenenud tööstus sõltub üha vähem kohalikest ressurssidest ning on enam orienteeritud mujalt juurdeveetavale toorainele. Traditsiooniliseks ja tähtsaks tegevusalaks rannikuil on kalandus. Maapiirkondades tegeldakse veise-ja lambakasvatusega. Peamisteks põllukultuurideks on leht- ja segametsavööndis nisu, rukis, oder, kartul ja mitmed söödakultuurid. Vööndi lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini. Niitmise vajadus on metsade kõrvale kujundanud niidud.
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid
1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD......................................................................6 2 ASUND Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades.
Seepärast on see loodusvöönd liikide arvukuselt ja mitmekesisuselt ainulaadne. Eriti palju on putukaja linnuliike. Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja
...........................................................................8 4.3 Šimpans.............................................................................................................................9 5 MAOD....................................................................................................................................11 5.1 Anakonda.........................................................................................................................11 6 LINNUD................................................................................................................................12 6.1 Koolibri...........................................................................................................................12 Leviala..................................................................................................................................12 Välimus.........................................................................
· Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed
mis paiknevad lähistroopikas ja parasvöötme soojemas osas. Ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20- 26 kraadi piires. Alumistes rinnetes on õhk pidevalt auruga küllastatud. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30 kraadi. Troopiline vihmamets on väga liigirikas. Kasvab mitmeid eksootilisi puuvilja liike. Taimestik on erakordselt lopsakas ja mitmekesine. Maapinnal valitseb hämarus ning seal ei kasva peaaegu üldse rohttaimi. Kasvab palju mööda tüvesid ronivaid liaane ja puutüvedele kinnitunud epifüüte. Tänu kiirele aineringlusele on mullakiht väga õhuke ja puudel kasvab palju tugijuuri. Troopilises vihmametsas on väga palju looma, linnu ja putuka jne. liike. Amasoonia vihmametsas ehk selvas on ühel ruutkilomeetril kerge kokku lugeda sadu linnu- ja tuhandeid putukaliike.
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta
inimkonna häll, kuid praegu majanduslikult kõige vaesem ala · Anglo-Ameerika inglise keelne Ameerika (USA, Kanada) · Ladina-Ameerika USA-Mehiko piirist lõunasse, räägiatkse keeli, mis tulnud ladina keelest (portugali keel, hispaania keel) · Hiina · India · Jaapan · Kagu-Aasia · Autraalia · Okeaania 2. Euraasia reljeef. Euraasia on kõuge suurem manner ning tema pinnamood on mitmekesine. Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne-Siber ja Kaspia-Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme. Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud, tasandikud. PILET 4 1. Ekvatoriaalne vihmamets. VIHMAMETSADE LEVIK
..............................................4 1.2. Kukruliste selts.........................................................................................................5 1.3. Kiskjaliste selts.........................................................................................................7 1.4. Jäneseliste selts.........................................................................................................7 2. Austraaliale iseloomulikumad linnud........................................................................8 2.1. Kaasuariliste selts.....................................................................................................8 2.2. Haneliste selts...........................................................................................................8 2.3. Papagoiliste selts......................................................................................................9
Otselot on küttimise tõttu väljasuremisohus(Hävimisohus oleva liigina on otselot võetud rahvusvahelisse punasesse raamatusse). Praeguseks on nad säilinu vaid mõningates Kesk- ja Lõuna-Ameerika piirkonnas. Ta tegutseb valdavalt maapinnal ja asustab nii tihedaid troopilisi ja 6 subtroopilisi metsi kui ka valgusküllaseid põõsastuid.(Loomade elu, 1987) Aktiivne on ta peamiselt öösel. Jahti peab nii maal kui puudel, kus püüab ahve. Saakloomadeks on tal ka paljud imetajad, samuti linnud. (Loomade elu, 1987) Aastaaegade vahetumisel kasutab ta enda kasuks kalade ja krabide rikkast niisket aega. Suurema osa ontilla saagist moodustavad loomad, kelle suurus on vaid 1-3% tema kehamassist. Otselotid saavutavad sigimisvõime minimaalselt 18 kuuselt, mis kestab maksimaalselt 13 eluaasatni. Isastel kassidel on sigimisvõimeline periood kuni 15 eluaastani. Troopikas toimub sigimine aastaringselt , eriti septembris ja novembris. Tiinus kestab otselotidel ligikaudu 70 päeva
Puisniitudel on väga mitmekülgsed tingimused, nii varju kui valgust ning tekib piisavalt huumust, et taimed saaksid edukalt meid oma kohalolekuga õnnistada. Kliima on seal sama heitlik, kui eesti suvi. Aastaajad vahelduvad ja kunagi ei või teada, et järgmine talv võib meenutada hoopis kevadet või suvi hoopis sügist. ......................................................................................................................... 4 Sama liigirikas, kui on taimestik on ka loomastik, just meie riigi mõistes. Puisniitudel elutsevad loomad kõikidest lähematest ökosüsteemidest, mis muudavad sealse toiduahela vägagi mitmekülgseks............................................................................................................. 4 Selles referaadis teengi ma täpsema kokkuvõtte puisniitude erinevatest külgedest abiootlilised tegurid, biootilised tegurid, toidupüramiid jms. Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA ....................................................
· Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni) · Takson - klassifitseerimisaste eluslooduses, põhiühik on liik · Liigist suuremad taksonid: perekond, Sugukond, Selts, Klass, Hõimkond, Riik · Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Ökoloogilised kooslused ühel alal enam vähem ühesugused liigid. · Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused. · Ökosüsteemid erinevad troofilised tasemed koos. Biogeograafia jaotamine. · Taksonid, Ökoloogilised kooslused, Ökosüsteemid, Seosed (ökoloogia). · Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. · Biogeo jaotamine: · Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia,
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus.
Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel..............................................................................
lumevaipa vajavad käokõrvad, nii pruunid (Cetraria islandica, C. delisei) kui ka kreemikasvalged (C. nivalis, C. cucullata), ja narmassamblikud (Alectoria). Kõige tuulisematel kohtadel suudavad vastu panna vaid kooriksamblikud ja usjad tamnooliad (Thamnolia) LOOMASTIK: Arktilistes tundrates 48 imetajaliiki karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud; rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastumused: talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine või pikenemine. Teravmägedel suudavad vast pidada vaid põhjapõder ja hunt. Pisiimetajad veedavad talve lume all, suvel rändavad lõuna poole. Subpolaarsete alade imetajatel on kaitseks külma vastu tihe paks karvkate. Väljaulatuvad kehaosad on lühenenud
hinnatakse õhu puhtust. Osad liigid on väga tundlikud saaste suhtes ning ei kasva saastunud piirkonnas. IV. TAIMERIIK 1. Vetikad. Kus vetikad elavad? Nende ehitus ja mitmekesisus. Punavetikad, rohevetikad – iseloomustus, näited liikidest. Vetikate tähtsus looduses ja kasutamine inimese poolt. Vetikad elavad peamiselt vees, vaid vähesed neist on kohastunud elama maismaal. Vetikate suurus ja kuju on väga mitmekesine. Suurima osa moodustavad mikroskoopilised üherakulised vetikad. Osa üherakulisi moodustavad kolooniaid, milles rakud on ühendatud limaga. Hulkraksed vetikad on kujult plaadikujulised, niitjad, kerajad, kotjad jms. Nende keha on lihtsa ehitusega: see pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nim talluseks. Rohevetikad - suurem osa elab magevees, kuid neid elab ka meredes. Leidub nii üherakulisi kui ka suuri hulkrakseid maismaataimi meenutavaid liike
tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse, kuju, ehituse ja talitluse poolest. Rakk on organismide ehituslik ja talitluslik üksus. Raku elutegevust juhib rakutuum (tavaliselt kujult ümar, suhteliselt suur, nähtav
Lindude puhul pole aga mingit küsimust - kes ette jääb, see maha murtakse. Kassikaku eest võivad end muretult tunda ehk vaid meri- ja kaljukotkas, ka suur-konnakotkas. Aga näiteks kalakotkas peab juba tema eest taanduma; kassikaku menüü "ülejääke" uurinud ornitoloogid on teinud kindlaks vähemalt ühe kalakotka murdmise. Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata. Kassikakk on looduskaitse all. Hakk Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall ning paistab tumeda sulestiku taustal hästi silma.
~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi)